Ülevaade

Püsivalt suur (geo)poliitiline ebakindlus peaks pärssima euroala majanduskasvu, pidurdades oodatavat elavnemist. Sellele on eelnenud oodatust veidi loium kasv 2024. aasta lõpus. Nii euroala sisepoliitika kui ka kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus on suur. Ehkki põhiprognoosis on arvesse võetud üksnes uute tariifide mõju USA ja Hiina vahelisele kaubandusele, peaks euroala eksporti ja investeeringuid pärssima negatiivne mõju, mida avaldab ebakindlus seoses üleilmse kaubanduspoliitika edasiste muutustega eelkõige Euroopa Liidu suhtes. Koos konkurentsivõime probleemide püsimisega peaks see euroala ekspordi turuosa veelgi vähendama. Neist ebasoodsatest teguritest hoolimata püsivad eeldused, et euroala SKP kasv ettevaateperioodil taas hoogustub. Reaalpalkade tõus ja tööhõive suurenemine tugeva, ehkki jahtuva tööturu tingimustes peaksid toetama elavnemist, milles tarbimine jääb peamiseks kasvu soodustavaks teguriks. Sisenõudlust peaks toetama ka rahastamistingimuste leevenemine kooskõlas turuootustega intressimäärade edasise arengu suhtes. Tööturg peaks püsima vastupidav ja töötuse määr peaks 2025. aastal olema keskmiselt 6,3%, alanedes 2027. aastal 6,2%-le. Kuna mõned hiljuti tootlikkust vähendanud tsüklilised tegurid hakkavad taanduma, peaks tööviljakus ettevaateperioodil paranema, ehkki struktuursed probleemid püsivad. Üldjoontes peaks keskmine aastane SKP reaalkasv olema 2025. aastal 0,9% ning hoogustuma 2026. aastal 1,2%ni ja 2027. aastal 1,3%ni. Eurosüsteemi ekspertide 2024. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP kasvuväljavaadet nii 2025. kui ka 2026. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, kuid 2027. aasta prognoos jääb samaks. Kehvem väljavaade on peamiselt tingitud ekspordi ja vähemal määral ka investeeringute prognoosi allapoole korrigeerimisest, mis kajastab ebakindluse eeldatust suuremat mõju. Samuti on see seotud ootustega, et konkurentsivõime probleemid püsivad tõenäoliselt eeldatust kauem.^[1]

ÜTHI-koguinflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud, kuid peaks 2025. aasta jooksul veidi aeglustuma. Seejärel peaks inflatsiooninäitaja alanema ja püsima alates 2026. aasta esimesest kvartalist EKP seatud 2,0% inflatsioonieesmärgi lähedal. Ettevaateperioodi alguses peaksid energiakomponendist tulenevad positiivsed baasefektid ja toiduainehindade kiirem inflatsioon laias laastus tasakaalustama ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) aeglustumise langusmõju. 2024. aasta lõpul toimunud energiatoormehindade tõusu mõju kandub 2025. aastal üle energiahindade aastakasvu näitajasse. Ehkki nafta- ja gaasihinnad langevad tõenäoliselt kooskõlas futuurihindadega, peaks energiahindade inflatsioon püsima kogu ettevaateperioodil positiivne, ehkki jääb allapoole pikaajalist keskmist. 2027. aastal peaks energiahindade inflatsiooni hoogustama kliimamuutuste mõju leevendavate uute meetmete kehtestamine. Toiduainehindade inflatsioon peaks peamiselt toidutoormehindade hiljutise jõulise tõusu tõttu kiirenema kuni 2025. aasta keskpaigani ning aeglustuma siis 2027. aastal keskmiselt 2,2%-le. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks 2025. aasta alguses aeglustuma sedamööda, kuidas viitajaga ümberhindamiste mõju taandub, palgasurve väheneb ning rahapoliitika varasema karmistamise mõju avaldub jätkuvalt tarbijahindades. Aeglustumine peaks toimuma valdavalt teenusehindade inflatsiooni pidurdumise toimel, mis on seni olnud suhteliselt püsiv. Kokkuvõttes peaks ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustuma 2,2%-lt 2025. aastal 1,9%-le 2027. aastal. Kuna inflatsioonihüvitistest tingitud surve leeveneb, peaks seni hoogsana püsinud palgakasv hakkama aeglustuma. Koos tööviljakuse kasvu eeldatava elavnemisega peaks see oluliselt aeglustama tööjõu ühikukulude kasvu. Selle tulemusel peaks euroalasisene hinnasurve jätkuvalt leevenema ja kasumimarginaalid ettevaateperioodil kasvama. Impordihindades kajastuv väline hinnasurve peaks jääma mõõdukaks eeldusel, et ELi kaubandustariifide poliitika püsib muutumatuna. 2024. aasta detsembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet korrigeeritud 2025. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole. Selle põhjuseks on kõrgemate energiatoormehindade eeldus ja euro odavnemine. 2027. aastaks on ÜTHI-koguinflatsiooni prognoosi aga veidi allapoole korrigeeritud, arvestades energiakomponendi veidi kehvemat väljavaadet ettevaateperioodi lõpus.

Ettevaate valmimise järel avaldatud kaubandus- ja eelarvepoliitikat puudutavad teadaanded on suurendanud ebakindlust euroala majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaate suhtes.