** Sissejuhatav tekst on seotud EKP tegevusega 2021. aastal ja vormistati lõplikult enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. EKP on valmis võtma kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta finantsstabiilsust ja täita EKP ülesannet saavutada hinnastabiilsus. **

2021. aastal liikus euroala majandus pandeemiast tingitud kriisist kindlamalt taastumise poole. Majandus elavnes jõuliselt. SKP reaalkasv oli 5,3%, ehkki aasta lõpus kasv aeglustus, kuna koroonaviiruse (COVID-19) omikrontüve leviku tõttu kehtestati uusi piiranguid. Elavnemist saatis ka töökohtade arvu suurenemine – töötuse määr alanes aasta lõpus rekordiliselt madala tasemeni.

Majanduse kiire taasavanemisega kaasnesid siiski pinged. 2021. aasta alguses oli inflatsioon euroalal väga aeglane, kuid kiirenes seejärel pandeemiast tingitud pakkumispiirangute, üleilmse nõudluse kasvu ja kerkivate energiahindade mõjul järsult. Aastane koguinflatsioon oli 2021. aastal keskmiselt 2,6% võrreldes 0,3%ga 2020. aastal.

2021. aastal jõudis lõpule EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamine. Selle käigus ajakohastasime oma rahapoliitika strateegiat, et võtta arvesse uusi probleeme. Ühtlasi lõime lähtealuse selle keeruka olukorra haldamiseks. EKP nõukogu kehtestas selge ja kergesti mõistetava inflatsioonieesmärgi, milleks on 2% keskpika aja jooksul. Inflatsioonieesmärk on sümmeetriline, mis tähendab, et nõukogu peab võrdselt soovimatuks nii negatiivseid kui ka positiivseid kõrvalekaldeid. Eesmärk tugineb kindlale alusele, sest seda toetasid kõik nõukogu liikmed.

Nõukogu leppis samuti kokku, kuidas EKP peaks täitma kohustust tagada sümmeetria. Eelkõige kui olukord majanduses jõuab baasintressimäärade efektiivse alampiiri lähedale, tuleb võtta eriti jõulisi või püsivaid rahapoliitilisi meetmeid, et negatiivsed kõrvalekalded inflatsioonieesmärgist ei süveneks. Aasta teisel poolel kajastati uut strateegiat EKP baasintressimääradega seotud kohandatud eelkommunikatsioonis ja poliitikameetmetes lähtuti majandusarengust.

Kuna majanduse elavnemine oli habras ja inflatsioon tagasihoidlik, võtsime küllaldaselt toetavaid rahapoliitikameetmeid, et suunata inflatsioonimäär jälle sihttaseme lähedale. Inflatsiooni kiirenedes jäime rahapoliitikas kannatlikuks ja hoidsime püsivat kurssi, et vältida ennatlikku karmistamist pakkumispoolsete šokkide ohjeldamiseks. Kohandasime pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtavate netovaraostude mahtu kooskõlas väljavaate arenguga ja meie hinnanguga rahastamistingimustele.

Detsembris leidis EKP nõukogu, et majanduse elavnemisel ja meie keskpika perioodi inflatsioonieesmärgile lähenemisel tehtud edusammud võimaldavad varaoste järgnevates kvartalites järk-järgult vähendada. Nõukogu teatas, et erakorralise varaostukava raames tehtavad netovaraostud lõpetatakse 2022. aasta märtsis ning aegamisi vähendatakse teiste varaostukavade alusel tehtavate ostude mahtu.

Rahapoliitika strateegia läbivaatamise raames avaldas EKP ka kliimamuutusi käsitleva ambitsioonika tegevuskava, et anda üksikasjalikud suunaviidad nendega seotud kaalutluste kaasamiseks meie rahapoliitika raamistikku. Muu hulgas sisaldab see ülevaadet sellest, kuidas võtta kliimamuutuste mõju paremini arvesse makromajanduslikus modelleerimises ja välja töötada uued näitajad kliimamuutustega seotud riskianalüüsiks. 2021. aastal loodi kliimamuutuste keskus, millel on oluline roll seonduva tegevuse kooskõlastamisel EKPs. Selles aastaaruandes on ka eraldi peatükk EKP tegevuse ja algatuste kohta kestliku arengu valdkonnas.

Mõningaid olulisi muudatusi tehti ka EKP teavitustegevuses. Juulis hakkas EKP nõukogu avaldama uues vormis rahapoliitikaotsuste kommentaari, milles selgitatakse rahapoliitilisi otsuseid mõistetavamalt. Kommentaari täiendab veebilehel rahapoliitikaotsuste ülevaade, mis on mõeldud laiemale üldsusele. Selles selgitatakse EKP otsuseid lihtsas keeles koos visuaalsete näidetega ja see on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes.

Toetus eurole on tugev. 2021. aasta juunis ja juulis korraldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt pooldab ühisraha 79% euroala vastajatest. Euro peab aga olema valmis ka digiajastuks. Sel eesmärgil käivitas EKP nõukogu 2021. aastal digitaalse euro võimaliku kasutuselevõtu projekti uurimisetapi, mis vältab 24 kuud. Sularaha jääb inimeste igapäevaelus siiski jätkuvalt olulisele kohale. Detsembris teatas EKP kavatsusest muuta europangatähtede kujundust, mille käigus küsitakse ka üldsuse arvamust. Lõplik kujundus valitakse eeldatavalt 2024. aastal.

Seega ootavad eurot lähiaastatel ees muutused. Üks aga püsib muutumatu – EKP on jätkuvalt pühendunud ühisraha terviklikkuse kaitsele ja hinnastabiilsuse tagamisele.

Frankfurt Maini ääres, aprill 2022

Christine Lagarde

EKP president

Aasta arvudes

1 Majandusväljavaadete paranemist varjutasid endiselt pandeemiaga seotud suundumused

2021. aastal taastus maailmamajandus tugevalt, mida toetas ennekõike riikide majanduse taasavamine COVID-19 vastu vaktsineerituse kasvu foonil ning ulatuslik ja õigeaegne poliitiline tugi. Arenenud ja tärkava turumajandusega riikide taastumine oli aga mõneti ebaühtlane. Üleilmne inflatsioon suurenes ennekõike energiahindade järsu tõusu ja mõnes sektoris pakkumist ületava nõudluse tõttu, mis oli tingitud pandeemiaga seotud teguritest ning muudest tarne- ja transpordiraskustest. Pärast eelmise aasta rekordilist aeglustumist taastus euroala SKP reaalkasv 2021. aastal jõudsasti. Kasvu taastumist, mis tõi kaasa tööturgude olukorra paranemise, toetasid õigeaegsed ning sihikindlad raha- ja eelarvepoliitilised meetmed. Sellegipoolest püsis majanduslik ebakindlus aasta jooksul suur ning kahe suurema sektori, tööstuse ja teeninduse erinevus oli selgesti täheldatav. Aasta alguses mõjutasid kasvu liikumis- ja reisipiirangud, millel oli negatiivne mõju teenuste pakkumisele ja nõudlusele. Hiljem kärpisid tööstussektori toodangut üleilmse nõudluse erakordselt tugev taastumine, tarneraskuste ilmnemine ning suuremad energiakulud. Euroala inflatsioon (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) kasvas 2021. aastal järsult 2020. aastal täheldatud 0,3%-lt 2,6%-le. See püsis esimesel paaril kuul madalal tasemel, kuid hakkas aasta jooksul kiirenema ja küündis detsembris 5,0%ni. Hinnatõus oli suurel määral tingitud energiahindade järsust ja laiapõhjalisest kallinemisest, nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatusest pärast riikide majanduse taasavamist ning tehnilisematest teguritest, nt käibemaksu vähendamise tühistamine Saksamaal. Prognooside kohaselt püsib lähiaja inflatsioon kiire ka pärast 2021. aastat, kuid hakkab 2022. aastal leevenema. Venemaa sissetung Ukrainasse on aga inflatsiooniväljavaatega seotud ebakindlust märkimisväärselt süvendanud.

1.1 Maailm taastus kriisist jõudsalt, kuid ebaühtlaselt

Maailmamajanduse taastumine kriisist oli 2021. aastal tugev, kuid ebaühtlane (vt joonis 1.1). Pärast 2020. aastal täheldatud 3,1% aastast langust kasvas reaalne SKP 2021. aastal pandeemia uutest lainetest hoolimata 6,2%. Majandustegevuse taastumist tõukasid tagant eelkõige riikide majanduse taasavamine, COVID-19 vastu vaktsineerituse määra tõus ja õigeaegne poliitiline toetus, samas kui üleilmsed tarneraskused pärssisid kasvu. Kuigi taastumine oli üleilmne, oli see riigiti erinev. See oli jõulisem arenenud majandusega riikides ning mõõdukam enamikus tärkava turumajandusega riikides, mille vaktsiinivarud olid väiksemad ja toetavate poliitikameetmete võtmise suutlikkus kehvem. Aasta lõpu poole hakkas üleilmse majanduskasvu hoog aeglustuma, ennekõike uue nakatumislaine ja taaskehtestatud piirangute, aga ka püsivate tarneraskuste tõttu.

Joonis 1.1.

Üleilmne SKP reaalkasv

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed)

Ka maailmakaubandus taastus hästi, kuid 2021. aasta teises pooles hakkas kasvutempo aeglustuma (vt joonis 1.2). Üleilmse nõudluse tugev taastumine algas ennekõike tarbimisest. Sealjuures eelistati pigem kaupu, mitte teenuseid (nt reisimine ja turism), mida piirangud mõjutasid rohkem. Aasta teises pooles ületas kaubavahetus kriisieelset taset, kuigi kasv aeglustus püsivate tarneraskuste tõttu. Vahetul kontaktil põhinev teenustekaubandus taastus aeglasemalt, mis oli kooskõlas piirangute järkjärgulise leevendamisega, ja püsis 2021. aastal pandeemiaeelsest tasemest allpool.

Joonis 1.2

Üleilmse kaubanduse kasv (impordimaht)

(aastane muutus protsentides; kvartaliandmed)

Üleilmne inflatsioon kiirenes 2021. aastal märkimisväärselt nii koguinflatsiooni kui ka inflatsiooninäitajate (v.a toiduained ja energia) mõttes (vt joonis 1.3). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvates riikides kerkis koguinflatsioon 6,6%-le ning energia- ja toiduainekomponendita arvestatav inflatsioon 4,6%-le. Enamikus riikides kajastas see ennekõike energia ja muu toorme hinnatõusu, mis oli tingitud pandeemiast tulenevast ebakõlast piiratud pakkumise ja tugevalt taastuva nõudluse vahel. Ameerika Ühendriikides, kus reaalne SKP küündis 2021. aasta teises kvartalis kriisieelsele tasemele, kasvas inflatsioonisurve eriti järsult ja muutus aasta lõpu poole ulatuslikumaks. Inflatsioonisurve muutus laiapõhjalisemaks ka mõnes tärkava turumajandusega riigis.

Joonis 1.3

OECD riikide tarbijahinnainflatsiooni määrad

(aastamuutus protsentides; kuuandmed)

Naftahinnad kerkisid 2021. aastal pandeemiaaegsest madalseisust ehk 10 USA dollarilt barreli kohta 86 USA dollarini barreli kohta. Selle tulemusel oli rahvusvaheline võrdlusalus Brenti toornafta hind aasta lõpuks 79 dollarit barreli eest. Majanduse taastudes naasis naftanõudlus pandeemiaeelsele tasemele. 2021. aasta teises pooles põhjustas gaasi kõrge hind ka selle asendamise teiste energiaallikate, sh naftaga. Samal ajal jäi naftapakkumine nõudlusele alla. Seda põhjustasid osaliselt USA põlevkivitööstuse võimsuspiirangud ja OPEC+ kartelli suhteliselt mõõdukas tootmismahu suurendamine.

Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss odavnes 2021. aasta jooksul 3,6%. Kahepoolsete vahetuskursside mõttes oli peamiseks põhjuseks euro 7,7% odavnemine USA dollari suhtes, mis kajastas ennekõike Ameerika Ühendriikide ja euroala lahknevat rahapoliitilist arengut. Euro odavnes ka naelsterlingi suhtes, kuid kallines Jaapani jeeni suhtes.

2021. aasta lõpus halvendasid maailmamajanduse kasvuväljavaadet pandeemiast tingitud ebakindlus ja üleilmse vaktsineerimise ebaühtlane edenemine. Koroonaviiruse omikrontüve ilmumise, nakatumise kasvu, piirangumeetmete taaskarmistamise ja tarneraskuste püsimise tõenäosusega kaasnesid maailmamajanduse taastumise tempot ohustavad riskid.

1.2 Euroaja majandus taastus kärmelt^[1]

Pärast 2020. aastal täheldatud rekordilist 6,4% langust kasvas euroala reaalne SKP 2021. aastal 5,3% (vt joonis 1.4). Aastakasvu dünaamikat mõjutas endiselt peamiselt COVID-19 pandeemia levik, aga ka suur, kuigi vähenev majanduslik ebakindlus. Esimeses kvartalis mõjutasid kasvu endiselt liikumis- ja reisipiirangud, mis avaldasid negatiivset mõju ennekõike teenuste tarbimisele. Taastumine algas tööstussektorist, mille kasvumäärad olid üldkokkuvõttes kõrged. Riikide majanduse avanedes ja piirangute leevenedes teises ja kolmandas kvartalis hakkas teenuste sektor järele jõudma, sillutades teed laiapõhjalisema taastumiseni. Üleilmse nõudluse erakordselt jõuline taastumine aasta teises pooles suurendas aga eri turgudel pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust. See viis muu hulgas energiahindade järsu tõusuni, mis pidurdas koos pandeemia mõningase intensiivistumisega taastumise tempot ja suurendas inflatsioonisurvet.

Joonis 1.4

Euroala reaalne SKP ja nõudlus

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Kuigi selline areng oli omane kõikidele euroala riikidele, on pandeemiast taastumise ulatus riikide arvestuses mõneti ebaühtlane. Selle põhjus on ennekõike asjaolu, et pandeemia levik on olnud riigiti erinev, aga ka erinevused majanduse struktuuris, näiteks kokkupuude üleilmsete tarneahelatega ja vahetul kontaktil põhinevate sektorite (nt turism) olulisus. 2021. aasta lõpuks oli euroala reaalne SKP 2019. aasta viimase kvartali tasemest 0,2% suurem (vt joonis 1.5). Riikide arvestuses aga oli areng terve aasta jooksul ebaühtlane. Euroala suurima majandusega riikidest ületas pandeemiaeelset kasvutaset aasta lõpuks ainult Prantsusmaa.

Joonis 1.5

Euroala reaalne SKP, eratarbimine ja investeerimine

(indeks: IV kv 2019 = 100)

Euroala majanduskasvu taastumist toetasid 2021. aastal õigeaegsed ja sihikindlad ekspansiivsed raha- ja eelarvepoliitilised meetmed. Mõni meede aitas majandusel ka kohaneda pandeemiast tingitud struktuursete muutustega, mis on alles käimas. EKP pakkus ka 2021. aastal märgatavat rahapoliitilist tuge, et leevendada pandeemia mõju. Toetav rahapoliitika, sh piisavad likviidsustingimused, kindlustasid krediidivoolu reaalmajandusse. Eelarvepoliitikaga seoses jätkasid euroala valitsused 2021. aastal märkimisväärse eelarvetoetuse osutamist, et leevendada kriisi mõju lühendatud tööaja kavade, suuremate tervishoiukulutuste, teiste ettevõtetele ja kodumajapidamistele mõeldud meetmete ning suuremahuliste laenutagamisrahastute kaudu. ELi tasandil algas taasterahastu „Next Generation EU“ rakendamine ning võeti vastu pakett „Eesmärk 55“, et tagada kõikides riikides tugevam, keskkonnasäästlikum ja ühtlasem taastumine.

Eratarbimine kasvas 2021. aastal 3,5%, taastudes eriti tugevalt teises ja kolmandas kvartalis peamiselt tänu COVID-19 piirangute leevendamisele. Tarbijate kindlustunne hakkas vaktsineerimise edenedes ja nakatumishirmu vähenedes alates kevadest kiiresti suurenema ning kodumajapidamiste rahaline olukord paranes, ennekõike tänu töötulu positiivsele arengule (vt joonis 1.6). Valitsused lõpetasid järk-järgult kodumajapidamiste kasutatava tulu toetamise. Töökohtade säilitamise kavades osalevate ja muude maksutoetust saavate inimeste arvu vähenedes muutus eelarvevahendite netoülekannete osakaal reaalse kasutatava tulu kasvus 2021. aasta jooksul negatiivseks. Tänu palkade ja tööhõive jõudsale kasvule panustas reaalse kasutatava tulu kasvu 2021. aastal peamiselt palgatulu, millega kaasneb tavaliselt teiste tuluallikatega võrreldes suurem valmidus teha tarbimisoste. Reaalse kasutatava tulu kasvu toetas ka tegevuse ülejääk ning sega- ja omanditulu, mille panus muutus aasta jooksul positiivseks, kuid seda pärssis kaubandustingimustega seotud negatiivne areng. Pärast pandeemiast tingitud hüppelist kasvu 2020. aastal hakkas kodumajapidamiste säästumäär 2021. aastal kahanema, kuid püsis aasta jooksul kehtima jäänud piirangumeetmete ja ebakindluse tõttu pandeemiaeelsest tasemest kõrgemal. See tähendas, et eratarbimine jäi 2021. aasta lõpus tugevast taastumisest hoolimata pandeemiaeelsest tasemest allapoole.

Joonis 1.6

Euroala eratarbimine ja kodumajapidamiste kasutatav tulu

(aastamuutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Pandeemia ohjeldamise meetmete leevenedes ja majanduse taasavanedes hakkasid äriinvesteeringud (ühtlustatud muude kui ehitusinvesteeringutega) 2021. aasta esimeses pooles püsivalt soodsate finantseerimistingimuste toel hoogustuma. Aasta keskpaigast alates aga hakkasid taastumisele survet avaldama tarneraskused, täpsemalt pikemad tarneajad ja kõrgemad sisendhinnad, mis pidurdasid äriinvesteeringuid. Energiahindade tõus ja pandeemia uus laine vähendasid aasta lõpu poole äriinvesteeringuid veelgi. 2021. aasta lõpus hakkasid äriinvesteeringud taas hoogustuma, kuid jäid 2019. aasta viimases kvartalis täheldatud tasemest märkimisväärselt allapoole (vt joonis 1.5). Seevastu eluasemeinvesteeringud olid ületanud kriisieelse taseme juba 2020. aasta neljandas kvartalis. Järgmistes kvartalites mõjus materjali ja töötajate puudus ehitustegevuse kasumlikkusele laastavalt. Sellegipoolest säilitasid soodsad finantseerimistingimused, sissetuleku toetusmeetmed ja kogunenud säästude suur maht eluasemenõudluse. 2021. aasta lõpu seisuga olid eluasemeinvesteeringute tase kriisieelsest tasemest palju kõrgem.

Euroala kaubandus jõudis 2021. aasta lõpuks pandeemiaeelsele tasemele ja netokaubandus panustas positiivselt SKP kasvu. Impordi poolel pidurdas varude taastamise tsüklist tingitud jõulist kasvu tugev hinnadünaamika, eriti energia impordihindade äkiline tõus. Ekspordi taastumise kiirus oli pärast 2020. aasta lõpus töötleva tööstuse toel toimunud hoogsat kasvu kahetine. Kaupade poolel hakkas kasvuhoog alates teisest kvartalist raugema, kuna olulisi eksportivaid tööstusharusid tabasid tarne- ja transpordiraskused, samal ajal kui teenuste eksport lõikas kasu vahetul kontaktil põhinevate tegevusalade, näiteks turismi taastumisest. Nii import kui ka eksport olid 2021. aasta neljanda kvartali lõpuks kriisieelsest tasemest kõrgemal.

Toodangu kasv oli 2021. aastal sektorite arvestuses endiselt ebaühtlane (vt joonis 1.7). Nii tööstus- kui ka teenuste sektor panustasid kasvu positiivselt, kuid tööstussektori osakaal reaalse kogulisandväärtuse kasvus oli kõige suurem.

Joonis 1.7

Euroala reaalne brutolisandväärtus majandusharude kaupa

(vasakul teljel: aastane muutus protsentides, osakaal protsendipunktides; paremal teljel: indeks: IV kv 2019 = 100)

Tööturg paranes euroala majandustegevuse taastudes märgatavalt, kuid jäi üldkokkuvõttes pandeemiaeelse ajaga võrreldes nõrgale tasemele. Töötuse määr vähenes järk-järgult 2021. aasta jaanuari 8,2%-lt detsembriks 7,0%-le ja jäi seega kriisieelsest tasemest allapoole (vt joonis 1.8).^[2] Kuigi töökohtade säilitamise kavad mängisid koondamiste pärssimisel endiselt olulist rolli, aidates säilitada inimkapitali, kasutati neid harvemini.^[3] Teised tööturu näitajad jäid aga pandeemiaeelsetest tasemetest allapoole. 2021. aasta neljandas kvartalis töötati 2019. aasta viimase kvartaliga võrreldes 1,8% vähem tunde, samas kui tööjõus osalemise määr oli 2021. aasta kolmandas kvartalis umbes 0,2 protsendipunkti madalam (st töötajate arv vähenes ligi 0,4 miljoni võrra) (vt joonis 1.9). Tööjõu tagasihoidlikuma kasvu põhjus peitus osaliselt euroala väheses sisserändes. Käimasolev tööturu kohanemine oli töötajate rühmade arvestuses erinev. See oli osaliselt tingitud asjaolust, et mõni sektor oli pandeemia ohjeldamise meetmetest ja vabatahtlikust sotsiaalsest distantseerumisest rohkem mõjutatud. 2021. aasta kolmandas kvartalis oli tööjõud väheste oskustega inimeste seas umbes 4,2% ja keskmiste oskustega inimeste seas 1,7% väiksem kui enne pandeemiat. Kõrge oskustasemega inimeste seas suurenes see ligi 6,8%.^[4]

Joonis 1.8

Töötus ja tööjõud

(vasakul teljel: kvartalimuutus protsentides, osakaal protsendipunktides; paremal teljel: tööjõu protsendid)

Joonis 1.9

Tööhõive, töötunnid ja tööjõus osalemise määr

(vasakul teljel: indeks: IV kv 2019 = 100; paremal teljel: protsent tööealisest elanikkonnast)

Vabade töökohtade osakaalu suurenemine, mis piirdus esialgu üksnes sektoritega, mis avanesid pärast piirangumeetmete tühistamist, levis tegevuse taastudes ka teistesse sektoritesse. Tööhõive kasv hoogustus 2021. aasta teises ja kolmandas kvartalis ning püsis hoolimata töötleva tööstuse tarneraskustest tingitud probleemidest neljandas kvartalis jõuline ja laiapõhjaline. Selle tulemusel küündis tööhõive tööstussektoris, ehitussektoris ja vähem vahetul kontaktil põhinevate teenuste sektoris pandeemiaeelse taseme lähedale. Tööhõive tase püsis kontaktipõhistes sektorites pandeemiaeelse tasemega võrreldes suhteliselt madal.

1.3 Eelarvepoliitilised meetmed keerulistel aegadel

2021. aastal mõjutas euroala riikide rahandust teist aastat järjest peaasjalikult COVID-19 pandeemia. Eeskätt aasta esimeses pooles reageerisid valitsused pandeemia uutele lainetele ulatuslike lisameetmetega, et majanduse taastumist toetada. Tänu majandustegevuse tugevale taastumisele vähenes euroala üldine valitsemissektori eelarve puudujääk eurosüsteemi ekspertide 2021. aasta detsembri makromajandusliku ettevaate kohaselt 2020. aasta 7,2%-lt 2021. aastal 5,9%-le (vt joonis 1.10). Suuremahulise eelarvepoliitilise toetuse jätkumine 2021. aastal kajastus taasterahastu „Next Generation EU“ toetuste^[5] jaoks kohandatud eelarvepoliitika kursis, mis oli 2021. aastal pärast 2020. aasta väga ekspansiivset poliitikat üldjoontes neutraalne.

Joonis 1.10

Euroala valitsemissektori eelarvetasakaal ja eelarvepoliitika kurss

(protsentides SKPst)

SKP osakaaluna väljendatuna kasvasid euroala kriisiga seotud ja taastemeetmed võrreldes eelmise aasta 4,1%ga 2021. aastal 4,4%ni (vt joonis 1.11). Kasv oli tingitud märkimisväärselt suurematest valitsemissektori ülekannetest äriühingutele, aga ka tervishoiu kasvanud toetustest ja valitsemissektori investeeringutest. Kasvu tasakaalustas tugevalt aga lühendatud tööaja kavade kasutamise vähenemine. Kuigi need kavad olid 2020. aastal kõige tähtsam valitsemissektori toetusmeede, hakati nende kasutamist 2021. aastal majandusaktiivsuse laiapõhjalisel kosumisel ning piirangute leevenedes ja tööturgude taastudes järk-järgult vähendama. SKP kasv selgitab ka seda, miks euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse alanes 2021. aastal pärast 2020. aastal täheldatud kiiret kasvu pisut, 97%-le.

Joonis 1.11

Kriisiga seotud ja majanduse elavdamise meetmed euroalal

(protsentides SKPst)

Valitsused on viimasel kahel aastal reageerinud eelarvevajadustele ennekõike riikliku poliitika, kuid üha rohkem ka ELi-üleste algatuste kaudu. Euroopa ühise poliitilise reaktsiooni nurgakivi seati paika 2020. aasta juulis, mil EL kuulutas välja ELi-ülese investeerimis- ja reformiprogrammi, taasterahastu „Next Generation EU“. See taasterahastu pakub ELi liikmesriikidele rahalist toetust, mis oleneb konkreetsete investeerimis- ja reformiprojektide elluviimisest aastatel 2021–2026. Selleks mobiliseerib see praeguste hindade juures kuni 807 miljardi eurose rahastuse, millest 401 miljardit eurot (3,5% euroala SKPst) on mõeldud euroala riikidele ja ülejäänu teistele ELi riikidele. Umbes pooled taasterahastu „Next Generation EU“ suurima programmi, taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid tehakse kättesaadavaks laenudena ning pooled tagastamatute toetustena. Praktikas eeldatakse aga, et toetuse komponent hakkab olema valdav, kuna euroala riigid kavatsevad oma toetusi täielikult ära kasutada. Laene on siiani taotlenud vähesed. Üks taaste- ja vastupidavusrahastu ülekannete märkimisväärne aspekt on see, et riigid, kes on pandeemia tõttu kõige rohkem kannatanud või kelle SKP elaniku kohta on suhteliselt väike, vastavad suurema toetuse saamise nõuetele (vt joonis 1.12 riikide toetusõiguste kohta). Täpsemalt peaks see aspekt taaste- ja vastupidavuskava nõuetekohase elluviimise korral aitama leevendada riikidevahelisi majanduskasvu erinevusi, mida pandeemia on euroalal süvendanud.

Joonis 1.12

Taaste- ja vastupidavusrahastu toetusõigused ja 2021. aasta lõpuks euroala riikide taotletud rahastus

(protsentides 2020. aasta SKPst)

1.4 Heterogeensest mõjust tingitud inflatsiooni tõus

2021. aastal oli ÜTHI-koguinflatsioon euroalal keskmiselt 2,6%, mis on võrreldes 2020. aastal täheldatud 0,3%ga järsk tõus (vt joonis 1.13). Kasv oli suuresti tingitud energiahindade märkimisväärsest tõusust. Lisaks suurendas inflatsioonisurvet mõnes sektoris piiratud pakkumist ületav nõudlus, mis järgnes pandeemiast tingitud piirangute leevendamisele ning maailma- ja riikide majanduse tugevale taastumisele. Aastase inflatsiooni kasv 2020. aasta detsembri –0,3%-lt 2021. aasta detsembriks 5,0%-le oli nii kiiruse kui ka 2021. aasta lõpus täheldatud aastaste kasvumäärade ulatuse mõttes enneolematu (vt üksikasjalikumat ülevaadet inflatsiooni tõusu põhjustanud teguritest infokastis 1). Samuti kaasnes sellega tegelike inflatsiooninäitajate korduv üllatuslik kasv. Eelduste kohaselt pidi 2021. aastal inflatsiooni kiirendanud tegurite mõju hakkama suures osas vähenema ja kuigi prognoositi, et inflatsioon jääb ka lähiajal kiireks, eeldati selle aeglustumist 2022. aasta jooksul. Ent Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on inflatsiooniväljavaatega seotud ebakindlust märkimisväärselt süvendanud.

Koguinflatsiooni suurenemise põhitegur oli 2021. aastal energiakomponent. Alates suvest kasvas aga ka teiste komponentide mõju. Pandeemiast tingitud liikumispiirangute leevendamine võimaldas koos ekspansiivse eelarve- ja rahapoliitikaga nõudlusel taastuda, mis turgutas eelkõige tarbijatele osutatavate teenuste sektorit. Samal ajal kasvatasid suur üleilmne nõudlus, tarneraskused ja energiahinnad imporditud ja liidus toodetud kaupade hindu. See kajastus ka tööstuskaupade (v.a energia) ning aasta lõpu poole teenusehindade komponentide suuremas panuses inflatsiooni (vt joonis 1.13). Inflatsiooni säilitas aasta teises pooles mõningal määral ka eelmisel aastal Saksamaal toimunud ajutise käibemaksu vähendamise mõju.

Joonis 1.13

Koguinflatsioon ja selle komponendid

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Kuna aastased muutusemäärad kajastavad ka eelmise aasta madalat baastaset, võib 2021. aasta hinnadünaamikat käsitleda ka ÜTHI-koguinflatsiooni ja ÜTHI (v.a energia ja toiduained) indeksite arengu mõistes. Hinnataseme tõus oli 2021. aasta jooksul järsem kui pandeemiale eelnenud aastatel, kui inflatsioon oli EKP inflatsioonieesmärgist tublisti väiksem (vt joonis 1.14).

Joonis 1.14

ÜTHI-koguinflatsioon ja ÜTHI (v.a energia ja toiduained)

(hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi kohandatud indeksid, IV kv 2019 = 100)

Hinnadünaamika ja seda põhjustavate tegurite mõõtmine oli 2021. aastal eriti keeruline mitte ainult pandeemia majandusmõju, vaid ka teatavate pandeemiaga seotud tehniliste tegurite tõttu, mis mõjutasid inflatsiooni mõõtmist. Esimene neist oli tarbimise osakaalude regulaarne iga-aastane korrigeerimine ÜTHI koostamise tarbeks.^[6] Tavaliselt on need korrigeerimised väikesed, kuid 2020. aastal toimus tarbimisharjumustes pandeemia ja mitmesuguste piirangute tõttu märgatav muutus. Näiteks oli reisimisega seotud ÜTHI komponentide osakaal 2021. aasta ÜTHI korvis 2020. aasta tagasihoidlike turismihooaegade tõttu väiksem. Üldiselt oli osakaalude muutustel 2021. aasta individuaalsetel kuudel aastastele inflatsioonimääradele suur mõju, mis oli pigem suunatud alla- kui ülespoole. 2021. aasta arvestuses oli hinnanguline kogumõju 0,2 protsendipunkti ulatuses negatiivne (vt joonis 1.13). Teine tehniline tegur oli asjaolu, et 2020. ja 2021. aasta mitmel kuul ei olnud võimalik koguda COVID-19st tingitud piirangute tõttu mitme ÜTHI komponendi (nt restoranid ja reisimine) hindu tavapäraste allikate kaudu ning need asendati kaudselt arvutatud, st muudel meetoditel kogutud hindadega.^[7] Kolmas tehniline tegur oli asjaolu, et hooajalised müügiperioodid liigutati 2020. ja 2021. aastal tavapärasest erinevatele kuudele, millega kaasnes rõivaste ja jalanõude komponentide tõttu märkimisväärne tööstuskaupade (v.a energia) hindade muutuse aastamäära kõikumine.

Arvestades neid tehnilisi tegureid, tuleb rakendada mõningast ettevaatlikkust ka ÜTHI-inflatsiooni (v.a toiduained ja energia) arengu tõlgendamisel. Mitmesugused alusinflatsiooni näitajad, sh välistusmeetodil põhinevad, statistilised ja ökonomeetriliselt hinnatud näitajad, hakkasid samuti aasta jooksul kasvama (vt joonis 1.15).^[8] Aasta lõpus olid inflatsioonimäärad nende näitajate põhjal vahemikus 2,4–3,9%. Üldiselt oli hinnadünaamika 2020. aastal tagasihoidlik ja osutas seega asjaolule, et 2021. aastal avaldas baasefekt muutuste määradele tõususurvet. Seda aspekti arvestades on teine võimalus 2021. aasta inflatsiooniarengu analüüsimiseks vaadata kahe aasta taguseid sama kuu hindade muutuste määrasid ja jagada need kahega, et näha keskmist aastast muutust. Selle määra põhjal vähenevad pandeemiaperioodi alguses täheldatud väga madalast inflatsioonist tingitud moonutused märgatavalt. Selle arvutusmeetodi põhjal oli ÜTHI-inflatsioon (v.a toiduained ja energia) 2021. aasta detsembris 1,4% ja moodustas seega 2,6% aastakasvust umbes poole (vt joonis 1.15). Ent see andmeseeria suurenes ka 2021. aasta viimastel kuudel tempos, mida täheldati viimati 2013. aastal ehk COVID-19 pandeemiale eelnenud madala inflatsiooniga kümnendi algusaastatel.

Joonis 1.15

Alusinflatsiooni näitajad

(aastane muutus protsentides)

Kulusurvel oli 2021. aastal oluline osa tarbijahinnaindeksi inflatsiooni arengu kujundamisel. Tõususurve suurenes märkimisväärselt hinnakujundusahela kõikides etappides, iseäranis varajastes, ning vahekaupade hindade puhul, mis kajastas tarneraskuste mõju ja mõningal määral ka energiahindade tõusu, eriti 2021. aasta teises pooles. Imporditud toodete hinnatõus oli mõnevõrra suurem kui 2020. aastal, osaliselt euro odavnemise tõttu. Kulusurve mõju tarbekaupade (v.a toiduained) tootjahindadele – mis on oluline tööstuskaupade (v.a energia) hindade dünaamika näitaja – oli mõõdukam kui hinnakujundusahela varasemates etappides, kuid sellegipoolest rekordiliselt suur. Üks laiapõhjaline euroalasisese kulusurve näitaja on SKP deflaatori kasv, mis oli 2021. aastal keskmiselt 2,0% ning seega eelmise aasta keskmisest kiirem. Tugev baasefekt ja valitsemissektori toetusmeetmete mõju põhjustas mõningast kõikumist kulukomponentides, mis olid seotud tööjõu ühikukuluga ja kasumiga ühiku kohta. Kuna töökohtade säilitamise kavasid kasutati vähem ja enamik töötajaid hakkas taas saama täispalka, tõusis hüvitis töötaja kohta 2020. aasta –0,6%-lt 2021. aastal keskmiselt 4,0%-le. Samal ajal suurenes tootlikkus inimese kohta täiendavate töötundide toel, mistõttu ei kajastunud see suur tõus tööjõu ühikukuludes. Seetõttu tegi valitsemissektori toetuskavade mõju palganäitajate, nagu hüvitis töötaja kohta ja hüvitis töötunni kohta (vt joonis 1.16), tõlgendamise jätkuvalt keeruliseks. Kollektiivlepinguga määratud palkade kasv on nendest näitajatest vähem mõjutatud ja püsis mõõdukas, olles 2021. aastal keskmiselt 1,5% (2020. aastal 1,8%).^[9] See oli tõenäoliselt tingitud ka pandeemiaga seotud viivitustest palgaläbirääkimistel.

Joonis 1.16

Tööjõukulu näitajad

(aastane muutus protsentides)

Kutseliste prognoosijate pikemaajalised inflatsiooniootused, mis olid 2020. aasta lõpus 1,7% juures, kasvasid 2021. aasta jooksul 1,9%ni (vt joonis 1.17). EKP kutseliste prognoosijate küsitluse vastajatele saadetud eriküsimustiku tulemuste põhjal aitas ootuste korrigeerimisele kaasa uue rahapoliitika strateegia teemaline teavitustegevus.^[10] Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad, eriti inflatsiooniga seotud viieaastaste vahetustehingute intressimäär viieks aastaks, järgisid samasugust suundumust ja hakkasid 2021. aasta jooksul järk-järgult kasvama. Aasta lõpu poole püsis see näitaja pisut alla 2% ja oli oktoobris lühikest aega sellest kõrgem. Investorite inflatsiooniootuste riskipreemia hinnangud näitavad, et inflatsiooniriski preemiad muutusid 2021. aastal esimest korda mitme aasta jooksul kõikide tähtaegade arvestuses positiivseks. Niisugune inflatsiooniootuste kohanemine näitab, et vastavates turupõhistes näitajates sisalduv tegelike pikemaajaliste inflatsiooniootuste kasv oli tagasihoidlikum.^[11]

Joonis 1.17

Küsitlus- ja turupõhised inflatsiooniootuste näitajad

(aastane muutus protsentides)

Rahapoliitika strateegia läbivaatamise käigus ilmnes vajadus kaasata ÜTHIsse omanike kasutuses olevate eluasemete kulud. 2021. aastal tehti sellega seotud näitajate väljatöötamises olulisi edusamme. Vaja oleks teha rohkemgi, näiteks paremini isoleerida tarbimise komponent hinnangutes sisalduvast kinnisvaraostude investeerimiskomponendist.^[12] Eksperimentaalne indeks, mis ühendab ÜTHI korvi omanike kasutuses olevate eluasemete kuludega, võidakse teha kättesaadavaks Euroopa statistikasüsteemis juba 2023. aastal, millele järgneb ametliku indeksi avaldamine umbes 2026. aastal. Praegu on nende kulude kohta olemas vaid hinnangud, mille järgi kulud tõenäoliselt suurenesid võrreldes 2020. aasta 2,6%ga 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 4,8% aastas ning olid seega palju dünaamilisemad kui üürid, mis on ÜTHIga hõlmatud. ÜTHIs sisalduvad üürnike üürid tõusid 2021. aastal 1,2% (2020. aastal 1,3%). Koduomanike eluasemekulude kasv kajastab osaliselt hinnangute olemust: indeks hõlmab uute elamute ostude komponenti, mis on tihedalt seotud eluasemehindadega. Kui vaadata eluasemehindu, suurenes EKP eluasemehindade näitaja 2020. aasta 5,4%-lt 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 7,5%-le. Aktiivne eluasemeturg kajastus ÜTHI arengus mõnes väiksemas komponendis. Näiteks veetsid inimesed rohkem aega kodus kuni 2021. aasta kevade lõpuni, mil piirangud leevenesid. See muutus suurendas nõudlust kodude renoveerimise järele, millega seoses tõusid elamutega seotud kaupade ja teenuste, nt hoolduse ja remondi ning vaipade ja põrandate paigaldamise hinnad.

Joonis A

ÜTHI-koguinflatsiooni kogumuutus 2021. aastal võrreldes 2020. aasta detsembriga

(protsendipunktides)

Teine inflatsiooni järsu suurenemise tegur oli asjaolu, et energia tarbijahinnad mitte ainult ei normaliseerunud 2021. aastal, vaid kerkisid jõudsasti edasi. Lisakasv avaldus esialgu peamiselt sõidukikütuste hindades, kui üleilmne nõudlus nafta järele suurenes majandusaktiivsuse taastudes, ent pakkumine jäi mõnevõrra piiratuks. Suve lõpus tõusid järsult ka gaasi- ja elektrihinnad (vt joonis B, graafik a). See tulenes suurenenud nõudlusest, aga ka mõningatest gaasitarneraskustest. Euroopas oli nõudlus gaasi järele 2020/2021. aasta külma talve ja 2021. aasta tuulevaikse suve tõttu erakordselt suur, mille tõttu asendati tuuleenergia gaasiga.^[15] Lisaks vähenesid aasta esimesel poolel gaasijuhtmete hooldustööde tõttu gaasitarned Norrast ja EL importis suvel Venemaalt suhteliselt vähe gaasi. Üleilmse majandusaktiivsuse taastumine suurendas ka nõudlust gaasi järele, ennekõike Hiinas. Tarbijate energiakulutused sõidukikütustele (umbes 40%) on suuremad kui kulutused gaasile (ligi 30%) ja elektrile (umbes 20%) ning kütusehindade areng mõjutab tavaliselt energiahindade inflatsiooni kõige rohkem. 2021. aasta sügisese gaasi- ja elektrihindade tõusu tõttu oli aga nende komponentide osakaal euroala energia inflatsioonis rekordiliselt suur (vt joonis B, graafik b).

Joonis B

Energia inflatsiooni areng

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

a) Energia ja selle põhikomponentide ÜTHI-inflatsiooni aastamäär

b) Põhikomponentide osakaal energia aastases inflatsioonimääras

Inflatsiooni järsu suurenemise kolmas põhitegur oli hinnasurve, mis tekkis majanduse taasavamisel pärast pandeemiast tingitud piirangute perioodi. Nõudlus hakkas jõudsasti kasvama kogu maailmas, sealhulgas euroalal, ületades mõnes sektoris piiratud pakkumist. Selle tagajärjel tekkisid üleilmsed tarneraskused ning transpordikulud kasvasid 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses järsult.^[16] Euroala tootjahinnad, sh mitte ainult vahekaupade hinnad, vaid ka tarbijahinnad, tõusid terve 2021. aasta jooksul stabiilselt. Tootja- ja tarbijahindade vahel puudub vahetu stabiilne seos, kuid tarbijahindade, eriti kestvuskaupade hindade järkjärguline tõus oli märgatav, eriti 2021. aasta teises pooles (vt joonis C).^[17] Hinnadünaamika muutus märgatavamaks uute ja kasutatud autode, jalgrataste ja mootorrataste, samuti elektroonikaseadmete, nt IT-toodete ja televiisorite, ning üldse kõikide kaupade puhul, mida võisid mõjutada tarneraskused (nt seoses pooljuhtidega) või üleilmsete kaubandus- ja tarneahelate häired.

Joonis C

ÜTHI-inflatsiooni (v.a toiduained ja energia) dekomponeerimine

(aastane muutus protsentides; osakaal protsendipunktides)

Üks sektor, mis oli pandeemiast tingitud piirangutest kõige rohkem mõjutatud, oli vahetul kontaktil põhinev teenuste sektor. Kui piiranguid hakati järk-järgult leevendama, hakkas nende komponentide hinnadünaamika tugevnema. Näiteks oli reisimisega seotud teenuste (nt majutus, õhutransport ja pakettreisid) aastamuutuse määra tõus eriti märgatav 2021. aasta suvepuhkuste hooaja alguses (vt joonis C).^[18] Sarnaselt energiahindadega kajastas see tõus osaliselt võrdlust eelmise aasta madalamate hindadega. Samamoodi tugevnes pärast majanduse taasavamist 2021. aasta kevadel järk-järgult ka restoranide hinnadünaamika. Vahetul kontaktil põhinevate teenuste suurem hinnatõus kajastas peale nõudluse järsu taastumise ka suuremaid kulusid ja vähenenud pakkumist, mis oli tingitud pandeemiaga seotud nõuetest, aga ka tööjõupuudusest, kuna mõnel ettevõttel oli raskusi sulgemisperioodil koondatud töötajate taasvärbamisega.

Lisaks mõjutasid 2021. aastal inflatsiooni dünaamikat mitmesugused teised konkreetsed tegurid (vt peatüki 1.4 põhitekst). Näiteks mõjutasid rõivaste ja jalanõude hinnadünaamikat muudatused hooajaliste müügiperioodide ajastuses ning ÜTHI komponentide osakaalude muutus oli 2021. aastal erakordselt suur, avaldades eriti ulatuslikku mõju ÜTHI-inflatsioonile (v.a energia ja toiduained) (vt joonis C).

Üldiselt oli ÜTHI-inflatsiooni suurenemine 2021. aastal seotud ennekõike eriteguritega, mis ilmnesid COVID-19 pandeemia ja majanduse taastumise kontekstis. Kriisi enneolematu ulatus ja majandusaktiivsuse taastudes inflatsiooni järsu suurenemise põhjustanud eriomased tegurid osutavad sellele, et edaspidiseid inflatsiooniarengu hinnanguid saadavad suur ebakindlus ja probleemid.

1.5 Jätkuvalt otsustavad poliitikameetmed hoidsid laenu- ja rahastamistingimused vastutulelikud

Eelarve-, raha- ja järelevalvepoliitika toetasid koos pandeemiavastase võitluse tõhustamisega 2021. aastal majandustegevuse jõulist taastumist (vt peatükk 1.2). Aasta teises pooles hakkasid investorid nõudma inflatsioonidünaamikast lähtuvate riskide eest suuremat kompensatsiooni ning korrigeerisid oma pikaajalisi inflatsiooniootusi ja riskipreemiad ülespoole, mis põhjustas pikaajaliste intressimäärade tõusu (vt joonis 1.18). Selle taustal kinnitas EKP uuesti oma toetava poliitikakursi jätkumist ja pühendumust soodsate finantseerimistingimuste säilitamisele euroalal. See aitas vähemalt osaliselt kaitsta euroala tootlust maailmaturu suundumuste eest, kus oodatust suurem inflatsioon pani mitmes arenenud majandusega riigis turuosalised arvestama hinnakujundamisel eeldatust varasema rahapoliitika karmistamisega. Lisaks aitasid EKP toetava rahapoliitilise kursiga seotud teavitustegevus ja jätkuvad suuremahulised varaostud ennetada riigivõlakirjade tootluse vahede suurenemist, st riigivõlakirjade tootlus püsis sarnane vastavate riskivabade intressimäärade tootlusega. Selle tulemusena suurenes SKPga kaalutud euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade keskmine tootlus 2021. aastal stabiilselt ning oli 31. detsembri seisuga 0,27% ehk 51 baaspunkti võrra kõrgemal tasemel kui 2020. aasta lõpus (vt joonis 1.18). Üldiselt püsisid euroala finantseerimistingimused soodsad.

Joonis 1.18

Pikaajaline tootlus euroalal ja USAs

(protsentides aasta kohta; päevased andmed)

Endiselt toetava raha- ja eelarvepoliitika varal taastunud majandustegevus ning äärmiselt kindlad ja stabiilsed pikaajalised tuluootused kergitasid euroala aktsiahindu kogu 2021. aasta vältel. See suundumus katkes ajutiselt septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani, kuna Föderaalreservi-poolse võimaliku varaostude järkjärgulise vähendamisega seotud turuootused avaldasid maailma aktsiaturgude dünaamikale survet. Sektori tasandil tõusid 2020. aastal langenud euroala pankade aktsiahinnad mittefinantsettevõtete aktsiate hindadest palju kiiremini. Euroala mittefinantsettevõtete aktsiahinnad olid 2021. aasta 31. detsembri seisuga 2020. aasta lõpu tasemest umbes 19% kõrgemal, samas kui euroala pankade aktsiahinnad olid üle 30% kõrgemad (vt joonis 1.19).

Joonis 1.19

Aktsiaturuindeksid euroalal ja USAs

(indeks: 1. jaanuar 2020 = 100)

Laia rahapakkumise kasv osutas rahaloome jätkuvalt kiirele kasvule 2021. aastal. Selle tempo oli pikemaajalise perioodi keskmisele lähemal kui pandeemia esimesel ehk 2020. aastal, mil see kiirenes järsult (vt joonis 1.20). Rahaloomet hoogustas kitsas rahaagregaat M1, mis kajastas ettevõtete ja kodumajapidamiste üleööhoiuste pidevat kasvu, mis oli sellegipoolest tagasihoidlikum kui 2020. aastal. Kodumajapidamiste hoiuste maht taandus tarbijate kindlustunde suurenedes ja kulutuste taastudes taas pandeemiaeelsele keskmisele tasemele. Asjaolu, et keskmisest aeglasema majanduskasvu periood ei tasakaalustanud 2020. aastal täheldatud hoiuste jõudsat kasvu, osutab soovile säilitada suuremaid sääste, mis kajastub ka EKP tarbijaootuste küsitlusele antud vastustes. Ka ettevõtete hoiuste maht püsis suur. See osutas ettevõtete likviidsuspuhvrite täiendavale suurendamisele. Rahapakkumise kasvu peamiseks allikaks olid eurosüsteemi varaostud, millele järgnesid laenud erasektorile. Rahandus-, eelarve- ja järelevalveasutuste COVID-19 kriisi ajal võetud õigeaegsed ja ulatuslikud meetmed tagasid soodsatel tingimustel krediidivoo euroala majandusse.

Joonis 1.20

M3 ja laenud erasektorile

(aastamuutus protsentides; sesoonse ja kalendrilise mõjuga kohandatud)

Pankade laenutingimused püsisid aasta jooksul üldiselt vastutulelikud. Euroala pankade laenutegevuse küsitlusest nähtus, et pankade tingimused ettevõtetele ja kodumajapidamistele laenude andmiseks (st sisesuunised või laenude heakskiitmise kriteeriumid), mida 2020. aastal euroalal karmistati, püsisid alates 2021. aasta teisest kvartalist üldjoontes muutumatuna. See oli tingitud pankade tajutavate riskide vähenemisest, arvestades majanduse taastumist ning jätkuvat raha- ja eelarvepoliitilist toetust, sh laenutagatiste kaudu. Samuti teatasid pangad, et laenutegevust toetasid EKP varaostukavad, kolmas suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide seeria ja hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär. Samas täheldasid nad, et varaostukavad ja hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär vähendasid kasumlikkust.

Poliitilised toetusmeetmed hoidsid euroala pankade rahastamiskulud madalad, avaldades seeläbi laenuintressimääradele langussurvet ja takistades finantseerimistingimuste laiapõhjalist karmistamist. 2021. aastal püsisid pangalaenude intressimäärad üldjoontes stabiilsena kõigi aegade madalaima taseme ligidal. Kuigi eluasemelaenude maht kasvas jõudsasti, püsis tarbijalaenude maht madalal tasemel, kuna tarbimiskulutusteks kasutati pandeemia ajal kogunenud sääste. Ettevõtete puhul vähendasid laenamisvajadust ulatuslikud sularahavarud, jaotamata kasumi suurenemine, mida toetas majanduse hiljutine taastumine, ning muude rahastamisallikate, eriti ettevõtetevaheliste laenude ja kaubanduskrediidi kättesaadavus. Mittefinantsettevõtete pangalaenude maht ja võlaväärtpaberite netoemissioon seega vähenesid pärast 2020. aastal täheldatud kiiret kasvu, olgugi et laenuvahenditega finantseerimise reaalkulu langes 2021. aasta neljandas kvartalis rekordmadalale tasemele. Ettevõtetele antavate pangalaenude aastakasv aeglustus pandeemia esimesel aastal täheldatud 7,1%-lt 2021. aastal 4,3%-le, samas kui EKP küsitlusest euroala ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele (SAFE) nähtub, et nende ettevõtete osakaal, kes teatasid laenu taotlemisel tekkinud takistustest, kahanes pandeemiaeelsele tasemele. Mittefinantsettevõtetel oli võimalus kasutada rahastamisvahenditena ka aktsiaid ja muid omandiväärtpabereid. Kokkuvõttes suurenesid mittefinantsettevõtete välisrahastamise vood 2021. aastal veelgi (vt joonis 1.21).

Joonis 1.21

Euroala mittefinantsettevõtete välisrahastamise netovood

(aastased vood; miljardites eurodes)

2 Rahapoliitika jätkuv toetus ja uus strateegia

EKP 2021. aastal võetud põhjalikud rahapoliitilised meetmed ja nende kohandamine hoidsid ära rahastamistingimuste protsüklilise karmistamise ning vähendasid likviidsuse ja krediidi kokkukuivamise ohtu, säilitades pangasüsteemis piisava likviidsuse ja kaitstes laenuvoogu majandusse. Rahapoliitiline reaktsioon oli turgude jaoks oluline stabiliseeriv jõud ning toetas majanduse elavdamist ja inflatsiooniväljavaadet. Eurosüsteemi bilansimaht küündis 2021. aasta lõpus 8,6 triljoni euro juures aegade kõrgeimale tasemele, kasvades eelmise aastaga võrreldes 1,6 triljoni euro võrra. 2021. aasta lõpus moodustasid rahapoliitikaga seotud varad 80% eurosüsteemi bilansi koguvaradest. Suure bilansiga seotud riske vähendas endiselt EKP riskijuhtimisraamistik.

2.1 EKP rahapoliitilika kurss pakkus jätkuvalt majandusele ja inflatsiooniväljavaatele olulist tuge

Soodsate rahastamistingimuste säilitamine

Aasta alguses oli euroala majanduse areng endiselt suuresti mõjutatud COVID-19 pandeemiast. Vaktsineerimiskampaaniate algus oli koroonaviirusevastases võitluses oluline verstapost, kuid uus nakatumislaine ja uute viirusetüvede teke tähendas aga, et viiruse leviku tõkestamise meetmeid oli vaja euroala riikides pikendada või karmistada. See häiris majandustegevust ja varjutas lähiaja väljavaadet. Inflatsioon oli kesise nõudluse ning töö- ja kaubaturu märkimisväärse loiduse tõttu endiselt väga aeglane. Kokkuvõttes kinnitasid aasta alguses saabunud andmed EKP nõukogu eelmist üldist hinnangut, et pandeemial on lähitulevikus tugev mõju majandusele ja inflatsioon püsib rauge pikema aja vältel. Üldiselt püsisid euroala rahastamistingimused vastutulelikud. Kuigi riskivabad intressimäärad olid pärast EKP nõukogu 2020. aasta detsembri istungit pisut tõusnud, olid riikide ja ettevõtete krediidiriski marginaalid vastupidavad ja võlakirjaturgude tingimused püsisid soodsad – sh ettevõtete võlakirjade jaoks – ning nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad olid rekordmadala taseme ligidal.

Ülaltoodut arvestades oli piisav rahapoliitiline toetus endiselt hädavajalik ning EKP nõukogu otsustas 2021. aasta jaanuaris kinnitada 2020. aasta detsembri toetava rahapoliitilise kursi jätkumise, et säilitada pandeemia ajal soodsad rahastamistingimused.^[19] Selle eesmärk oli vähendada ebakindlust ja kasvatada kindlustunnet ning suurendada seeläbi tarbimiskulutusi ja ettevõtete investeeringuid, mis toetavad majandusaktiivsust ja kaitsevad keskmise aja jooksul hinnastabiilsust. Eeskätt aitasid kõikides majandussektorites soodsaid rahastamistingimusi säilitada netoostud, mis tehti 1850 miljardi euro suuruse pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames, mida pikendati vähemalt 2022. aasta märtsi lõpuni. Pankade jaoks oli endiselt atraktiivne rahastamisallikas suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmas seeria (TLTRO-III), mis toetas pankade laenuandmist ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Rahastamistingimusi toetasid ka erakorralise varaostukava raames soetatud ja aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimine ning jätkuvad varaostukava raames tehtavad igakuised netovaraostud 20 miljardi euro ulatuses, osutades eurosüsteemi kohalolule turgudel pandeemiaperioodil ja ka edaspidi.

Aasta esimestel kuudel avaldasid viirusetüvede levik ja sellest tulenev piirangumeetmete pikendamine ja karmistamine majandusaktiivsusele üha tugevamat survet, kuid negatiivne alusinflatsioon hakkas tänu riigipõhistele ja tehnilistele teguritele (sh baasefekt) ning energiahindade märgatavale tõusule järsult suurenema. Hinnasurve on aga jäänud jätkuvalt kesise nõudluse ning töö- ja kaubaturu märkimisväärse loiduse tõttu väikeseks. Pikemaajalised riskivabad intressimäärad ja riigivõlakirjade tulusus jätkasid kasvu, mida oli täheldatud alates nõukogu detsembrikuisest istungist. Kuna need turuintressimäärad on peamised viiteintressimäärad, mida kasutatakse teiste kapitalituru instrumentide – nt ettevõtete ja pankade võlakirjad –, aga ka kodumajapidamistele ja ettevõtetele antavate pangalaenude hinnastamisel, kipuvad nendest intressimääradest tulenevad šokid mõjutama hilisemas etapis üldiseid rahastamistingimusi. Turupõhiste intressimäärade ulatuslik ja püsiv tõus võib seega väljenduda rahastamistingimuste ennetähtaegses karmistamises kõigi majandussektorite jaoks. See oleks pannud proovile EKP nõukogu 2020. aasta detsembris ja 2021. jaanuaris võetud kohustuse säilitada pandeemia ajal soodsaid rahastamistingimusi ning hoida ära tingimuste karmistamise, mis ei ole kooskõlas prognoositud inflatsioonikursile pandeemia poolt avaldatava langusmõju vastu võitlemisega. Rahastamistingimuste karmistamine oleks suurendanud määramatust ja vähendanud kindlustunnet, pidurdades majandusaktiivsust veelgi ning seades ohtu keskpika perioodi hinnastabiilsuse.

Märtsis, mil rahastamistingimused olid karmistunud, kuid inflatsiooniväljavaade ei olnud paranenud, otsustas EKP nõukogu teha järgmises kvartalis erakorralise varaostukava alusel netooste märgatavalt hoogsamas tempos kui aasta esimestel kuudel. Ülejäänud detsembrikuised poliitikameetmed taaskinnitati.^[20] Aprillis jäi netoostude ja teiste meetmete tempo muutumatuks, kuna saabuv teave kinnitas märtsi istungil koostatud rahastamistingimuste ja inflatsiooniväljavaate ühist hinnangut.

Majanduse taasavamine ja uus strateegia

Aasta keskpaiga lähenedes võimaldasid COVID-19sse nakatumise olukord ja vaktsineerimiskampaaniate edusammud euroala majanduse taasavada. Tervishoiusüsteemidele avaldunud surve hakkas uute viirusetüvede tekkest hoolimata leevenema. Eurosüsteemi ekspertide juunikuine makromajanduslik ettevaade osutas, et inflatsioon suureneb ka 2021. aasta teises pooles, kuid hakkab ajutiste tegurite mõju kadudes 2022. aastal taas vähenema. Inflatsioonisurve hakkas ettevaateperioodil järk-järgult suurenema ja ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) (v.a energia ja toiduained) prognoose korrigeeriti ülespoole. Sellegipoolest prognoositi, et koguinflatsioon jääb ettevaateperioodil EKP nõukogu eesmärgist allapoole ja alusinflatsioon samuti alla 2%. Ettevõtete ja kodumajapidamiste rahastamistingimused jäid stabiilseks, kuid turuintressimäärad jätkasid nõukogu 10. juuni istungile eelnenud perioodil kasvu. See tulenes osaliselt paranenud majandusväljavaadetest, kuid nõukogu pidas üldiste rahastamistingimuste karmistamist enneaegseks ning ohuks inflatsiooniväljavaatele ja käimasolevale majanduse taastumisele.

Kuna pikemaajalisem inflatsiooniväljavaade oli enne pandeemiat prognoositud keskpika perioodi eesmärgist endiselt väiksem, otsustas EKP nõukogu juunis rahastamistingimuste karmistamise riski arvestades jätkata erakorralise varaostukava raames netovaraostude tegemist märgatavalt hoogsamas tempos kui aasta esimestel kuudel ning kinnitas ka kõik oma muud poliitikameetmed.

Nõukogu lõpetas rahapoliitika strateegia läbivaatamise 8. juulil (vt peatükk 2.4). Uude strateegiasse kaasati kaks olulist tegurit, millega arvestatakse EKP nõukogu rahapoliitilise kursi kujundamisel: esiteks uue sümmeetrilise 2% inflatsioonieesmärgi kehtestamine keskpikaks perioodiks ning teiseks tingimuslik kohustus arvestada efektiivse alampiiri mõju rahapoliitika kohaldamisel struktuurselt madalate nominaalsete intressimäärade keskkonnas, mis nõuab erakordselt jõulisi või püsivaid rahapoliitilisi meetmeid, kui majandus on alampiirile lähedal. Uue eesmärgi saavutamiseks ja kooskõlas rahapoliitika strateegiaga vaatas EKP nõukogu oma juulikuisel rahapoliitika istungil seega üle oma eelkommunikatsiooni EKP baasintressimäärade kohta, sidudes oma poliitikakursi kolme konkreetse inflatsiooniväljavaatega seotud tingimusega. Nõukogu sõnul eeldati, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsioon küündib tublisti enne ettevaateperioodi lõppu 2%ni ja püsib seal ettevaateperioodi lõpuni ning kuni alusinflatsiooni areng on piisavalt edasi jõudnud, et olla kooskõlas inflatsiooniga, mis jääb keskpika perioodi jooksul stabiilselt 2% juurde. Nõukogu sõnul võib see osutada ka üleminekuajale, mil inflatsioon on eesmärgist mõõdukalt suurem.

Juulikuise istungi eel olid turuintressimäärad langenud ning enamiku ettevõtete ja kodumajapidamiste rahastamistingimused püsisid soodsad. Inflatsioon suurenes edasi, kuid seda peeti üldjoontes ajutiseks ja keskpika perioodi väljavaade oli endiselt tagasihoidlik. Euroala majandus püsis taastumise kursil, olgugi et koroonaviiruse deltatüvi suurendas ebakindlust. Soodsate rahastamistingimuste säilitamist peeti hädavajalikuks, et tagada majanduse taastumise muutumine kestvaks kasvuks ja tasakaalustada pandeemia negatiivset mõju inflatsioonile. Seega eeldas nõukogu jätkuvalt, et erakorralise varaostukava raames tehakse netooste märgatavalt hoogsamas tempos kui aasta esimestel kuudel. Samuti kinnitas ta teised poliitikameetmed.

Majanduse kindla taastumise toetamine ja inflatsiooni naasmine 2% eesmärgi juurde

Septembriks oli euroala majandus märgatavalt taastunud ja eeldati, et SKP kasv ületab aasta lõpuks pandeemiaeelset taset. EKP ekspertide uues makromajanduslikus ettevaates korrigeeriti 2021. aasta inflatsiooniprognoose materjalide ja seadmete ajutisest nappusest tuleneva suure kulusurve, energiahindade oodatust suurema osatähtsuse ning Saksamaal 2020. aasta juulist septembrini kehtinud ajutise käibemaksu vähendamise mõju tõttu ülespoole. 2023. aastaks eeldati aga sellegipoolest tublisti alla 2% inflatsiooni, kuigi prognoosi korrigeeriti pisut ülespoole, et kajastada paremat kasvuväljavaadet ja majanduse loiduse kiiremat taandumist. Inflatsiooniootuste turupõhised näitajad jätkasid paranemist ning olid pandeemiaaegse madalseisuga võrreldes märkimisväärselt kõrgemad, kuid jäid EKP keskpika aja 2% ÜTHI-inflatsiooni eesmärgist allapoole. Ettevõtete, kodumajapidamiste ja avaliku sektori rahastamistingimused püsisid soodsad, kuna pangalaenude intressimäärad olid rekordmadalad.

Keskpika aja inflatsiooniväljavaate mõningase paranemise taustal ja rahastamistingimuste taset silmas pidades otsustas EKP nõukogu septembris, et soodsaid rahastamistingimusi võib säilitada erakorralise varaostukava raames tehtavate netovaraostude abil, mille tempo on võrreldes eelmise kahe kvartaliga mõõdukam. EKP nõukogu kinnitas ka oma teiste meetmete jätkumist.

EKP nõukogu oktoobrikuise istungi ajaks oli euroala majandus tugevalt taastumas. Kasvuhoog oli aga mõnevõrra raugenud, eriti kuna materjalide, seadmete ja tööjõu nappus takistas mõnes sektoris tootmist. Inflatsioon jätkas kasvamist, ennekõike energiahindade järsu tõusu, aga ka nõudluse taastumise tõttu, mis ületas piiratud pakkumist. Eeldati, et inflatsioon suureneb lähiajal veelgi, kuid hakkab järgmise aasta jooksul vähenema. Turuintressimäärad olid septembriga võrreldes tõusnud. Sellegipoolest püsisid majanduse rahastamistingimused soodsad, eriti kuna ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad olid rekordmadalad. Seega kinnitas EKP nõukogu taas oma septembrikuist kurssi, jättes erakorralise varaostukava raames tehtavate netoostude tempo ja kõik muud meetmed samaks.

Aasta lõpus pärssisid majandusaktiivsust uued pandeemiaga seotud piirangud ja ebakindlus, mis oli tingitud ennekõike omikrontüve tekkest, materjalide, seadmete ja tööjõu püsivast nappusest ning kõrgetest energiahindadest. Aasta viimases kvartalis täheldatud kasvu aeglustumise ja selle eeldatava jätkumise tõttu 2022. aasta esimesel poolel korrigeeriti eurosüsteemi ekspertide detsembrikuises ettevaates 2022. aasta kasvuprognoosi allapoole. Sellegipoolest eeldati, et kasv hakkab 2022. aasta jooksul jõudsasti kiirenema. Inflatsioon kasvas ka novembris oodatust hoogsamalt, kuid 2022. aastaks prognoositi, et see hakkab vähenema. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad olid 2%-le mõnevõrra lähemal. Eeldati, et see aitab koos majanduse täisvõimsuse taastumise ja kiiremat palgakasvu toetava tööturu olukorra jätkuva paranemisega alusinflatsiooni suurendada ja viia koguinflatsioon EKP nõukogu keskpika perioodi eesmärgini. Seega korrigeeriti eurosüsteemi ekspertide detsembrikuu ettevaates nii kogu- kui ka alusinflatsiooni prognoose septembriga võrreldes ülespoole, kuid 2024. aastaks ennustatud 1,8% juures (ÜTHI ning ilma energia ja toiduaineteta ÜTHI) jäid need ÜTHI-inflatsiooni eesmärgist allapoole. Majanduse rahastamistingimused olid detsembris soodsad. Sealjuures olid turuintressimäärad püsinud üldiselt stabiilsed alates oktoobrikuisest EKP nõukogu istungist ning ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad olid endiselt rekordmadalad.

EKP nõukogu tegi oma detsembrikuisel istungil otsuse, et majanduse elavnemisel ja EKP keskmise perioodi inflatsioonieesmärgile lähenemisel tehtud edusammud võimaldavad varaoste järgnevates kvartalites järk-järgult vähendada. Siiski on jätkuvalt vaja rahapoliitika toetavat kurssi, et inflatsioon stabiliseeruks keskpikas perspektiivis EKP 2% inflatsioonieesmärgi tasemel. Praegust ebakindlust silmas pidades tuleb nõukogu hinnangul rahapoliitika elluviimisel säilitada paindlikkus ja valikulisus. Seda arvesse võttes tegi EKP nõukogu järgmised otsused.

Esiteks tehakse 2022. aasta esimeses kvartalis pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava raames netovaraoste eeldatavasti oluliselt vähemal määra kui eelmises kvartalis ning need lõpetatakse 2022. aasta märtsi lõpus.

Teiseks pikendati PEPPi reinvesteerimisperioodi. Nõukogu kavatseb reinvesteerida erakorralise varaostukava raames ostetud ja aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Kolmandaks on pandeemia näidanud, et stressiolukorras on varaostude kavandamisel ja elluviimisel paindlikkus aidanud toime tulla EKP rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisel ja tõhustanud jõupingutusi nõukogu seatud eesmärgi saavutamisel. Stressiolukorras jääb paindlikkus EKP nõukogu volituste piires ka edaspidi oluliseks elemendiks rahapoliitika elluviimisel, kui rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist ohustavad riskid takistavad hinnastabiilsuse saavutamist. Eelkõige juhul, kui turgudel tekib pandeemiast tulenevalt taas killustatus, saab erakorralise varaostukava reinvesteeringuid vajadust mööda igal ajal paindlikult kohandada nii varaklasside kui ka jurisdiktsioonide kaupa. See võib hõlmata Kreeka Vabariigi emiteeritud võlakirjade oste lisaks lunastamistähtaegade pikendamisele, et vältida ostude katkemist selles jurisdiktsioonis. Ostude katkemine võib häirida rahapoliitika ülekandumist Kreeka majandusse ajal, kui see ei ole veel pandeemia tagajärgedest taastunud. Vajaduse korral võib PEPPi raames netooste ka jätkata, et võidelda pandeemiast tingitud negatiivsete šokkide vastu.

Neljandaks otsustas nõukogu koos varaostude järkjärgulise vähendamisega ja tagamaks, et rahapoliitika kurss püsib kooskõlas inflatsiooni eesmärgipärase stabiliseerumisega keskmise aja jooksul, et 2022. aasta teises kvartalis on EKP varaostukava raames tehtavate netovaraostude maht 40 miljardit eurot ja kolmandas kvartalis 30 miljardit eurot. Alates 2022. aasta oktoobrist tehakse netovaraoste varaostukava alusel iga kuu 20 miljardi euro ulatuses seni, kuni see on vajalik baasintressmäärade toetava mõju tugevdamiseks. Netovaraostud on kavas lõpetada vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti väljendas nõukogu kavatsust jätkata varaostukava raames ostetud ja aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist täies ulatuses pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma, ja igal juhul seni, kuni seda on vaja soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Kinnitati ka EKP baasintressimäärade tase ja eelkommunikatsioon nende tõenäolise tulevase muutuse kohta.

Nõukogu jätkab pankade rahastamistingimuste jälgimist ja tagab, et TLTRO-III aegumistähtajad ei takista EKP rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Ühtlasi hindab ta korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi. Nagu teatatud, eeldab nõukogu, et TLTRO-III operatsioonide puhul kohaldatavad eritingimused lõppevad 2022. aasta juunis. Samuti hindab ta reservidelt makstavate intresside kaheastmelise süsteemi asjakohast kalibreerimist, et negatiivsed rahapoliitilised intressimäärad ei piiraks pankade vahendussuutlikkust suure ülelikviidsuse tingimustes. Ühtlasi kinnitas EKP nõukogu taas, et on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada keskmise aja jooksul inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

Kokkuvõttes jätkati 2021. aasta jooksul märkimisväärsete rahapoliitiliste toetusmeetmetega, et võidelda pandeemia negatiivse mõjuga inflatsiooniväljavaatele. Põhjaliku meetmete kogumi kohandamine aitas säilitada soodsaid rahastamistingimusi. Meetmed hoidsid tõhusalt ohjes riigivõlakirjade tootlust, mis on aluseks kodumajapidamiste, ettevõtete ja pankade rahastamiskuludele (vt joonis 2.1). Samuti hoidsid need pankade rahastamiskulud väga soodsad (vt joonis 2.2). Lisaks tagasid need, et kodumajapidamised ja ettevõtted said kasu soodsatest rahastamistingimustest olukorras, kus vastavad laenuintressimäärad olid 1,31% ja 1,36% juures aegade madalaimal tasemel (vt joonis 2.3). Inflatsioon hakkas aasta teises pooles märgatavalt kiirenema, samas kui majandus oli üldjoontes endiselt taastumas. Arvestades majanduse elavnemisel ja keskmise perioodi inflatsioonieesmärgile lähenemisel tehtud edusamme, otsustas nõukogu hakata 2022. aasta algusest varaoste järk-järgult vähendama. Kokkuvõttes tagas 2021. aasta rahapoliitiline reaktsioon soodsad rahastamistingimused, mis toetasid majanduse jätkuvat taastumist ning inflatsiooni lähenemist nõukogu keskpika perspektiivi eesmärgile.

Joonis 2.1

Euroala kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus ja kümneaastase tähtajaga üleööintressimäära vahetustehingute intressimäär

(protsentides aasta kohta)

Joonis 2.2

Pankade võlafinantseerimise koondkulu

(hoiuste ja turupõhiste tagatiseta laenuvahendite koondkulu; protsentides aasta kohta)

Joonis 2.3

Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate pangalaenude intressimäärad

(protsentides aasta kohta)

2.2 Eurosüsteemi bilanss kasvas keerulistel aegadel

2021. aastal jätkas eurosüsteem COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võetud meetmete, nimelt erakorralise varaostukava, pandeemia majandusmõju ohjeldamiseks mõeldud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide ja kohandatud TLTRO-III operatsioonide rakendamist ning varaostukava alusel varaostude tegemist. Tänu nendele meetmetele kasvas eurosüsteemi bilanss 2021. aastal 23% (1,6 triljoni euro võrra), küündides aasta lõpuks rekordilise 8,6 triljoni euroni.

2021. aasta lõpus ulatusid eurosüsteemi bilansi rahapoliitikaga seotud varad 6,9 triljoni euroni. Need hõlmasid euroala krediidiasutustele antud laene, mis moodustasid 26% koguvaradest (nagu ka 2020. aasta lõpus), ning rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud varasid, mis moodustasid ligikaudu 55% koguvaradest (2020. aasta lõpus 53%) (vt joonis 2.4). Muud bilansi finantsvarad koosnesid peamiselt eurosüsteemi välisvaluuta- ja kullavarudest ning eurodes nomineeritud mitterahapoliitilistest portfellidest.

Kohustuste poolel suurenes krediidiasutuste reservihoiuste ja vastaspoolte hoiustamise püsivõimaluse kasutamine kokku 4,3 triljoni euroni (2020. aasta lõpus 3,5 triljonit eurot) ja moodustas 2021. aasta lõpus 50% kohustustest (nagu ka 2020. aasta lõpus). Ringluses olevate pangatähtede maht kasvas ajaloolisest kasvutrendist kiiremas tempos 1,5 triljoni euroni (2020. aasta lõpus 1,4 triljonit eurot) ja moodustas 2021. aasta lõpus 18% kohustustest (2020. aasta lõpus 21%). Muud kohustused, sealhulgas kapitali- ja ümberhindluskontod, suurenesid 2,7 triljoni euroni (2020. aasta lõpus 2,1 triljonit eurot) ja moodustasid kogukohustustest 32% (2020. aasta lõpus 29%) (vt joonis 2.4). Muude kohustuste kasv tulenes ennekõike valitsemissektori hoiuste mahu suurenemisest 516 miljardilt 590 miljardile eurole, mis moodustas muudest kohustustest 22% (2020. aasta lõpus 25%), ning Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikute vastaskirjest, mis suurenes 179 miljardi euroni (2020. aasta lõpus 55 miljardit eurot) ja moodustas muudest kohustustest 7% (2020. aasta lõpus 3%).

Joonis 2.4

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi areng

(miljardites eurodes)

Selleks et muuta krediidiasutuste reservide tasustamise kaheastmeline süsteem läbipaistvamaks, otsustas EKP 2020. aasta juulis avaldada sellega seotud eurosüsteemi koondandmed ja riikide andmed. See annab ka parema ülevaate reservihoiuste arengust, mis on eurosüsteemi bilansi suurim kohustuste kirje. Täpsemalt avaldab eurosüsteem nüüd kohustusliku reservi nõuete, arvelduskontode hoiuste ja ülemääraste reservide kohustusliku reservi hoidmisperioodi keskmisi riikide tasandil. Samuti avaldatakse regulaarselt eurosüsteemi ja riiklikke andmeid kaheastmelise süsteemi lubatud mahaarvamise määra, vabastatud ja mittevabastatud ülereservide ja kasutamata mahaarvamise kohta.

Varaostukava ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise ostukava portfellide tähtaeg ning jaotus varade ja riikide kaupa

Varaostukava koosneb neljast varaostukavast: pandikirjade kolmas ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava. Erakorraline varaostukava (PEPP) võeti kasutusele 2020. aastal, et reageerida pandeemiale. Kõik varaostukava alusel kõlblikud varakategooriad on kõlblikud ka alusel. 2021. aastal jätkus eurosüsteem varaoste varaostukava ja erakorralise varaostukava raames. Oste tehti sujuvalt kooskõlas kehtivate turutingimustega.

2021. aasta lõpus oli varaostukava varade maht 3,1 triljonit eurot (amortiseeritud soetusmaksumuses). Suurima osa varaostukavast moodustas avaliku sektori väärtpaberite ostukava, mis hõlmas 2021. aasta lõpus 2,5 triljonit eurot ehk 80% varaostukava koguvaradest – nagu ka 2020. aasta lõpus. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames määras ostude jaotuse riikide kaupa EKP kapitali märkimise alus bilansiseisu järgi. EKP ja mõne riigi keskpangad ostsid ka ELi riigiüleste institutsioonide emiteeritavaid väärtpabereid, sh 2021. aastal ELi taasterahastu „Next Generation EU“ rahastamiseks emiteeritud võlakirju. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava varade kaalutud keskmine tähtaeg oli 2021. aasta lõpus 7,3 aastat ehk sama, mis 2020. aasta lõpus, kuid riigiti oli mõningaid erinevusi. Varaga tagatud väärtpaberite ostukava moodustas aasta lõpu seisuga 1% (28 miljardit eurot), pandikirjade kolmas ostukava 9,5% (298 miljardit eurot) ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava 10% (310 miljardit eurot) varaostukava koguvaradest. Erasektori ostukavadest oli 2021. aastal varaostukava varade kasvus suurim osakaal ettevõtlussektori väärtpaberite ostukaval, mille ostude netomaht ulatus 61 miljardi euroni. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ja pandikirjade kolmanda ostukava ostude tegemisel tugineti võrdlusalusele, mis kajastab kõikide kõlblike kehtivate äriühingute ja pandikirjade turukapitalisatsiooni.

2021. aasta lõpus oli erakorralise varaostukava varade maht 1,6 miljardit eurot (amortiseeritud soetusmaksumuses). Pandikirjade ostukava varad moodustasid sellest alla 1% (6 miljardit eurot), ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava varad 3% (44 miljardit eurot) ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava varad 97% (1531 miljardit eurot).

Erakorralise varaostukava alusel tehtavate avaliku sektori väärtpaberite ostude puhul on riikidevahelise jaotuse võrdlusaluseks EKP kapitali märkimise alus bilansiseisu järgi. Samal ajal tehti oste paindlikult, mis võimaldas ostuvoogude jaotumise ajalist kõikumist nii varaklassiti kui ka riigiti. Erakorralise ostukava avaliku sektori väärtpaberite kaalutud keskmine tähtaeg oli 2021. aasta lõpus 7,6 aastat, kuid riigiti oli teatavaid erinevusi.

Eurosüsteem reinvesteeris varaostukava ja erakorralise varaostukava portfellides hoitavatelt ja aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava alusel tehtud tagasimaksed ulatusid 2021. aastal 82 miljardi euroni, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja erakorralise ostukava alusel tehtud tagasimaksed aga 362 miljardi euroni. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ning pandivõlakirjade kolmanda ostukava alusel ostetud varad tehti jätkuvalt väärtpaberite väljalaenamiseks kättesaadavaks, et toetada võlakirjaturu ja repotehingute turu likviidsust. Erakorralise varaostukava varad on saadaval ka väärtpaberite väljalaenamiseks varaostukavaga samadel tingimustel. 2021. aasta novembris suurendas EKP nõukogu väärtpaberite sularahatagatise vastu laenamise limiiti 150 miljardi euroni, mis kajastab eurosüsteemi väärtpaberite mahu märgatavat kasvu.

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide areng

Eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide jääk oli 2021. aasta lõpus 2,2 triljonit eurot ehk 409 miljardit eurot suurem kui 2020. aasta lõpus. See tulenes TLTRO-III käigus jaotatud summa (2021. aastal 449 miljardit eurot) netomõjust. TLTRO-III vabatahtlikud ennetähtaegsed tagasimaksed summas 139 miljardit eurot ning TLTRO-II 15,7 miljardi euro ja 23,2 miljardi euro suuruste pandeemia majandusmõju ohjeldamiseks mõeldud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtaja saabumine (pärast 2021. aastal jaotatud summa mahaarvamist) piirasid üldise jäägi suurenemist vaid väiksel määral. Eurosüsteemi lõpetamata refinantseerimisoperatsioonide kaalutud keskmine tähtaeg lühenes umbes 2,4 aastalt 2020. aasta lõpus ligi 1,74 aastani 2021. aasta lõpuks.

EKP tagatisnõuete leevendamise meetmed

2020. aasta aprillis EKP nõukogu võetud tagatisnõuete leevendamise meetmed kehtisid ka 2021. aastal. Need hõlmavad tagatisena kõlblike krediidinõuete tüüpide suurendamist (sh laenud, mis saavad kasu euroala riikides pandeemiale reageerimiseks vastu võetud tagatisskeemidest), tagatise väärtuskärbete vähendamist fikseeritud 20% teguri võrra, kõlblikkuse säilitamist – mõningatel tingimustel – varade jaoks, mis vastasid pandeemia alguses krediidikvaliteedi nõuetele, ning Kreeka Vabariigi emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite miinimumreitingu nõude tühistamist. Need ajutised meetmed, mida pikendati 2022. aasta juunini, moodustavad endiselt keskse osa EKP rahapoliitilisest reaktsioonist COVID-19 pandeemiale.

Kõlblike turukõlblike varade maht suurenes 695 miljardi võrra ja oli 2021. aasta lõpus 16,4 triljonit eurot (vt joonis 2.5). Kasv oli peamiselt tingitud keskvalitsuse emiteeritud võlakirjadest, mis olid endiselt suurim varaklass (8,9 triljonit eurot). Muud varaklassid hõlmasid ettevõtete võlakirju (1,8 triljonit eurot), tagatud pangavõlakirju (1,6 triljonit eurot) ja tagamata pangavõlakirju (1,6 triljonit eurot). Piirkondlike omavalitsuste võlakirjad (598 miljardit eurot), varadega tagatud väärtpaberid (572 miljardit eurot) ja muud turukõlblikud varad (1,2 triljonit eurot) moodustasid võrdlemisi väikese osa.

Joonis 2.5

Kõblike turukõlblike tagatiste areng

(miljardites eurodes)

Kasutatud tagatiste maht kasvas 2021. aastal 243 miljardi euro võrra, küündides aasta lõpuks 2,8 triljoni euroni (vt joonis 2.6). See areng oli peamiselt tingitud krediidinõuetest (mis ulatusid 915 miljardi euroni), pankade pandikirjadest (718 miljardit eurot), keskvalitsuse emiteeritud võlakirjadest (435 miljardit eurot) ning varaga tagatud väärtpaberitest (406 miljardit eurot). Tagamata pangavõlakirjad (141 miljardit eurot), piirkondlike omavalitsuste võlakirjad (88 miljardit eurot) ja ettevõtete võlakirjad (77 miljardit eurot) moodustasid kasutatud tagatiste kogumahust väiksema osa.

Joonis 2.6

Kasutatud tagatiste muutused

(miljardites eurodes)

2.3 Varaostukava ja erakorralise varaostukavaga seotud finantsriskid

Nagu eespool selgitatud, oli varaostukava alusel netovaraostude tegemise eesmärk suurendada EKP rahapoliitiliste intressimäärade soodsat mõju. Varaostukava täiendati pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukavaga, et võidelda COVID-19 pandeemiast tingitud suurte riskidega, mis ohustavad rahapoliitika ülekandemehhanismi ja euroala majanduse väljavaadet.

Nagu teised rahapoliitika instrumendid, hõlmavad ka varaostukava ja erakorralise varaostukava raames tehtavad otsesed varaostud oma olemuse tõttu finantsriske, mida eurosüsteem juhib ja kontrollib. Kui poliitika rakendamiseks on mitu võimalust, püüab eurosüsteemi riskijuhtimisfunktsioon tagada riskitõhususe: saavutada poliitikaeesmärgid, mis tekitavad eurosüsteemi jaoks väikseima riski.^[21]

Varaostukava ja erakorralise varaostukava suhtes on kehtestatud konkreetsed finantsriski kontrolliraamistikud. Nendes võetakse arvesse kavade poliitikaeesmärke, aga ka ostetud erinevat liiki varade omadusi ja riskiprofiile. Kumbki raamistik koosneb kõlblikkuskriteeriumidest, krediidiriski hindamise ja nõuetekohase hoolsuse menetlustest, hinnakujundusraamistikest, võrdlusalustest ning limiitidest. Raamistikud kehtivad varade ostmise, aegumistähtajani jõudnud varadelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimise ning varade kohta senikaua, kui need jäävad eurosüsteemi bilanssi.

Riskikontrolliraamistike eesmärk pole mitte üksnes finantsriske maandada, vaid need aitavad ka edukalt poliitikaeesmärke saavutada, juhtides varaoste asjaomase eesmärgi võimaluste piires mitmekesise turuneutraalse varajaotuse poole. Lisaks arvestatakse riskikontrolliraamistike koostamisel mitterahaliste riskidega, nagu õigus‑, operatsiooni- ja mainerisk.

Selles peatükis kirjeldatakse praeguseid riskikontrolliraamistikke, mis reguleerivad varaostukava ja erakorralise varaostukava rakendamist.^[22] Tabelis 2.1 on esitatud raamistike põhielementide kokkuvõte.

Tabel 2.1

Varaostukava ja erakorralise varaostukava riskikontrolliraamistike põhielemendid

Kõlblikkusnõuded otseste varaostude korral

Varaostukava ja erakorralise varaostukava raames tehtavate varaostude jaoks on potentsiaalselt kõlblikud üksnes turukõlblikud varad, mida aktsepteeritakse eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena. Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkuse kriteeriumid on esitatud rahapoliitika instrumentide üldises raamistikus.

Selleks et olla varaostukava ja erakorralise varaostukava ostude jaoks kõlblikud, peavad varad vastama rangetele krediidikvaliteedi standarditele, näiteks omama vähemalt üht krediidireitingut,^[23] mille on andnud väline reitinguagentuur, mis on eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus (ECAF) aktsepteeritud ning vastab eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi 3. või kõrgemale (1. ja 2.) astmele. Kreeka Vabariigi emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite puhul tühistati see nõue ajutiselt seoses erakorralise varaostukava alusel tehtud ostudega.^[24] Peale selle peavad varad olema eurodes nomineeritud ning euroalal emiteeritud ja arveldatud.

Eelnimetatud kõlblikkuskriteeriumide kõrval kehtivad konkreetsed kõlblikkuskriteeriumid olenevalt ostukavast. Näiteks avaliku sektori väärtpaberite ostukava, ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ja erakorralise varaostukava puhul on kehtestatud minimaalse ja maksimaalse tähtaja piirangud. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava korral ei ole krediidiasutuste või krediidiasutuse emaettevõtjaks olevate emitentide emiteeritud varad ostmiseks kõlblikud. Peale selle välistatakse ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava, pandikirjade kolmanda ostukava ja varaga tagatud väärtpaberite ostukava korral varad, mille on emiteerinud likvideeritud üksused ja varahaldusettevõtted või mis on nendest pärit. Pandikirjade kolmandas ostukavas peavad varad vastama tingimustele, et neid võiks aktsepteerida eurosüsteemi krediidioperatsioonide omakasutuses oleva tagatisena, st emiteeriv krediidiasutus võib neid tagatisena kasutada.^[25] Varaga tagatud väärtpaberite korral peavad asjaomaste nõuetega seotud võlgnikud asuma peamiselt euroalal.

Krediidiriski hinnangud ja hoolsuskohustuse auditid

Varaostukava ja erakorralise varaostukava alusel tehtavate varaga tagatud väärtpaberite, pandikirjade ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostude korral teeb eurosüsteem ostuvaldkonnas pidevalt asjakohaseid krediidiriski hindamisi ja hoolsuskohustuse auditeid. Järelevalve toimub mitmesuguste riskinäitajate abil. Need hinnangud ja menetlused järgivad proportsionaalsuse põhimõtet, mille puhul riskantsemaid varasid analüüsitakse põhjalikumalt. Kui see on vajalik, võidakse kohaldada täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, samuti proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt. Need hõlmavad ennekõike ostude piiranguid või peatamist ja erandjuhtudel isegi varade müüki, mis nõuab iga juhtumi puhul EKP nõukogu hinnangut. Varaostukava ja erakorralise varaostukava alusel tehtavate ettevõtlussektori varaostude puhul arvestab EKP nõuetekohase hoolsuse protseduurides asjakohaste kliimamuutustega seotud riskidega.

Hinnakujundusraamistikud

Varaostukava ja erakorralise varaostukava hinnakujundusraamistik tagab, et oste tehakse turuhinnaga, et vähendada turumoonutusi ja hõlbustada riskitõhususe saavutamist. Nendes raamistikes võetakse arvesse kättesaadavaid turuhindu, nende hindade kvaliteeti ja õiglasi väärtusi. Tehakse ka hindade järelkontrolli, et näha, kas tehinguhinnad kajastasid tehingute ajal kehtinud turuhindu.

Selliseid kõlblikke võlainstrumentide, mille tulusus tähtajani on negatiivne, on lubatud osta kõikides varaostukavades; muu hulgas võib osta vajalikul määral ka neid võlainstrumente, mille tulusus jääb alla hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.

Võrdlusalused

Võrdlusaluseid kasutatakse selleks, et tagada mitmekesise ülesehitusega portfell ja maandada riske. Pandikirjade ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostude korral juhinduvad võrdlusalused ostukeskkonna turukapitalisatsioonist, st riskikaalutlustele vastavate kõlblike varade nominaalsetest jääkidest. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja erakorralise varaostukava alusel ostetud avaliku sektori väärtpaberite korral põhineb ostude riigipõhine jaotus EKP kapitali märkimise alusest lähtudes bilansiseisul. Pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise ostukava raames tehakse oste paindlikult. See võimaldab ostuvoogude jaotumise ajalist kõikumist nii varaklassiti kui ka riigiti.

Limiidid

Varaostukava puhul on kehtestatud limiitide raamistik. Emiteerimise ja emitendi limiitide kohandamisel võetakse arvesse poliitilisi, tegevuslikke, õiguslikke ja riskijuhtimise kaalutlusi. Limiite täpsustatakse kooskõlas varaklassiga ning eristatakse avaliku ja erasektori varasid. Erakorralise varaostukava väljakuulutamisel teatas EKP nõukogu, et kuna mõni EKP nõukogu jaoks kehtestatud piirang võib takistada EKP mandaadi täitmiseks vajalikku tegevust, kaalub EKP nõukogu nende läbivaatamist vajalikus ulatuses, tagamaks, et EKP tegevus on proportsionaalne ohustavate riskidega.

Avaliku sektori väärtpaberite ostukava emiteerimise ja emitendi limiite kohaldatakse selleks, et kaitsta turu toimimist ja hinnakujundust, piirata riskikontsentratsiooni ning tagada, et eurosüsteem ei muutuks euroala valitsuste valdavaks laenuandjaks. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava jaoks kõlblike riigiüleste võlakirjade emiteerimislimiit on 50% emissiooni jäägist. Teiste avaliku sektori väärtpaberite ostukava jaoks kõlblike võlakirjade emiteerimislimiit on 33%, mille puhul kontrollitakse iga juhtumi korral eraldi, et see ei tooks kaasa olukorda, kus eurosüsteemil on ühise tegutsemise klausliga seotud blokeeriv vähemus. Vastasel korral on emiteerimise limiit 25%. Riigiüleste emitentide limiit on 50% asjaomase avalik-õigusliku asutuse emiteeritud kõlblike varade jäägist; teiste kõlblike emitentide limiit on 33%.

Varaga tagatud väärtpaberite ostukava, pandikirjade kolmanda ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava korral ei tohi eurosüsteemi varade maht ületada ühe emissiooni kohta 70%. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukavas kohaldatakse konkreetsetel juhtudel madalamaid emiteerimise limiite, näiteks avalik-õiguslike äriühingute emiteeritud varade puhul, mida käsitatakse avaliku sektori väärtpaberite ostukava kohaselt. Nimetatud emiteerimise limiitide kõrval kohaldatakse pandikirjade kolmanda ostukava ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul emitendi limiite. Ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava puhul tuginetakse emitendi limiitide määramisel võrdlusaluse jaotusele seoses emitendi kontserni turukapitalisatsiooniga, et tagada ostude mitmekesine jaotus. Peale selle võidakse kohaldada väiksemaid limiite, kui see on vajalik, tuginedes krediidiriski hinnangu ja nõuetekohase hoolsuse auditi tulemusele.

2.4 EKP uus rahapoliitika strateegia

Pärast põhjalikku läbivaatamist avaldas EKP 8. juulil 2021 oma uue rahapoliitika strateegia. Läbivaatamisel võeti arvesse olulisi struktuurseid probleeme, millega euroala ja maailma riikide majandus olid silmitsi seisnud pärast eelmist rahapoliitika läbivaatamist 2003. aastal. Nendest probleemidest oli süvenenud risk, et EKP baasintressimäärad jäävad efektiivse alampiiri juurde. Hinnastabiilsuse tagamiseks võttis EKP nõukogu vastu sümmeetrilise eesmärgi hoida inflatsioonimäär keskpikas perspektiivis 2% tasemel, pidades negatiivseid ja positiivseid kõrvalekalded inflatsioonieesmärgist võrdselt soovimatuks. Nõukogu tunnistas, et inflatsioonieesmärgiga seotud sümmeetria säilitamiseks on tähtis arvestada efektiivse alampiiri mõju. Eelkõige kui intressimäärad on alampiiri ligidal, tuleb võtta eriti jõulisi või püsivaid rahapoliitilisi meetmeid, et negatiivsed kõrvalekalded inflatsioonieesmärgist ei süveneks. See võib ajutiselt kaasa tuua ka olukorra, kus inflatsioonimäär on eesmärgist mõnevõrra kõrgem. EKP nõukogu sõnul on peamine rahapoliitika instrument EKP baasintressimäärad. Baasintressimäärade efektiivse alampiiri olulisust tunnistades kavatseb EKP nõukogu kasutada lisaks sellele vajadust mööda peamiselt eelkommunikatsiooni, varaoste ja pikaajalisi refinantseerimisoperatsioone. Lisaks kaalub ta hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks vajaduse korral uute rahapoliitika instrumentide kasutuselevõttu. Peale selle kinnitas nõukogu, et jätkab ÜTHI kasutamist hinnastabiilsuse näitajana, ja soovitas Eurostatil kaasata indeksisse omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulud. Nõukogu sõnul lähtub ta rahapoliitilisi otsuseid tehes kõigi asjakohaste tegurite ühtsest hinnangust, mis tugineb nii majandusanalüüsile kui ka rahapoliitilisele ja finantsanalüüsile, ning analüüsib oma otsuseid ja nende proportsionaalsust ning võimalikku kõrvalmõju. Ilma et see mõjutaks hinnastabiilsust, peab nõukogu rahapoliitiliste otsuste tegemisel silmas teisi rahapoliitika elluviimise suhtes asjakohaseid kaalutlusi. Selles kontekstis võttis ta EKP mandaadi piires kindla kohustuse tagada, et eurosüsteem arvestaks täielikult kliimamuutuste ja vähese CO₂ heitega majandusele ülemineku mõju. Nõukogu ajakohastas ka rahapoliitiliste otsustega seotud kommunikatsiooni, et kajastada läbivaadatud rahapoliitika strateegiat.^[26] Ühtlasi kinnitas EKP nõukogu, et kavatseb korrapäraselt hinnata oma rahapoliitika strateegia asjakohasust. Järgmine hindamine peaks toimuma 2025. aastal.

Varasem ja praegune hinnastabiilsuse eesmärk

EKP nõukogu võttis oma esimese rahapoliitika strateegia vastu 1998. aastal, määratledes hinnastabiilsuse kui „euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alla 2% aastakasvu“. Tol ajal oli vaja 2% inflatsiooni ülempiir kehtestada varasemate aastakümnendite suure inflatsiooni tõttu. Strateegia vaadati üle 2003. aastal, mil nõukogu lisas hinnastabiilsuse määratlusele kvalifikatsiooni, täpsustades, et tema eesmärk on hoida inflatsioon alla 2%, kuid selle lähedal. See selgitus oli motiveeritud EKP pühendumusest pakkuda piisavat turvapuhvrit deflatsiooniriski katteks (see avaldab positiivset mõju nominaalsete intressimäärade tavapärasele tasemele), tegeledes ühtlasi ka ÜTHI võimalike mõõtmisvigade ja euroala inflatsioonitasemete erinevuste mõju probleemiga. Varasemate aastate strateegias oli ka täpsustatud, et hinnad tuleb stabiliseerida keskpika perioodi jooksul ning et hinnastabiilsuse riskide analüüs peab põhinema kahel sambal: majandusanalüüsil ja rahapoliitilisel analüüsil.

Aastatel 2020–2021 toimunud rahapoliitika strateegia põhjalikust läbivaatamisest nähtus, et viimase aastakümnendi püsivalt madala inflatsiooni põhjus peitus omavahel seotud tegurites. Erinevalt euroala esimesest aastakümnendist seisnes inflatsioonišokkide mõju üleilmse finantskriisi ja selle järelmõju tõttu ennekõike inflatsioonitempo aeglustumises. Arvestades tasakaalulise reaalintressimäära (reaalne intressimäär, mis vastab inflatsioonieesmärgile ja majanduse toimimisele vastavalt selle potentsiaalile) langust euroalal (ja terves maailmas), ei saanud neid šokke intressimäärapoliitikaga hõlpsasti tasakaalustada. Madala inflatsiooni püsimine vähendas ka inflatsiooniootusi, mis võisid EKP inflatsioonieesmärgist rohkem lahkneda.

Pärast strateegia läbivaatamist aastatel 2020–2021 seadis EKP uue sümmeetrilise 2% keskpika aja inflatsioonieesmärgi. 2% inflatsioonieesmärk kinnitab selgelt inflatsiooniootused, mis on hinnastabiilsuse säilitamiseks hädavajalik. Läbivaatamisel selgitati välja, et kindel eesmärk toimib inflatsiooni stabiliseerimisel tavaliselt paremini kui vahemik, osaliselt tänu selle lihtsusele.^[27] Strateegia eelmises sõnastuses määrati vahemiku ülempiiriks selgelt 2%, samas kui alampiiri arvväärtust ei täpsustatud. See võis panna avalikkuse uskuma, et EKP reageerib jõulisemalt ülespoole suunatud inflatsiooni kõrvalekalletele, kuna need on selgelt vahemikust väljaspool.

EKP nõukogu kinnitas rahapoliitika keskpika perioodi kursi. Keskpika perioodi kursis arvestatakse asjaolu, et rahapoliitika ülekandumist majandusse ja inflatsiooni mõjutavad pikad ja muutlikud viitajad. Need näitavad, et lühiajalised inflatsioonieesmärgist kõrvalekaldumised on paratamatud. Keskpika perioodi kurss pakub vajalikku paindlikkust, et vaadata üle ajutised šokid, mis võivad ise kaduda. See aitab vältida majandustegevuse ja tööhõive tarbetut volatiilsust.

Nõukogu rõhutas, et negatiivsed ja positiivsed kõrvalekalded inflatsioonieesmärgist on ühtmoodi soovimatud; see tähendab, et eesmärk on sümmeetriline. Intressimäärade alampiiri olemasolu võib aga põhjustada asümmeetriat hinnastabiilsuse saavutamisel, kuna keskpangal pole piisavalt mänguruumi, et reageerida negatiivsetele kõrvalekalletele inflatsioonieesmärgist samas ulatuses kui positiivsetele. Seega nõuab sümmeetrilisest inflatsioonieesmärgist kinnipidamine eriti jõulist või püsivat rahapoliitilist reageerimist desinflatsioonišokkidele, kui intressimäärad on alampiiri ligidal, et negatiivsed kõrvalekalded inflatsioonieesmärgist ei süveneks. See võib ajutiselt kaasa tuua ka olukorra, kus inflatsioonimäär on eesmärgist mõnevõrra kõrgem.

EKP baasintressimäärad on peamine rahapoliitika instrument. Ent viimastel kümnenditel toimunud tasakaaluliste reaalintressimäärade vähenemise tagajärjel on maailma keskpangad võtnud kasutusele erakorralised rahapoliitilised meetmed, et suunata inflatsiooni eesmärkidele lähemale. Sellepärast pühendati osa strateegia läbivaatamisest nende meetmete tõhususe kontrollimisele. Kontrolli käigus leiti, et kõik erakorralised meetmed (sh negatiivsed intressimäärad, eelkommunikatsioon, varaostud ja pikaajalised refinantseerimisoperatsioonid) on olnud majanduskasvu, tööhõive ja inflatsiooni suurendamisel tõhusad. Leiti, et meetmed on üksteist täiendanud, kuna eri meetmetel võib olla majandusele ja finantsturgudele mõnevõrra erinev mõju.^[28] Lisaks leiti läbivaatamise käigus, et meetmed olid proportsionaalsed, võttes arvesse võimalikku kõrvalmõju finantssüsteemile või reaalmajandusele.

EKP nõukogu kinnitas, et ÜTHI on jätkuvalt asjakohane näitaja hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamise hindamisel. Hinnastabiilsuse eesmärki väljendatakse arvuliselt koguinflatsioonina, mis on kodumajapidamiste ostukorvi kõige ulatuslikum näitaja, kuid edaspidi jälgitakse ka mitmesuguseid alusinflatsiooni näitajaid, milles ei arvestata volatiilsete komponentidega. Strateegia läbivaatamise käigus tuvastati mõningane arenguruum seoses hindade mõõtmise edaspidise täiustamisega.^[29] Täpsemalt tunnistas nõukogu, et omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulude kaasamine võimaldaks ÜTHI-l paremini väljendada kodumajapidamiste jaoks olulist inflatsioonimäära. Sellepärast soovitas EKP Eurostatil ja riikide statistikaametitel kaasata indeksisse omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulud. Kuna see võtab mitu aastat, kavatseb EKP nõukogu võtta vahepeal oma täiendavate laiemate inflatsiooninäitajate hulgas arvesse ka neid, mis hõlmavad omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulude esialgseid hinnanguid.

Muud hinnastabiilsuse saavutamise seisukohast asjakohased kaalutlused

Ilma et see piiraks eesmärki säilitada hinnastabiilsus, toetab eurosüsteem ELi üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele, mis on toodud Euroopa Liidu lepingus. Need eesmärgid hõlmavad tasakaalustatud majanduskasvu, väga konkurentsivõimelist sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, ning kõrgetasemelist keskkonnakaitset ja keskkonna kvaliteedi parandamist. Eurosüsteem aitab kaasa ka riiklike pädevate asutuste poliitika sujuvale elluviimisele seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja finantssüsteemi stabiilsusega.

Täielik tööhõive ja hinnastabiilsus on mõningal määral omavahel kooskõlas olevad eesmärgid. Kui inflatsioon ja tööhõive liiguvad samas suunas, saab rahapoliitika stabiliseerida inflatsiooni tööhõivet negatiivselt mõjutamata. Esineda võib aga olukordi, kus inflatsioon ja tööhõive liiguvad ajutiselt eri suunas ja kus rahapoliitika karmistamine kiire inflatsiooniga võitlemise eesmärgil võib tööhõivet veelgi vähendada. Keskmise perspektiivi rahapoliitikas arvestatakse selliste ajutiste olukordadega ning välditakse majandusaktiivsuse ja tööhõive kõikumisi. Mis puudutab majanduskasvu ja tööhõivega seotud kaalutlustega arvestamist, siis rõhutas nõukogu mitmesuguste muutujate ja rahapoliitika ülekandumisega seotud mõju arvestamise olulisust.^[30]

Finantsstabiilsus on hinnastabiilsuse eeltingimus ja vastupidi. Halvenenud finantsturu tingimustes aitavad hinnastabiilsuse säilitamisele keskenduvad rahapoliitilised meetmed tavaliselt taastada finantsstabiilsuse, tegeledes rahapoliitika ülekandumise mehhanismi puudustega ning hoides ära negatiivse makrorahandusliku vastumõju ja võla deflatsiooni ilmingud. Seoses finantsstabiilsuse riskide tekkega on makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed esimene kaitseliin. Paljudel juhtudel täiendavad makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed ja rahapoliitika üksteist. Näiteks vähendavad makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed, mis hoiavad ära tasakaalustamatuste tekke, hinnastabiilsusele negatiivset mõju avaldavate tulevaste finantskriiside tõenäosust. Rahapoliitika võib mõjutada ka finantsstabiilsuse riske. Ühelt poolt võib toetav rahapoliitika vähendada krediidiriski, suurendades aktiivsust ja inflatsioonidünaamikat; teiselt poolt võib see soodustada finantsvõimenduse kuhjumist või suurendada varahindade tundlikkust. Rahapoliitika karmistamise etappides kehtivad sümmeetrilised argumendid.

Seoses finantskriiside tekitatud hinnastabiilsusriskidega on EKP-l selge kontseptuaalne põhjus rahapoliitika aruteludes finantsstabiilsusega seotud kaalutlusi arvestada. See kajastab makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete olemasolevaid piiranguid finantstsükli erinevates etappides, makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete ja rahapoliitika koostoimet ning rahapoliitika võimalikku kõrvalmõju finantsstabiilsusele. Samal ajal on oluline vältida valearusaama, et rahapoliitika vastutab finantsstabiilsuse tagamise eest. EKP nõukogu ei vii ellu süsteemset üldistest suundumustest vastupidist poliitikat (mille puhul toimub süsteemse riski tekke korral rahapoliitika süsteemne karmistamine) ega nn puhastamispoliitikat (mille puhul toimub süsteemse riski ilmnemise korral rahapoliitika süsteemne leevendamine). Pigem järgib ta finantsstabiilsusega seotud kaalutlustega arvestamisel paindlikku lähenemisviisi. Kõik rahapoliitilised reaktsioonid finantsstabiilsusega seotud probleemidele sõltuvad kehtivast olukorrast ja nendes juhindutakse mõjust keskpika perioodi hinnastabiilsusele. Selleks täiendatakse rahapoliitiliste arutelude ettevalmistamist lisateabega finantsstabiilsuse kaalutluste kohta.^[31]

Uues rahapoliitika strateegias arvestatakse kliimamuutustega, mis võivad mõjutada rahapoliitika elluviimist majanduse ja finantssüsteemi struktuuri ning tsüklilise arengu kaudu.^[32] Oma mandaadi piires on EKP nõukogu võtnud kindla kohustuse tagada, et eurosüsteem võtab kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega täiel määral arvesse kliimamuutustest ja vähese CO₂ heitega majandusele üleminekust tingitud mõju rahapoliitikale ja keskpangandusele. Sealjuures on ta vastu võtnud ambitsioonika kliimaga seotud tegevuskava, mis hõlmab analüüsivõime suurendamist ja uute statistiliste näitajate väljatöötamist, et parandada arusaama kliimamuutuste makromajanduslikust mõjust. Lisaks kohandab EKP nõukogu oma rahapoliitika operatsioonilist raamistikku seoses teabe avalikustamise, riskihindamise, ettevõtlussektori varaostukava ja tagatisvarade raamistikuga.

Analüütilise raamistiku ja teabevahetuse ümberkujundamine

Varem põhines EKP hinnastabiilsuse riskide analüüs kahel sambal: majandusanalüüsil ja rahapoliitilisel analüüsil. Neid võrreldi üksteisega, et koostada üldhinnang. Uues strateegias tunnistatakse kahe spetsialiseeritud analüüsivaldkonna olemasolu eeliseid, aga ka analüüsi integreerimise väärtust, võttes arvesse mitut rahapoliitilise ja finantssfäärist üldisemasse majandusse suunduvat (ja vastupidist) tagasisidekanalit. Majandusanalüüsiga on hõlmatud majanduskasvu, tööhõive ja inflatsiooni lühiajaline areng; eurosüsteemi ja EKP ekspertide peamiste makromajanduslike muutujate keskpika perioodi ettevaade ning majanduskasvu ja hinnastabiilsuse riskide ulatuslik hindamine. Rahapoliitiline ja finantsanalüüs – arvestades, et see arenes üleilmse finantskriisi ajal ja pärast seda tekkinud probleemide kaudu – annab rahapoliitiliste ja finantsnäitajate uurimisele olulise rolli, keskendudes rahapoliitika ülekandumise mehhanismile, ennekõike krediidi-, pangalaenude, riskide võtmise ja varade hinnastamise kanalite kaudu. Nõukogu rahapoliitilised otsused, sealhulgas nende proportsionaalsuse ning võimaliku kõrvalmõju hindamine, põhinevad sellel ühtsel hindamisel.

Samuti otsustas EKP nõukogu ajakohastada rahapoliitiliste otsustega seotud kommunikatsiooni, et rahapoliitikat käsitlev pressiteade, pressikonverents, EKP majandusülevaade ja rahapoliitikaistungite protokollid kajastaksid läbivaadatud rahapoliitikastrateegiat. Lisaks neile väljaannetele kavatsetakse koostada kergemini jälgitavaid visualiseeritud materjale, mis on mõeldud laiemale avalikkusele ning aitavad tagada, et EKP tegevus oleks mõistetav ja usaldusväärne. Ühtlasi teatas nõukogu, et kavatseb strateegia läbivaatamise ajal korraldatud arvamusüritustelt^[33] saadud edukale kogemusele tuginedes muuta sellised üritused osaks eurosüsteemi suhtlusest avalikkusega.^[34]

Infokast 3
Rahapoliitikaalase teabevahetuse uuendamine

2021. aastal avas EKP rahapoliitikaalase teabe avaldamises uue peatüki. Strateegia läbivaatamise tulemusena hakkas EKP uuendatud viisil esitlema ja selgitama rahapoliitikat nii ekspertidele kui ka laiemale üldsusele. EKP on eurosüsteemi ühiste jõupingutuste ja riikide keskpankade ekspertide panuse abil saavutatud uuendustega rahuldanud kasvavat nõudlust EKP poliitikat ja instrumente käsitleva (eriti tavainimestele) arusaadavama teabe järele. Strateegia läbivaatamise osana korraldatud ürituste „EKP kuulab sind“ ja riikide keskpankade korraldatud arvamusürituste ajal saadud tagasisidest nähtub selgelt, et inimesed ootavad EKP-lt arusaadavamat keelekasutust ja paremaid selgitusi selle kohta, miks on tema poliitika nende igapäevaelus oluline. Andmed osutavad ka sellele, et isegi ekspertide meelest on kokkuvõtlikud ja üldarusaadavad tekstid köitvamad.

Rahapoliitikaotsuste kommentaar uuel kujul

2021. aasta juulis asendati sissejuhatav avaldus kui rahapoliitilistest otsustest teavitamise põhivahend uue rahapoliitikaotsuste kommentaariga. Uus kommentaar on lühem, selles kasutatakse arusaadavamat keelt ja see järgib selgemat narratiivi. Kommentaaris antakse ülevaade, kuidas EKP nõukogu majandushinnang mõjutab EKP poliitikavalikuid, ning selgitatakse nende eesmärke.

Nagu joonisel A näha, tähistab uus rahapoliitika kommentaar suurt muutust seoses EKP jõupingutustega, et teha oma poliitika arusaadavamaks. Loetavuse näitajatest nähtub, et uus kommentaar on palju lihtsam ja tekstist arusaamiseks ei ole enam vaja umbes 14 aastat ametlikku haridust, st ülikoolikraadi.

Joonis A

EKP rahapoliitika kommentaaride keerukus

„Meie rahapoliitikaotsuste ülevaade“

Põhiuuendus rahapoliitilistest otsustest teavitamisel on rahapoliitika kommentaari visualiseerimine „meie rahapoliitikaotsuste ülevaatena“. Uues laiemale üldsusele mõeldud ülevaates, mis on saadaval kõigis ELi ametlikes keeltes, edastatakse rahapoliitikaotsuste kommentaari põhisõnumeid lihtsustatud viisil. Selles selgitatakse loo jutustamise tehnika, selge keelekasutuse ja visuaalide abil EKP otsuseid köitvalt ja lihtsasti mõistetavalt.

EKP kasutab neid uusi teabevahetusviise, et parandada teadmisi ja arusaama oma poliitikast ning suurendada avalikkuse usaldust. See on vajalik mitte ainult EKP kui sõltumatu institutsiooni aktsepteerimise ja legitiimsuse jaoks, vaid ka selleks, et tõhustada rahapoliitikat ja kinnistada inflatsiooniootusi. EKP tarbijaootuste küsitluse põhjal tehtud hiljutisest uuringust nähtub, et uue sümmeetrilise 2% inflatsioonieesmärgi määratlemine ja sellest teavitamine on EKP usaldusväärsust positiivselt mõjutanud. Täpsemalt eeldavad uuest eesmärgist ja selle mõjust teadlikud euroala kodumajapidamised nüüd suurema tõenäosusega, et EKP saavutab keskpika aja jooksul hinnastabiilsuse.^[35]

3 Euroopa finantssektor: 2021. aasta taastumine vähendab lähiaja riske, kuid edaspidi hakkab haavatavus suurenema

2021. aastal paranenud majandusolud vähendasid euroala finantsstabiilsust ohustavaid pandeemiaga seotud lähiaja riske ning ettevõtlussektor, laenavad riigid ja pangad suutsid ekstreemset negatiivset mõju vältida. Üleilmsed tarneraskused ja energiahindade tõus tekitasid aga uusi probleeme seoses taastumise tempo ja inflatsiooniväljavaatega, mis võivad edaspidi mõjutada ka finantsstabiilsust. Samal ajal ilmnesid pandeemia tagajärjel ka paljud teised haavatavused: eluaseme- ja finantsturgude kõrge hinnatase, pangandusväliste finantsasutuste jätkuv riskivõtmine ning ettevõtlus- ja avaliku sektori kasvav võlatase. Majandusaktiivsuse taastumise edenedes nihkus makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmetega seotud arutelude fookus lühiajalise toetuse andmiselt finantsstabiilsusega seotud haavatavuste, ennekõike tekkivate tsükliliste ja kinnisvaraturuga seotud riskide vähendamisele. Lisaks tugevdati veelgi pankade õigusraamistikku ja pangandusväliste finantsasutuste makrotasandi usaldatavusjärelevalvet, et suurendada finantssüsteemi pikaajalist vastupidavust.

3.1 Finantsstabiilsus 2021. aastal

2021. aasta jooksul taastus majandus üha jõulisemalt nii euroala erinevates riikides kui ka majandussektorites, mis parandas finantsstabiilsuse üldist lähiaja väljavaadet, kuigi mõned finantsstabiilsust ohustavad lähiaja riskid jäid püsima. Need olid seotud üleilmsete tarneahelate häirete ja energiahindade tõusuga, mis hakkasid mõjutama nii majanduse taastumise kui ka inflatsiooniväljavaadet, ning pandeemia edaspidisest kulgemisest tingitud ebakindlusega. Ettevõtete kasumlikkus paranes 2021. aastal üldjoontes märgatavalt, kuid mittefinantsettevõtted, mis olid pandeemiaga seotud piirangute suhtes avatumad ja mille võlakoormus oli juba enne suur, jäid haavatavaks. Samal ajal süvendas riikide kõrge võlatase muret võla jätkusuutlikkuse pärast keskpikal perioodil. Haavatavust suurendasid ka märgid mõne varaklassi väärtuse ülehindamisest finantsturgudel ja euroala eluasemeturgude suur aktiivsus. Euroala panku hoidsid kasumlikkuse ja varade kvaliteedi paranemisest hoolimata tagasi struktuursed probleemid, samas kui pangandusvälised finantsasutused seisid endiselt silmitsi suurema krediidi- ja likviidsusriskiga (vt skeem 3.1).

Pandeemia suurendas 2021. aastal riikide ja ettevõtete võlakoormust. Muret riikide võla jätkusuutlikkuse pärast leevendasid aga majanduse jätkuv taastumine ja soodsad rahastamistingimused, mis vähendasid krediidipikendusriske. Ettevõtlussektoris vähenesid lähiaja maksejõuetuse riskid tänu paranenud kasumiväljavaadetele ja valitsemissektori jätkuvatele, kuid sihipärasematele toetusmeetmetele. Osa ettevõtteid jäi endiselt haavatavaks, eriti need, millel olid juba enne pandeemiat suured võlakohustused ja mis tegutsesid pandeemiast rohkem mõjutatud sektorites. Ettevõtete maksejõuetus võib lahendamata pankrotijuhtumite ja poliitiliste toetusmeetmete järkjärgulise lõpetamise tõttu edaspidi veelgi suureneda, kuigi pandeemia algetappides kardetust vähemal määral. Eluasemeturgude kiire kasvu taustal küündis eluasemehindade aastane tõus 2021. septembris 9%ni, mis suurendas mõnes riigis kinnisvara kõrge hinnataseme hinnanguid veelgi. Eluasemehinnad tõusid kiiresti nii linna- kui ka maapiirkondades. Laenustandardite leevenemise märgid mõnes riigis ning kodumajapidamiste suur ja üha kasvav võlakoormus suurendasid nendes riikides haavatavust keskpikas perspektiivis. Madalad intressimäärad võimaldavad laenuvõtjatel saada laenu odavamalt ja pikema tähtajaga, mis vähendab krediidipikendusriski ja võla teenindamisega seotud probleeme, kuid kõrge võlatase põhjustab edaspidi haavatavust kõikides sektorites, eriti kui rahastamiskulud suurenevad ja majanduskasv on oodatust aeglasem.

Finantsturge iseloomustas 2021. aastal üldiselt positiivne riskitaluvus, kuid mõnes segmendis tõusis hinnatase veelgi, kuna investorid otsisid väikese reaaltootlusega keskkonnas suuremat tulu. Aktsiaturud kosusid tänu kasumiootuste järsule kasvule ja püsivalt soodsatele rahastamistingimustele. Kõrge tootlusega ettevõtete väärtpaberite rekordiliselt hoogsa emiteerimisega kaasnesid vähenenud krediidiriski marginaalid. See osutas investorite suurele huvile riskantsemate varade vastu. Sellegipoolest paistsid teatavad varaklassid olevat üle hinnatud, kuna aktsiaturgude kosumine kiirenes pärast uudiseid vaktsiinide väljatöötamise kohta veelgi ja võis olla tingitud finantsvõimenduse kasutamisest, mis oleks võinud põhjustada suurte kontsentreeritud kahjude järsu kuhjumise, kui volatiilsus oleks suurenenud.

2021. aastal kerkisid euroala pankade kasumid tänu laenukahjudega seotud väiksematele kuludele ja investeerimispanganduse heale tulususele tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Varade kvaliteet püsis pandeemia alguses kardetust parem tänu ettevõtetele antud riiklikele toetusmeetmetele ja majanduse elavnemisele. Viivislaenude suhtarv alanes enne üleilmset finantskriisi täheldatud tasemele, kuna pangad tegid viivislaenude müümisega täiendavaid edusamme. Kohustuste poolel suurendasid pangad negatiivsete intressimäärade ülekandmist hoiustajatele, samas kui omavahendite suhtarvud alanesid 2021. aasta esimeses pooles kokkuvõttes vähesel määral. Turgude meelestatus euroala pankade suhtes püsis positiivne tänu 2021. aasta juulis toimunud Euroopa Pangandusjärelevalve stressitesti tulemustele ja EKP soovituse, et kõik pangad hoiduksid dividendimaksete tegemisest või piiraksid seda, lõppemisele.^[36] Edaspidi sõltub kasumlikkus majanduse taastumisest ja pandeemiast; valitsemissektori toetusmeetmete edasise järkjärgulise tühistamise korral võib taas tekkida mõningane mure varade kvaliteedi pärast. Lisaks tekitasid pankadele 2021. aastal mitmesuguseid katsumusi pandeemiaeelsed struktuursed probleemid, näiteks väike kulutõhusus, tulude piiratud mitmekesistamine, ülevõimsus ja surve riskimarginaalidele tulenevalt madalatest intressimääradest.

Pangandusvälised finantsasutused, näiteks investeerimisfondid, kindlustusseltsid ja pensionifondid, mis on reaalmajandusele oluline rahastamisallikas, suurendasid ka 2021. aastal madalama kvaliteediga võlakirjade portfelli. Kuigi neist väärtpaberitest tulenevad krediidiriskid alanesid lühikeseks ajaks tänu ettevõtlussektori haavatavuse vähenemisele, jäid pangandusvälised finantsasutused haavatavaks märkimisväärsete krediidikahjude riski suhtes, kui ettevõtlussektori tingimused peaksid halvenema. Investeerimisfondide puhul süvendas kasvavaid krediidiriske suur likviidsusrisk, mis tulenes väikestest rahapuhvritest ja vähelikviidsetest varast ning mis jättis sektori võimaliku suuremahulise investorite väljavoolu suhtes haavatavaks. Fondide riskipositsioonide kestus kasvas veelgi, mis muutis nende portfellid üleilmse tulususe märkimisväärse suurenemise korral varade väärtuse languse suhtes haavatavaks. Kui varade väärtuse langusega kaasnevad ulatuslikud väljamaksed, võivad fondid oma väikeseid likviidsuspuhvreid silmas pidades olla sunnitud varasid müüma. See võib põhjustada varade väärtuse ja väljamaksete vahel negatiivse vastastikmõju. Kindlustusandjate kasumlikkuse ja krediidireitingute väljavaade paranes 2021. aastal tänu nõudluse, hinnakujunduse ja kulude kärpimisega seotud soodsatele suundumustele.

Peale üksikute sektorite ohustamise põhjustasid kliimamuutused 2021. aastal suuri ja üha pakilisemaid euroala finantsstabiilsust ohustavaid riske. EKP aasta jooksul tehtud analüüsist^[37] nähtus selgelt, et euroala pankasid, fonde ja kindlustusandjaid ohustavad kliimariskid võivad olla olulised, eriti kui kliimamuutuste mõju ei leevendata piisaval määral. Kõigil neil tuleb tegeleda oma haavatavusega vähese CO₂ heitega majandusele ülemineku riskide ning äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtustega seotud füüsiliste riskide suhtes. EKP senistest analüüsidest selgub, et sellised riskid paistavad olevat eriti kontsentreeritud teatavates sektorites, geograafilistes piirkondades ja üksikutes pankades, mis süvendab mõju finantsstabiilsusele. Samal ajal on endiselt vaja tegeleda andme- ja metoodikalünkadega, et kliimariske põhjalikumalt hinnata.

Skeem 3.1

Euroala finantsstabiilsuse peamised haavatavused

3.2 Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika: piisava laenupakkumise tagamine ja haavatavuse vähendamine

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika aitab ohjeldada kasvavat haavatavust ja suurendada finantssektori vastupidavust, tagades sujuva krediidivoo majandusse isegi pingelistel perioodidel, näiteks pandeemia ajal. Sellega seoses on EKP ülesanne hinnata Euroopa pangandusjärelevalves osalevate riikide ametiasutuste plaanitavaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalimeetmeid pankadele. Ennekõike on EKP-l volitus kohaldada vajaduse korral rangemaid kapitalimeetmeid.^[38]

EKP paneb oma uues rahapoliitika strateegias rahapoliitilistes aruteludes rohkem rõhku finantsstabiilsusega seotud kaalutlustele, mis omakorda suurendab makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika olulisust.^[39] Finantsstabiilsus on hinnastabiilsuse eeldus, kuna finantskriisid põhjustavad rahapoliitika ülekandemehhanismi tõrkeid ja pankadepoolset liigset finantsvõimenduse vähendamist, millel on negatiivsed tagajärjed majanduskasvule ja inflatsiooniväljavaatele. Ja kuigi rahapoliitika leevendamine võib toetada finantsstabiilsust mitme kanali kaudu,^[40] võib see põhjustada ka süsteemsete riskide kuhjumist, mis nõuab makrotasandil seiret ja usaldatavusjärelevalvet. Tegeledes finantsstabiilsust ohustavate riskidega, sealhulgas nendega, mis tulenevad rahapoliitika leevendamise soovimatust mõjust, võimaldab makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika rahapoliitikal keskenduda oma põhieesmärgile, nimelt hinnastabiilsusele. Kooskõlas uue strateegiaga hinnatakse rahapoliitilise ja finantsanalüüsi raames regulaarselt ja põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse vastastikmõju, mida arutatakse EKP nõukogu rahapoliitika istungitel.

Praegu on finantsstabiilsuse riskid seotud haavatavustega, mis on tingitud üha kõrgemast hinnatasemest kinnisvara- ja finantsturgudel, pangandusväliste finantsasutuste jätkuvast riskivõtmisest ja nii avaliku kui ka erasektori kõrgest võlatasemest.^[41] Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika karmistamine võib osa sellest haavatavusest kõrvaldada, eriti mõne riigi kinnisvaraturul, ja suurendada pankade üldist vastupanuvõimet. Lisaks aitab finantssüsteemi üldist pikaajalist vastupanuvõimet suurendada pankade ja pangandusväliste finantsasutuste õigusraamistiku tugevdamine ning kliimariskide maandamine.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika pandeemia ajal

Pandeemia puhkedes vabastasid makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peamiselt vastutsüklilise kapitalipuhvri ja süsteemse riski puhvri vabastamise teel rohkem kui 20 miljardi euro ulatuses kapitali, et aidata pankadel katta võimalikke kahjumeid ja rahuldada laenunõudlust.^[42] Need meetmed täiendasid EKP pangandusjärelevalve võetud meetmeid, mille eesmärk oli pakkuda pankadele ajutist kapitali ja tegevusega seotud nõuete leevendust ning piirata dividendide väljamakseid.^[43] EKP jälgis ka 2021. aastal usaldatavusnõuete ja kapitaliraamistiku tõhusust, et tagada pandeemia ajal piisav laenupakkumine. EKP ekspertide uuringud osutavad, et kapitali vabastamine suurendas tõepoolest tõhusalt laenupakkumist (vt infokast 4).

2021. aasta teisel poolel hakkas makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kurss liikuma järkjärgulise ja sihipärase karmistamise poole, kuna majanduse taastumine jätkus ja keskpika perioodi haavatavus suurenes, eriti elamukinnisvaraturgudel. Kooskõlas EKP hinnanguga kehtestati makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed või karmistati neid teatavates riikides, kus haavatavus oli suurem ja majanduse taastumine ulatuslikum. Bulgaarias ja Eestis suurendati vastutsüklilist kapitalipuhvrit.^[44] Leedus kehtestati 2% sektoripõhine süsteemse riski puhver, et leevendada eluasemekinnisvaraga seotud riske.^[45] Belgias, Eestis ja Prantsusmaal pikendati makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohaldamise perioodi kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel. Madalmaad otsustasid kohaldada alates 1. jaanuarist 2022 riskikaalu alampiiri^[46] nende pankade hüpoteeklaenude portfellide suhtes, mis kasutavad regulatiivsete kapitalinõuete arvutamiseks sisereitingute meetodit.^[47]

EKP hindas 2021. aastal teateid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohta ega esitanud vastuväiteid nende otsuste suhtes, mida EKP pidas enda hinnanguga kooskõlas olevaks. Paistab, et makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat on vaja süveneva keskpika perspektiivi haavatavustega tegelemiseks veelgi karmistada, kui just majanduskasvu langusriskid ei materialiseeru.^[48] Selles kontekstis on EKP valmis kohaldama rangemaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid, kui riikide ametiasutuste meetmed osutuvad ebapiisavaks või kui haavatavus süveneb.

Lisaks osaleb EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve tugevdamise algatustes. EKP osaleb ELi pankade makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku läbivaatamises 2022. aastal, vastates Euroopa Komisjoni nõuküsimisele ning kooskõlastades oma seisukohta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalvega.^[49] Ühtlasi toetab EKP erinevatel foorumitel makrotasandi usaldatavusjärelevalve pangandusvälistele finantsasutustele laiendamise algatust (vt infokast 5).

Koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

EKP pakkus 2021. aastal jätkuvalt analüütilist, statistilist, logistilist ja haldustuge Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) sekretariaadile.^[50] EKP osutas ESRNile üldist tuge peamiselt järgmises: i) eelarvemeetmete mõju finantsstabiilsusele pandeemia ajal;^[51] ii) makrotasandi usaldatavusjärelevalve probleemid madalate intressimäärade tingimustes;^[52] iii) pangandusväliste finantsasutuste riskinäitajate väljatöötamine (vt pangandusvälise finantssektori makrotasandi usaldatavusjärelevalvet käsitlev infokast 5)^[53] ning iv) kliimamuutustega seotud teguritest tulenevad finantsstabiilsuse riskid.^[54] EKP juhtis ka ESRNi stressitestimise töörühma^[55] ja osales aktiivselt mitmes teises ESRNi töörühmas, näiteks redaktsioonirühmas, mille ülesanne oli anda Euroopa Komisjonile nõu seoses ELi 2022. aasta makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku läbivaatamisega; makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika raamistiku kasutuselevõttu ette valmistavas eksperdirühmas;^[56] kattuvate kapitalinõuete mõju analüüsimise töörühmas^[57] ning Euroopa süsteemses küberrühmas, mis töötab välja makrotasandi usaldatavusjärelevalve strateegiat süsteemsete küberriskide hindamiseks.

Üksikasjalikumat teavet leiab ESRNi veebilehelt ja aruannetest.

Infokast 4
Pankade kapitalipuhvrid ja laenud mittefinantsettevõtetele pandeemia ajal

Basel III kapitalipuhvrite raamistiku põhieesmärk on vähendada tõenäosust, et pangandussüsteem vähendab kriisiajal laenupakkumist. Selleks kehtestati Basel III ja selle rakendamisega Euroopas kombineeritud puhvri nõue^[58] ehk täiendav kapitalitase, millele pangad peavad headel aegadel vastama, pakkudes seega kapitali, mida nad saavad majanduslanguse ajal kasutada, et katta kahjumid ja rahuldada krediidinõudlust. Kombineeritud puhvrile tuginemisega kaasnevad aga mõned piirangud, ennekõike maksimaalne jaotatav summa, mis seab pankade dividendide väljamaksetele, aktsiate tagasiostudele ja boonustele ülempiiri.^[59]

Mõned tegurid võivad muuta pangad kapitalipuhvrite kasutamise suhtes tõrksaks, näiteks dividendiväljamaksete piirmäärad ja omavahendite suhtarvu vähendamisega seostatud turustigma, kuna väiksem omavahendite suhtarv osutab väiksemale maksevõimele. Kui pangad ei soovi kombineeritud puhvrit kasutada, võivad nad tegelikule või eeldatud kapitalikahjule reageerida väiksema omavahendite suhtarvu aktsepteerimise asemel laenuandmise vähendamisega, piirates nii kriisiajal laenuraha, mis on kapitalipuhvrite raamistiku eesmärgiga vastuolus. Sel põhjusel võivad järelevalveasutused otsustada vähendada kombineeritud puhvri nõuet, vähendades mõnda selle komponenti, näiteks vastutsüklilist kapitalipuhvrit^[60] või süsteemse riski puhvrit^[61].

COVID-19 pandeemia ja selle tagajärjel võetud kapitalimeetmed võimaldavad näha, kuidas pangad reageerivad ja kui valmis nad on vabastatud puhvreid kasutama. Euroala pankade omavahendite suhtarvud olid pandeemia puhkedes üsna kõrged, lisaks toetasid neid erakorralised poliitikameetmed. Selle tulemusena oli euroala pangandussüsteem tervikuna võimeline rahuldama ettevõtete krediidinõudluse järsku kasvu. Sellegipoolest võimaldab vaatlemine, kuidas üksikud pangad võetud meetmetele reageerivad, hinnata makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku kahe põhifunktsiooni tõhusust, olgugi et paljud toetusmeetmed on siiani hoidnud pangandussektoris ära suured kahjumid. Esiteks heidavad pankade reaktsioonid puhvrite vähendamisele ja muudele toetusmeetmetele valgust selliste kohustuste leevendamise tõhususele stressiolukorras. Teiseks annab nende pankade käitumine, kellel ei ole kombineeritud kapitalipuhvrist kuigi palju rohkem vaba kapitali, teavet pankade motiveerituse kohta puhvrite kasutamisel.

Puhvrite vähendamine ja muud toetusmeetmed avaldasid 2020. aastal pankade laenutegevusele positiivset mõju, eriti nendes pankades, mille kapital oli kombineeritud puhvri nõudele ligemal.^[62] Pandeemia ajal vähendasid järelevalveasutused kombineeritud puhvri nõuet (vähendades vastutsüklilist ja süsteemse riski puhvrit) ning muutsid kavandatust varem teise samba nõude koosseisu, vähendades esimese taseme põhiomavahendite ehk parima kvaliteediga kapitali osakaalu, mida pangad selle täitmiseks vajavad. Nendest meetmetest kasu saavate pankade laenumaht olid 2020. aastal teiste omast 3,1% suurem, samas kui ettevõtetele antavate laenude intressimäärad olid 7 baaspunkti võrra madalamad. Sealjuures oli mõju suurem pankadele, mis olid kombineeritud puhvrile lähemal, mis näitab, et pangad on valmis kasutama kombineeritud puhvrit ületavat kapitali, kuid mitte kombineeritud puhvrit ennast (vt joonis A).

Kombineeritud puhvrile lähedane kapitalitase vähendas pankade laenuandmist ettevõtetele, mis kinnitas jällegi, et pangad ei soovi kombineeritud puhvrit kasutada. Ökonomeetrilisest analüüsist nähtub, et 2020. aastal vähendas lähedus kombineeritud puhvrile laenumahu kasvu võrreldes teiste pankadega koguni 2,7 protsendipunkti võrra. See näitab, et pangad on tõrksad puhvreid kasutama.

Kombineeritud puhvri nõudele lähedase kapitaliga pankade väiksem laenumaht põhjustas nendest pankadest sõltuvatele mittefinantsettevõtetele suuremaid krediidipiiranguid. Ettevõtted, kes on seotud pankadega, mille kapital on kombineeritud puhvri nõude ligidal (st üle 75% nende koroonaviiruse-eelsest krediidist), laenasid pandeemia ajal 5,3% vähem kui teised ettevõtted. Ainult ühe (kombineeritud puhvril nõudele ligidal) laenuandjaga ettevõtete puhul kasvas mõju pandeemia puhkedes 7%ni. See osutab, et kriisiolukorras võib ettevõtetel olla keeruline leida teisi laenuandjaid, mis rõhutab pankade kapitalipositsioonide olulisust seoses klientide juurdepääsuga rahastusele.

Üksikute pankade käitumine pandeemia ajal näitab, et pangad reageerivad puhvrite vabastamisele ja muudele toetusmeetmetele positiivselt, kuid on tõrksad puhvreid kasutama. Kapitalinõuete ja puhvrite vähendamine toetas laenuandmist ettevõtetele, kergitades kapitali kombineeritud puhvrist kõrgemale. Sellest nähtub, et kapitalipuhvrite vähendamine võib aidata majandussurutise ajal leevendada pangandussüsteemi võimalikku protsüklilisust. Nende pankade käitumine, mille kombineeritud puhvri nõuet ületav kapital on piiratud, võib aga osutada, et kriisiolukorras on kapitaliraamistiku tõrgeteta toimimine takistatud. Selles infokastis esitatud tulemuste kontrollimiseks ja tõendamiseks ning kaugemaleulatuvate järelduste tegemiseks oleks vaja läbi viia täiendavaid uuringuid, sealhulgas makromajandusliku mõju kohta.

Joonis A

Kapitali toetusmeetmed soodustavad laenupakkumist

Kapitali toetusmeetmete hinnanguline mõju pankadele, mille kapital on kombineeritud puhvri nõudest erineval kaugusel

(vasakul teljel: krediidimahu muutus protsentides; paremal teljel: laenuintressimäärade muutused protsendipunktides)

3.3 Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alane tegevus üksikute pankade usaldusväärsuse tagamiseks

Kui majandusväljavaade hakkas 2021. aasta jooksul paranema, teatas EKP, et tühistab järk-järgult mõned järelevalvemeetmed, mis kehtestati võimaldamaks pankadel jätkata pandeemia ajal majandusele krediidi andmist. Juulis otsustas EKP jätta pärast 30. septembrit 2021 pikendamata soovituse, et kõik pangad väldiksid või piiraksid dividendide maksmist ja aktsiate tagasioste, kuid hoiatas, et pangad peavad jääma ettevaatlikuks ning mitte alahindama riski, et täiendavad kahjumid võivad hiljem toetusmeetmete lõppedes mõjutada nende kapitali arengut. Sellega seoses keskendus EKP 2021. aastal ennekõike krediidiriskile, täpsemalt pankade bilanssides sisalduvate riskide piisavale liigitamisele ja hindamisele ning pankade valmisolekule tegeleda raskustes olevate võlgnikega õigel ajal. Juunis pikendas EKP oma finantsvõimenduse määra leevendust pankadele kuni 2022. aasta märtsini, mis oli ühtlasi tingitud erakordsest rahapoliitilisest olukorrast. Kõik EKP järelevalve leevendamise meetmetega ja täiendavalt krediidiriskile keskendumisega seotud otsused edastati pankadele ja avalikkusele korduma kippuvate küsimuste, pressiteadete, blogipostituste ja kõnede kaudu.

EKP tegi mõnele oma otsese järelevalve all olevale suurele ja keskmise suurusega pangale stressitesti. Tulemustest, mis avaldati 2021. aasta juulis, nähtus, et euroala pangandussüsteem tuleb majandustingimuste võimaliku edasise halvenemisega toime. EKP avaldas esimest korda individuaalset teavet pankadele, mis ei kuulu kogu Euroopa Pangandusjärelevalve koordineeritava ELi-ülese stressitesti valimisse, vaid on EKP otsese järelevalve all. Lisaks lõpetas EKP kahe Itaalia panga ning ühe Eesti panga ja ühe Leedu panga põhjaliku hindamise pärast seda, kui need pangad liigitati olulisteks krediidiasutusteks. Kõik pangad, mis hakkavad või tõenäoliselt hakkavad kuuluma EKP otsese järelevalve alla, peavad läbima põhjaliku hindamise, mis koosneb stressitestist ja varade kvaliteedi läbivaatamisest. Põhjaliku hindamise tulemustest nähtub, et ükski neljast pangast ei seisa silmitsi kapitalipuudujäägiga. Pankadelt eeldatakse aga hindamise tulemustega arvestamist ja meetmete võtmist, et võtta arvesse varade kvaliteedi läbivaatamise tulemusi.

EKP jätkas ka oma Brexiti-järgset tööd. Pärast üleminekuperioodi (kui ELi seadused olid Ühendkuningriigile ikka veel siduvad) lõppu 31. detsembril 2020 jätkas EKP pideva järelevalvetegevuse osana Brexitist mõjutatud pankade Brexiti-järgsete tegevusmudelite seiret, et tagada nende rakendamine varem kokku lepitud tähtaegadeks. Samal ajal alustati rahvusvaheliste panganduskontsernide värskelt asutatud ELi tütarettevõtete raamatupidamismudelite üksikasjalikku ja järjepidevat hindamist.

EKP viis lõpule oluliste krediidiasutuste sisemudelite sihipärase läbivaatamise (TRIM). 2016. aastal alanud sisemudelite sihipärase läbivaatamise käigus viis EKP 65 olulises pangas läbi 200 kohapealset mudelite uurimist, mis hõlmas krediidiriski, tururiski ja vastaspoole krediidiriski sisemudeleid. Üldiselt kinnitas läbivaatamine, et pangad võivad jätkata omavahendite nõuete arvutamiseks sisemudelite kasutamist, mille suhtes kohalduvad mõnel juhul järelevalvemeetmed. Sisemudelite sihipärane läbivaatamine parandas nende abil saadavate tulemuste usaldusväärsust ja pankadeülest võrreldavust ning aitas vähendada riskiga kaalutud varade mitteriskipõhist varieeruvust.

Alates 26. juunist 2021 võttis EKP üle Euroopa Pangandusjärelevalves osalevates riikides asuvate süsteemsete investeerimisühingute järelevalve. 2021. aastal hakkas investeerimisühingute suhtes kehtima uus Euroopa reguleeriv kord, et kajastada paremini tegelikke riske, mida eri tüüpi investeerimisühingud võtavad, ja tõhustada nende ühingute järelevalvet. Suurimad ja kõige süsteemsemad investeerimisühingud on kohustatud taotlema panganduslitsentsi ja lähevad pärast selle saamist EKP järelevalve alla. Euroopa Pangandusjärelevalve alla kuuluvad investeerimisühingud, mis osutavad peamisi turu- ja investeerimispanganduse teenuseid ning on seega sarnaselt pankadega avatud krediidi- ja tururiskile.

Selleks et läbipaistvust ja aruandekohustust veelgi suurendada, käivitas EKP avalike konsultatsioonide seeria. Esimene konsultatsioon oli seotud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisega, mille jaoks avaldas EKP muudetud ja põhjalikuma juhendi. Muudetud juhendis selgitatakse EKP poliitikat, mida kohaldatakse otsese järelevalve all olevate pankade juhtorganite üksikute liikmete sobivuse hindamisel ning kehtestatakse täiustatud järelevalvealased ootused seoses pankade juhatuste kollektiivse sobivuse ja nende liikmete individuaalse vastutusega. Lisaks antakse ülevaade juhatuse liikmete uuesti hindamisest juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada nende sobivust. Samuti avaldati muudetud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise küsimustik, mille eesmärk on Euroopa Pangandusjärelevalves osalevate riikide sobivuse ja nõuetekohasuse järelevalvet veelgi rohkem ühtlustada.

Teine konsultatsioon oli seotud muudatustega ühtlustatud põhimõtetes Euroopa Liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamisel pankade järelevalves. EKP tegi muudatusettepanekuid eeskätt selleks, et võtta arvesse õigusnormide muudatusi, mis on tehtud pärast põhimõtete esmakordset avaldamist 2016. aastal. Enamik muudatusi on seotud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamisega likviidsusnõuete kohaldamisel. Konsultatsioon hõlmas mitut järelevalvevaldkonda, sealhulgas krediidiasutuste omavahendite vähendamise taotluste rahuldamist, teatavate riskipositsioonide käsitlemist finantsvõimenduse määra arvutamisel ja teatud vabastusi riskide kontsentreerumise piirmäärast.

Kolmas konsultatsioon oli seotud väärtpaberistamistehingutest teatamise juhendi kavaga, milles täpsustatakse teave, mille esitamist ootab EKP otsese järelevalve all olevatelt pankadelt, kes tegutsevad väärtpaberistamistehingute algatajate või sponsoritena. 2021. aasta mais teatas EKP oma otsusest tagada, et otsese järelevalve all olevad pangad järgiksid riski säilitamise, läbipaistvuse ja kõikide väärtpaberistamiste edasiväärtpaberistamise nõudeid, mis on sätestatud ELi väärtpaberistamise määruse artiklites 6, 7 ja 8. Sellele eelnesid määruse täpsustused, mis on osa ELi kapitaliturgude taastepaketist ning milles on selgelt öeldud, et need nõuded on usaldatavusnõuded ja sellepärast peaksid nende üle järelevalvet tegema pädevad usaldatavusjärelevalve asutused.

Lisaks avaldas EKP 2021. aastal allkirjastatud järelevalvealase vastastikuse mõistmise memorandumi, milleks ta sai igal juhul teise ametiasutuse nõusoleku.

Üksikasjalikum teave EKP pangandusjärelevalve kohta on kättesaadav tema veebilehel ja EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2021. aasta aruandes.

3.4 EKP panus Euroopa poliitikaalgatustesse

2021. aastal lõpetati või algatati olulised regulatiivsed reformid, et tagada finantssüsteemi vastupidavus pandeemia põhjustatud šokkidele. Sellest hoolimata on endiselt olulisi õiguslikke ja institutsionaalseid probleeme, mis tuleb lahendada, enne kui Euroopa pangad saavad tegutseda täiesti lõimitud raamistikus. Täpsemalt on vaja teha lisajõupingutusi, et viia lõpule pangandusliit ja rakendada lõplikud Basel III reformid; arendada edasi Euroopa kapitaliturge, tugevdades ühtlasi pangandusväliste finantsasutuste õigusraamistikku; töötada välja krüptoraha ja stabiilseid krüptovarasid käsitlevad õigusaktid ning tegeleda kliimariskidega.

Pangandusliidu lõpuleviimine

Pangandusliitu kuuluvad pangad said kasu reaalmajandusele osutatud tugevast poliitilisest toetusest ning täiustatud õigus- ja järelevalveraamistikust, mis tugevdas nende kapitalipositsiooni. Pangandusliitu tuleb aga veelgi tugevdada. EKP jätkas 2021. aastal pangandusliidu oluliste funktsioonide aktiivset arendamist ja täiustamist. Keskpank panustas poliitikaaruteludesse, mis käsitlesid Euroopa hoiuste tagamise skeemi kehtestamist, pangandusliidu raames toimuva pankade piiriülese tegutsemise suutlikkuse parandamisse, allesjäänud riskide leevendamisse ja kriisijuhtimisvahendite täiustamisse ning rahastamisvõimaluste kättesaadavuse suurendamisse kriisiolukorras. Nagu eelmistel aastatel jätkas EKP ka panustamist ühistesse järelevalvearuannetesse riskide vähendamise kohta, mis koostati koos Euroopa Komisjoni ja Ühtse Kriisilahendusnõukoguga. Aruandeid kasutatakse pangandusliidu lõpuleviimist käsitlevate poliitiliste otsuste tegemiseks.

2021. aasta jooksul pandi pangandusliiduga seotud töös erilist rõhku kriisiohjeraamistiku täiustamisele. EKP andis arutelu tarbeks teavet oma panuse kohta Euroopa Komisjoni kriisijuhtimise ja hoiuste tagamise raamistiku läbivaatamist käsitlevasse sihipärasesse konsultatsiooni. See hõlmab ettepanekuid kriisis panga tõhusamaks kohtlemiseks nii enne kui ka pärast selle maksejõuetuks muutumist. 2021. aasta jooksul osales EKP ka asjaomaste Euroopa foorumite tehnilises töös, et võtta kasutusele ühtse kriisilahendusfondi ühine kaitsekord. Ühine kaitsekord tugevdab veelgi pangakriiside lahendamise raamistikku, kahekordistades pangakriiside lahendamiseks saadaolevaid ressursse ühtse kriisilahendusfondi kaudu.

Lõplike Basel III reformide elluviimine

Lõplike Basel III reformide elluviimine on hädavajalik, et kõrvaldada olemasoleva kapitalinõuete raamistiku puudused ja tugevdada finantssüsteemi pikaajalist vastupanuvõimet. Pärast üleilmset finantskriisi kehtestatud rahvusvahelised regulatiivsed algatused suurendasid finantssüsteemi suutlikkust tulla toime suurte ootamatute šokkide, näiteks pandeemiaga. Basel III reformide lõpliku paketi eesmärk on kõrvaldada olemasoleva raamistiku puudused, muu hulgas kohaldada sisereitinguid kasutavate pankade riskikaalude liigset langust piiravat uut nõuet (output floor).

EKP on järjepidevalt kinnitanud rahvusvaheliste finantsreeglite säilitamise olulisust. Selleks kirjutasid EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve 2021. aasta septembris Euroopa Komisjonile avaliku kirja, kus väljendasid toetust lõplike Basel III reformide täielikule, õigeaegsele ja järjepidevale elluviimisele.^[69] Kirjas toodi esile varasemad nõuanded komisjonile ja kinnitati seisukohta, et Basel III reformide elluviimisega rahvusvaheliselt kokkulepitud viisil kaasnevad prognooside kohaselt tagasihoidlikud üleminekulud, mille kaaluvad suuresti üles pikaajalised majanduslikud eelised.^[70]

Sellega seoses toetas EKP Euroopa Komisjoni ettepanekuid kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi muutmiseks lõplike Basel III reformide elluviimise eesmärgil, mis avaldati 27. oktoobril 2021. Komisjon otsustas rakendada ELis riskikaalude liigset langust piiravat nõuet täpselt, järgides lähenemisviisi, mille kohaselt kohaldatakse seda lisaks rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuetele ELi-spetsiifiliste kapitalinõuete suhtes, kuid ettepanek sisaldas ka teatavaid rakendamisega seotud valikuid, kõrvalekaldeid Baseli kokkuleppest ja pikki üleminekuperioode, mis võivad jätta mõned riskid piisavalt maandamata ning mis tekitavad seega usaldatavusnõuete seisukohast muret.^[71] EKP kavatseb esitada oma tulevastes õigusaktide ettepanekutes üksikasjalikumad seisukohad.

Kapitaliturgude liidu arendamine

EKP pidas kapitaliturgude liidu arendamist oluliseks ka 2021. aastal, ennekõike selleks, et toetada majanduse taastumist pandeemiast, kohaneda Brexitiga ning panustada kliimaga seotud investeeringute rahastamisse ja digipöördesse. Selleks rõhutas EKP vajadust rakendada täielikult ja viivitamata Euroopa Komisjoni 2020. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskava ning tervitas 2021. aasta novembris vastu võetud õigusaktide ettepanekuid, toonitades samas vajadust teha täiendavaid edusamme. Täpsemalt on kapitaliturgude liidu arendamiseks oluline tegeleda struktuursete takistustega, näiteks riiklikud erinevused maksejõuetust käsitlevates eeskirjades, investorite kaitse ja maksustamisega ning piiriülese järelevalve tugevdamisega. EKP pööras erilist tähelepanu rohelistele kapitaliturgudele. Kapitaliturgudel on ELi kliimaeesmärkide saavutamisel oluline roll, nagu on rõhutatud ka EKP 2021. aasta oktoobri makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaates ja 2021. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaates. EKP juhtis tähelepanu asjaolule, et ulatuslike ja lõimunud roheliste kapitaliturgude edasiarendamine ELis nõuab otsustavaid meetmeid, et täiendada turustruktuure ja standardeid, vähendamaks killustatust ja nn rohepesu ohtu, ning tagada ettevõtete üldine pühendumine rohepöördele. Lisaks toetab rohelisi kapitaliturge kapitaliturgude liidu edasiarendamine, mis keskendub neile asjakohastele valdkondadele või meetmetele, mille eesmärk on suurendada omakapitaliga rahastamist, et soodustada innovatsiooni.

Krüptoraha ja stabiilsete krüptovarade reguleerimise arendamine

Vastuseks Euroopa Komisjoni ettepandud krüptovaraturgude määrusele avaldas EKP 2021. aasta veebruaris arvamuse, milles tegi ettepaneku selgitada ja tugevdada teatavaid usaldatavusnõudeid ning EKP ja teiste Euroopa Keskpankade Süsteemi asjakohaste liikmete rolli. EKP hoiatas oma arvamuses, et mõnda stabiilsete krüptovarade liiki võidakse kasutada maksmiseks. Ta pooldas stabiilsete krüptovarade emitentide usaldatavusnõuete tugevdamist, kehtestades nende suhtes stressitesti tegemise kohustuse ja likviidsuskatte nõude, mis on vähemalt sama range kui rahaturufondide määrus. EKP nõudis ka ELi tasandi järelevalvet, et tagada riskide põhjalik hindamine ning vältida killustumist, arvestades krüptoraha ja stabiilsete krüptovarade piiriülest olemust. Novembris avaldas EKP arvamuse ettepandud krüptovaraülekannete jälgitavuse nõuete laiendamise määruse kohta. EKP jätkas ka aktiivset osalemist krüptoraha ja stabiilseid krüptovarasid käsitlevates aruteludes rahvusvahelistel foorumitel.

Pangandusväliste finantsasutuste õigusraamistiku tugevdamine

EKP osales ka 2021. aastal Euroopa ja rahvusvahelistes aruteludes, milles käsitleti poliitilist reaktsiooni pandeemiaga seotud raskustest saadud õppetundidele seoses pangandusvälise finantssektoriga. Aprillis avaldas EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaate, mis keskendus pangandusvälisele finantssektorile^[72] ja milles analüüsiti COVID-19st tuleneva ebastabiilsuse ajal tekkinud haavatavust ning pooldati makrotasandi usaldatavusjärelevalve lähenemisviisi, et tegeleda tõhusamalt sellest sektorist tulenevate süsteemsete riskidega. 2021. aasta juulis avaldas eurosüsteem oma vastuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve algatatud ELi rahaturgude poliitikareforme käsitleva konsultatsioonile, pooldades reforme, millega tugevdada rahaturufondide vastupidavust, vähendades olulisel määral nende likviidsuspuudujääki.

Osalemine ELi kliimamuutuste teemalistes poliitikaaruteludes ja finantsvaldkonna reguleerimises

EKP jätkas kliimamuutustega seotud finantsriskide hindamist ja jälgimist ning osales Euroopa ja rahvusvahelistes poliitikaaruteludes. Keskpank avaldas koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga aruande, milles esitati olulist analüütilist teavet ja loodi alus tõenduspõhiste suunatud poliitikameetmete jaoks.^[73] Lisaks avaldas EKP 2021. aasta oktoobris makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaate, mis keskendus kliimaga seotud riskidele ja võimalustele.^[74] Artiklites arutati probleeme seoses kliimariskide kajastamisega panganduse õigusraamistikus ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete vajadust. Ülevaade sisaldas ka ettepanekut makrotasandi usaldatavusjärelevalve alase stressitesti lähenemise kohta, et teadvustada kliimariskide süsteemset olemust.

EKP panustab ELi õigusraamistiku arendamisse. Keskpank hoogustas ELi poliitilist tegevust, avaldades arvamuse Euroopa roheliste võlakirjade määruse ettepaneku kohta, milles kutsus pühenduma roheliste võlakirjade standardi muutmiseks liidu peamiseks standardiks, et luua liidu taksonoomiaga kooskõlla viidud roheliste võlakirjade turg ja vähendada rohepesuga seotud ohte. EKP avaldas ka arvamuse kavandatava äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohta. Keskpank tunnustas kavandatavat direktiivi kui vajaliku sammu, et parandada ELis kestlikkusega seotud teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja järjepidevust ning kõrvaldada andmelünk, mis takistab finantssektori asjakohase kestlikkuspoliitika, riskihindamise ja riskiseire raamistike väljatöötamist.

4 Turutaristu ja maksete sujuv toimimine

Eurosüsteemil on keskne osa selliste turutaristute ja kokkulepete arendamises, käitamises ja järelevalves, mis tagavad maksete, väärtpaberite ning tagatiste turvalise ja tõhusa voo kogu euroalal. Lisaks tegutseb eurosüsteem makse- ja väärtpaberituru edendaja rollis, suunates osapooli koostööle ja uuendustele. Arvestades digiüleminekut, uusi regulatiivseid nõudeid ja kasutajate muutuvaid vajadusi, on eurosüsteem vaadanud läbi ja ajakohastanud olemasolevaid turutaristuid, poliitikameetmeid ja strateegiaid ning uurinud uute tehnoloogiate kasutuselevõtu, digivääringute ja krüptorahaga seotud võimalusi.

4.1 TARGETi teenused

Eurosüsteemi TARGETi teenused koosnevad kolmest arveldusteenusest: TARGET2 ehk eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes maksetehingute, samuti pankadevaheliste ja kommertstehingute reaalajaline brutoarvelduste süsteem; TARGET2-Securities (T2S) ehk Euroopa-üleste väärtpaberiarvelduste ühtne platvorm ning TARGET Instant Payment Settlement (TIPS), mis võimaldab makseteenuste osutajatel pakkuda oma klientidele maksete tegemist reaalajas ööpäev läbi ja kõigil päevadel aastas.

Umbes 1000 panka kasutab TARGET2, et algatada eurodes tehinguid enda või oma klientide nimel. Kui arvestada ka filiaale ja tütarettevõtjaid, on TARGET2 kaudu kättesaadavad rohkem kui 43 000 panka üle maailma. 2021. aastal töötles TARGET2 keskmiselt 373 467 makset päevas ja keskmine päevamaht oli 1,87 triljonit eurot. Seega kasvas maksete päevamaht 2020. aastaga võrreldes 8,25%.^[75]

2022. aastal asendab eurosüsteem TARGET2 T2ga, mis koosneb uuest reaalajalise brutoarvelduste süsteemi komponendist ja kesksest likviidsuse juhtimise komponendist, mis optimeerib likviidsuse juhtimist kõikides TARGETi teenustes. T2 kasutab sõnumistandardit ISO 20022 ning võimaldab teha makseid mitmes valuutas.

2021. aasta lõpus algas T2 rakendamise projekti kasutajatestide etapp ja süsteem on plaanis võtta kasutusele 2022. aasta novembris. Üks oluline osa sellest projektist on ühise juurdepääsu loomine kõikidele eurosüsteemi turuinfrastruktuuridele (ESMIG). See loob ühise juurdepääsupunkti kõikide TARGETi teenuste sissetulevale ja väljaminevale teabevahetusele. 2021. aastal jätkusid ettevalmistused TARGETi teenuste üleviimiseks ESMIGi.

T2S platvorm ühendab 20 väärtpaberite keskdepositooriumi 20-lt Euroopa turult ning võimaldab teha väärtpaberiarveldusi eurodes ja Taani kroonides. 2021. aastal töötles T2S päevas keskmiselt 726 271 tehingut koguväärtusega 691,10 miljardit eurot. Jätkus töö uute väärtpaberite keskdepositooriumide, ennekõike Euroclear Banki T2Siga ühinemiseks.

2020. aastal võeti T2Sis kasutusele karistusmehhanismi funktsioon, et toetada väärtpaberite keskdepositooriume neile väärtpaberite keskdepositooriumide määruses sätestatud arveldusdistsipliinist tulenevate kohustuste täitmisel. Selle uue ja keerulise funktsiooni katsetamine jätkus 2021. aastal, et valmistuda määruse asjaomaste sätete jõustumiseks 2022. aasta veebruaris.

EKP tegeles terve 2021. aasta jooksul sellega, et tagada võimalus teha TARGETi välkmaksete süsteemi (TIPS) kaudu üleeuroopalisi välkmakseid. Lähtudes EKP nõukogu 2020. aasta kevadel tehtud otsusest saavutada välkmaksete üleeuroopaline koostoime, tuleb SCT Inst skeemis osaleval ja TARGET2s kättesaadaval 2235 makseteenuse osutajal teha ennast hiljemalt 2022. aasta esimese kvartali lõpuks kättesaadavaks ka TIPSis. Samaks ajaks peavad kõik 11 välkmakseteenuseid pakkuvat automatiseeritud arvelduskoda viima oma tehnilised kontod üle TARGET2st TIPSi. Arvelduskodade tehnilised kontod viiakse üle kolmes laines. TIPS võimaldab arveldada erinevates valuutades, mis on tekitanud huvi euroalavälistes keskpankades. Selle tulemusena hakkab Sveriges Riksbank alates 2022. aasta maist pakkuma TIPSi kaudu välkmaksete arveldamist Rootsi kroonides ja Danmarks Nationalbank hiljemalt 2025. aasta novembris Taani kroonides. Pärast Rootsi ja Taani keskpankade otsust platvormiga liituda ning kasutada ära erinevates valuutades arveldamise võimalust on ka Norges Bank väljendanud huvi TIPSiga liitumise ja Norra kroonides maksete arveldamise vastu.

2020. aastal alustati tööd TIPSi võimaliku valuutade vahetamise funktsiooni kallal. Juunis 2021 teatasid EKP ja Sveriges Riksbank, et jätkavad mõlemad uurimist, kuidas toetada TIPSi kaudu välkmaksete arveldamist euro ja Rootsi krooni vahel.

Kolme arveldusteenuse kõrval töötab eurosüsteem välja uut TARGETi teenust, nimelt eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi (ECMS). See on kõikides euroala riikides kasutusele võetav ühtne süsteem eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatavate varade haldamiseks. ECMSi käivitamine on kavandatud 2023. aasta novembrisse. 2021. aastal lõpetati süsteemi väljatöötamine ning alustati eurosüsteemi vastuvõtutestide tegemist ja kasutajatestide ettevalmistamist. 2021. aasta prioriteediks oli tagada, et ECMSi osapooltel oleks vajalik dokumentatsioon sisemiste arendustööde tegemiseks. Et luua ühtsem arusaam ja tõhustada ettevalmistusi, korraldas eurosüsteem koos väärtpaberite keskdepositooriumide ja kolmepoolse tagatise halduse agentidega regulaarseid seminare ning avaldas EKP veebilehel teavet sõnumite ja valmisoleku verstapostide kohta.

4.2 Järelevaatamine ja emiteeriva keskpanga roll

Eurosüsteem kehtestab finantsturutaristute ja euroala maksete jaoks järelevaatamiseesmärgid: kehtestab määruseid ja standardeid ning annab suuniseid ja soovitusi, jälgib nende rakendamist ning toetab vajaduse korral muudatuste tegemist. Lisaks osaleb eurosüsteem, st eurot emiteerivad keskpangad, märkimisväärse eurovääringus tegevuse mahuga finantsturutaristute ühtses järelevaatamises ja kriisiohjes.

Üks põhivaldkondadest, millele 2021. aastal keskenduti, oli eurosüsteemi käitatavate taristute TARGET2 ja T2S hindamine eurosüsteemi küberkerksuse järelevaatamise ootustest lähtudes. Hindamise eesmärk on parandada mõlema taristu küberkerksust. Lisaks tegeles eurosüsteem finantsturutaristute küberkerksuse edendamisega Euroopa küberkerksuse nõukogu kaudu: algatas küberintsidentidele reageerimise teabevahetuse ning hoogustas ELi TIBER-raamistiku vastuvõtmist ja rakendamist.

TARGET2 ja T2Si järelevaatamise vallas jätkas eurosüsteem varasemate järelevaataja hindamiste soovituste rakendamist. Ennekõike keskenduti 2020. aasta suurimates intsidentides rolli mänginud teguritele suunatud meetmetega. Et edendada aktiivset koostööd teiste T2Si sujuvast toimimisest huvitatud ametiasutustega, panustas eurosüsteem ka T2Si koostöökogu töösse.

Süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise valdkonnas vaatas eurosüsteem avaliku konsultatsiooni põhjal üle süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse ja avaldas 2021. aasta aprillis määruse muudetud versiooni. Pärast MasterCardi arveldussüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemina tuvastamist käivitas eurosüsteem süsteemselt oluliste maksesüsteemide määruse põhjal MasterCardi põhjaliku hindamise. Lisaks hindas ja jälgis eurosüsteem STEP2-T pideva brutoarvelduse mudeli kasutuselevõttu ja (Föderaalreservi juhtimisel ühtse järelevaatamise raames) CLSi arvelduste üleviimist uuele tehnoloogiaplatvormile.

Makseinstrumentide ja -skeemidega järelevaatamise raames avaldas eurosüsteem oma seitsmenda kaardipettuste aruande. 15. novembril 2021 kiitis EKP nõukogu heaks lõpliku eurosüsteemi makseinstrumentide, -skeemide ja -korralduste järelevaatamisraamistiku (PISA). Eurosüsteem kasutab PISA raamistikku (mis asendab makseinstrumentide ühtlustatud järelevaatamislähenemise ja -standardid ning kõik kaartide, otsekorralduste ja kreeditkorralduste järelevaatamisraamistikud ja e-raha turvalisusele seatud eesmärgid), et teha järelevaatamist turuosaliste üle, kes võimaldavad või toetavad kaartide, kreeditkorralduste, otsekorralduste, e-raha ülekannete ja digitaalsete maksetokenite kasutamist. Peale traditsiooniliste makseskeemide hõlmab see digitaalsete maksetokenite skeeme ja makseviise, mis toetavad lõppkasutajaid väärtuse ülekannete tegemisel, näiteks digirahakotid.

Euroopa turu infrastruktuuride määruse (EMIR) alusel loodud ELi kesksete vastaspoolte järelevalvekolleegiumide töös on eurosüsteem emiteeriva keskpanga rollis hinnanud mitmeid teenuste laiendamise või ELi kesksete vastaspoolte riskijuhtimiskordade oluliste muudatuste ettepanekuid. Eurosüsteem panustas ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töösse seoses järelevalvega kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle, kes on ELi jaoks süsteemselt olulised (teise taseme kesksed vastaspooled), ning hindas kooskõlas Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikli 25 lõikega 2c, kas mõni teise taseme keskse vastaspoole arveldusteenus on süsteemselt nii oluline, et tal ei tohiks lubada seda ELis asutatud arveldavatele liikmetele ja kauplemiskohtadele osutada. 17. detsembril 2021 avaldas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalduse^[76], milles jõuti järeldusele, et Ühendkuningriigis asutatud teise taseme kesksete vastaspoolte teenuste tunnustamata jätmise kulud ja riskid kaaluvad praegu üle eelise ELile, ning pakkus välja poliitikameetmed tuvastatud riskide ja puuduste kõrvaldamiseks.

Pärast uue kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamist ja kriisilahendust käsitleva ELi määruse vastuvõtmist osales eurosüsteem Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rakendusaktide ja suuniste väljatöötamises. Lisaks osales eurosüsteem nii euroala kui ka kolmandate riikide kesksete vastaspoolte piiriüleste kriisiohjerühmade asutamises ja töös. Nende rühmade eesmärk on tagada piisav ettevalmistus juhuks, kui keskse vastaspoole suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus. Selle töö üks põhiaspekte on hinnata, kas kesksete vastaspoolte rahalised ressursid on kriisilahenduseks piisavad. See on tähtis emiteeriva keskpanga seisukohast, arvestades ressursside ebapiisavusest tulenevaid olulisi likviidsusriske.

2021. aastal pöörasid üleilmsete standardite kehtestajad jätkuvat tähelepanu finantsturutaristute pandeemiaaegsel pingelisel perioodil saadud õppetundidele. EKP panustas finantsstabiilsuse nõukogu märtsikuu tormiliste turusündmuste ülevaate järelkajana Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni, maksete ja turutaristu komitee ning Baseli pangajärelevalve komitee ühtse riskimarginaalide töörühma töösse. Seoses ELi keskselt kliiritavate tuletisinstrumentide turgudega analüüsis EKP pandeemiaaegsete esialgsete riskimarginaalide suurenemise peamisi põhjuseid ja kesksete vastaspoolte lähenemisviise protsüklilisuse leevendamiseks.

Väärtpaberite arveldamise valdkonnas panustas eurosüsteem ELi väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse alla kuuluvate ELi väärtpaberite keskdepositooriumide ülevaatamisse ja hindamisse. Ainsa ametiasutusena, kes osaleb otseselt kõikide euroala ja mõne euroalavälise ELi väärtpaberite keskdepositooriumi hindamises, on eurosüsteemil oluline osa väärtpaberite keskdepositooriumide üleste ohutute ja järjepidevate lähenemisviiside ja võrdsete tingimuste edendamisel. Samuti osales eurosüsteem väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse läbivaatamises ning EKP avaldas arvamuse hajusraamatu tehnoloogial põhineva katsekorra kohta, mis on üks Euroopa Komisjoni algatatud digirahanduse paketi kolmest komponendist, mille eesmärk on soodustada juurdepääsu uuenduslikele finantstoodetele, tagades ühtlasi tarbijate kaitse ja finantsstabiilsuse.

4.3 Turutaristu ja maksete innovatsioon ning lõimimine

Selleks et rakendada digitaliseerimise terviklikku potentsiaali ja tegeleda üha kasvavate väljakutsetega, mis ohustavad maksekeskkonnas Euroopa sõltumatust, on eurosüsteem koostanud põhjaliku jaemaksete strateegia.

Üks jaemaksete strateegia põhieesmärke on toetada üleeuroopalise jaemaksete lahenduse loomist füüsilises müügikohas ning mobiilse ja e-kaubanduse keskkonnas. Eurosüsteem tervitab makselahendusalgatusi, mis täidavad tema eesmärke, ning osaleb pidevas dialoogis loodud ja võimalike uute algatuste esindajatega.

Teine keskne eesmärk on muuta välkmaksed kättesaadavaks kõikidele Euroopa kodanikele ja ettevõtetele ning soodustada nende kasutuselevõttu uue maksete normina. 2021. aasta lõpuks pakkus 60% SEPA kreeditkorraldusi pakkuvatest makseteenuse osutajatest ka SEPA välkmakseid ning need moodustasid 10,4% kõikidest kreeditkorraldustehingutest. Välkmaksete kasutuselevõtu kiirendamiseks võib olla vaja astuda lisasamme. 2021. aastal jõustusid meetmed, mis tagavad välkmaksete kättesaadavuse terves Euroopas (vt peatükk 4.1). Selleks et võimaldada välkmakseid müügikohas, käib QR-koodi standardi väljatöötamine, millele lisanduvad hiljem muud sidetehnoloogiad.

Tõhustamaks piiriüleseid makseid väljaspool euroala ja ELi, osaleb eurosüsteem G20 töös ning uurib välkmaksete valuutaülest arveldamist TARGETi teenuste raames (vt peatükk 4.1).

Lisaks hõlmab eurosüsteemi jaemaksete strateegia tööd elektroonilise identiteedi (eID) ja elektroonilise allkirja (eSignature) teenustega, et võimaldada eID/eSignature lahenduste aktsepteerimist makseteenustes. Juurdepääsetavuse ja neutraalse ligipääsu saavutamiseks antakse mitmele pangandusvälisele makseteenuste osutajale eurosüsteemi riigi keskpanga klientidena juurdepääs konkreetsetele SEPA maksesüsteemidele.

Samal ajal eurosüsteemi jaemaksete strateegia elluviimisega edendab EKP uuenduslike makseteenuste väljatöötamist avatud panganduse kaudu, näiteks võimaldades kolmandatest isikutest teenuseosutajatel osutada teenuseid kontot teenindava asutuse juures avatud rakendusliideste (API) kaudu. EKP juhitav kõrgetasemeline strateegiline euro jaemaksete nõukogu, mille ülesanne on soodustada ELis eurojaemaksete integreerimist, innovatsiooni ja konkurentsivõimet, on nõudnud rakendusliideste standardimist ja vastastikku kasulikku kokkulepet laiema hulga teenuste kohta. 2021. aastal kutsus euro jaemaksete nõukogu Euroopa maksenõukogu üles töötama välja SEPA rakendusliideste juurdepääsuskeemi. Skeem määrab muudetud makseteenuste direktiivi nõuete alusel kindlaks nn põhiteenused ning võib hõlmata ka lisandväärtusteenuseid, mida võidakse osutada teise makseteenuste direktiivi loomuliku edasiarendusena avatud panganduse kontekstis.

Selleks et suurendada Euroopa finantsturgude lõimitust, jätkas EKP väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm kauplemisjärgse töötlemise teenuste ühtlustamist. Tagatiste haldamise valdkonnas tehti 2021. aastal Euroopa turgudel edusamme Euroopa ühise tagatisvara haldamise reeglistiku standardite määratlemise ja rakendamisega. Ennekõike on saavutatud edu korporatiivsete sündmuste valdkonnas, kus väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm leppis turuosalistega kokku asjakohaste standardite uuendused. Lisaks võttis eurosüsteem ette Euroopa ühtse tagatisvara haldamise reeglistiku standardite põhjaliku jälgimise kokkulepitud seireraamistiku kaudu, mis hõlmab paljusid turge ja sidusrühmi.

Selleks et Euroopa võlakirjade emiteerimise protsesse veelgi rohkem tõhustada, asutas EKP võlakirjade emiteerimise turu kontaktrühma. 2021. aastal avaldas rühm nõuandva aruande, milles käsitletakse Euroopa võlakirjade emiteerimise põhiprobleeme. Aruandes leiti, et Euroopa võlakirjade emiteerimise protsessis esineb mõningaid riskid, ebatõhusust ja soovimatuid kulusid. Nende leevendamiseks koostas võlakirjade emiteerimise turu kontaktrühm loetelu valdkondadest, mille täiendav ühtlustamine parandaks Euroopas võlakirjade emiteerimise üldist tõhusust (nt klienditundmine, ISIN-koodi omistamine ja investorite tuvastamine).

Väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm andis Euroopa Komisjonile ka teavet komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskava väärtpaberite kauplemise järgsete aspektide, ennekõike kinnipeetavate maksude töötlemise ning väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse läbivaatamise kohta.

5 Turu toimimise toetamine ja teistele institutsioonidele osutatavad finantsteenused

EKP jätkas dollarioperatsioonide pakkumist euroala vastaspooltele, toetades nii turupõhist rahastamist. 2020. aastal avatud või taasaktiveeritud euro likviidsusliinid teistele keskpankadele jäid 2021. aastal kehtima ja uusi liine ei avatud.

EKP ei sekkunud välisvaluutaturule, nagu võib näha ka välisvaluutainterventsioonide kvartaliandmetest, mida avaldatakse EKP veebilehel.

Finantssektor viis 3. jaanuaril 2022 edukalt lõpule ülemineku euroala pankadevahelise üleööturu keskmiselt aastaintressimääralt (EONIA) EKP euro lühiajalisele intressimäärale (€STR) ning jätkas hinnakujundusega seotud turutavade tugevdamist, edendades muu hulgas €STRi laiemat kasutamist.

2021. aastal vastutas EKP endiselt mitmesuguste finantsoperatsioonide haldamise eest ELi nimel ning jätkas oma üldise koordineeriva rolli täitmist seoses eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistikuga.

5.1 Turuoperatsioonid

Euro ja välisvaluuta likviidsusliinid

Likviidsusliinid on üks EKP rahapoliitilistest vahenditest, et tagada turgudel euro kättesaadavus väljaspool euroala ja välisvaluuta kättesaadavus euroala vastaspooltele. Likviidsusliinid aitavad kaasa rahapoliitika sujuvale ülekandumisele, kuna aitavad ära hoida ebapiisavast välisvaluutas rahastamisest tulenevat võimalikku laenutingimuste karmistumist ja euro likviidsuse puudujääkide eskaleerumist euros nomineeritud varade kiirmüügiks, mis mõjutaks euroala finantstingimusi.^[85]

Teiste riikide keskpankadele euro likviidsuse pakkumine aitab EKP-l vältida välismaise euros rahastamise nõudluse mõju ülekandumist euroala finantstingimuste soovimatu karmistamise kujul. 2020. aastal avatud või aktiveeritud euro likviidsusliinid jäid 2021. aastal kehtima ja uusi liine ei avatud. Võimalus avada eurosüsteemi juures repoliin (EUREP) oli kättesaadav paljudele euroalavälistele keskpankadele. 4. veebruaril 2021 otsustas EKP pikendada ajutisi euro likviidsusliine euroalaväliste keskpankadega 2022. aasta märtsini. Tabelis 5.1 on esitatud 31. detsembri 2021. aasta seisuga kasutusel olevad euro likviidsusliinid, mille kaudu saab EKP pakkuda välismaistele keskpankadele eurolikviidsust.

Välisvaluuta pakkumine euroala vastaspooltele vähendab üleilmsetel rahastamisturgudel pinget. See aitab leevendada pinge mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele laenude andmisele nii euroalal kui ka sellest väljaspool. 2021. aastal pakkus EKP likviidsust USA dollarites koostöös Föderaalreservi, Kanada keskpanga, Inglise keskpanga, Jaapani keskpanga ja Šveitsi keskpangaga. Pakuti 7- ja 84päevast tähtaega. 84päevase tähtajaga operatsioonid peatati alates 1. juulist 2021, kui turutingimused normaliseerusid. Turu toimimise tagamiseks jätkati 7päevaste dollarioperatsioonidega.

Tabel 5.1

Kasutusel olevad likviidsusliinid

EKP panus võrdlusintressimäära reformi

EKP osales ka 2021. aastal euroala võrdlusintressimäärade reformis. Esiteks pakkus ta tugevat ja usaldusväärset võrdlusintressimäära ehk euro lühiajalist intressimäära (€STR) ning teiseks jätkas sekretariaadi rollis erasektori veetavas euros nomineeritud riskivabade intressimäärade töörühmas selle esialgsete volituste lõppemiseni 2021. aasta mais.

Pärast mitu aastat kestnud ettevalmistusi viidi edukalt lõpule üleminek EONIA-lt €STRile ja EONIA avaldati viimast korda 3. jaanuaril 2022. Sujuvat üleminekut tähistasid läinud aastal mitu verstaposti. Tuletisinstrumentide turgude ehk EONIAt kõige rohkem kasutanud turgude kesksed vastaspooled konverteerisid 2021. aasta oktoobris kõik EONIA positsioonid ümber €STRi positsioonideks ja lõpetasid EONIA-l põhinevate tuletisinstrumentidega kauplemise. See aitas suunata tuletisinstrumentide turgu €STRi kasutamise suunas ja hoidis ära võimalikud probleemid nende EONIA tuletisinstrumentide lepingutega, mille tähtaeg oli pärast EONIA viimast avaldamist 3. jaanuaril 2022. Lisaks määras Euroopa Komisjon 2021. aasta oktoobris €STRi EONIA asendusmääraks lepingutes, milles puuduvad asendusmäärade rakendamise sätted.^[86] See suurendas EONIA kasutajate kindlustunnet ja vähendas võrdlusaluse avaldamise lõpetamise eel õiguslikke riske.

Võttes arvesse €STRi laiapõhjalisust ja representatiivsust, mida kinnitab EKP teine iga-aastane €STRi metoodika läbivaatamise aruanne, julgustatakse turuosalisi kasutama seda määra nii sularaha kui ka tuletisinstrumentide toodete puhul kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu suunisega. Selleks et soodustada ja toetada €STRi ulatuslikku kasutamist, sealhulgas euro pankadevahelisel intressimääral (EURIBOR) põhinevate lepingute varumäärade rakendamise sätetes, alustas EKP 2021. aasta aprillis €STRi keskmiste liitmäärade ja liitindeksite avaldamist (vt infokast 8).

2021. aasta mais avaldas euro riskivabade intressimäärade töörühm soovitused EURIBORi lepingute varumäärade rakendamise sätete kohta ja panustas nii varuplaanide koostamisse EURIBORi avaldamise võimaliku lõpetamise tarbeks. Selle olulise verstaposti saavutamisega võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve EKP-lt üle töörühma sekretariaadi rolli ning ajakohastati ka töörühma tegevuspõhimõtteid. Nüüd tuleb esmajärjekorras hakata rakendama EURIBORi varumääradega seotud soovitusi ja leevendada mõju nendele euroala kasutajatele, kes kohaldavad Londoni pankadevahelist intressimäära (LIBOR), mille avaldamine lõppeb 3. jaanuaril 2022.^[87] Turuosalisi julgustatakse jälgima töörühma arutelusid, järgima selle soovitusi ja analüüse ning kaaluma neid varuplaanide koostamisel.

Valuutaturgude üleilmse hea tava koodeksi ajakohastamine ja EKPSi koodeksile lisatud kohustuste võtmise avalduse uuendamine

Valuutaturgude üleilmse hea tava koodeks (FX Global Code) avaldati 2017. aastal. See oli otsene ja oluline reaktsioon usalduse kaotusele valuutatööstuse suhtes pärast mitut rikkumist turgudel ja nendest tingitud mitme miljardi USA dollari suurustele trahvidele. Et tagada koodeksi asjakohasus ja vastavus valuutaturgude arengule, vaatas üleilmne valuutakomitee mitmes põhivaldkonnas põhimõtted üle ja ajakohastas neid. Paljud muudatused olid ajendatud vajadusest suurema avalikustamise ja läbipaistvuse järele üha keerulisemaks muutuvatel valuutavahetustehingute turul. Ajakohastatud koodeks avaldati 15. juulil 2021. EKP ja selle valuutavahetuse kontaktrühm osalesid aktiivselt läbivaatamisprotsessis. Mitu kontaktrühma liiget võttis osa üleilmse valuutakomitee töörühmadest ja panustas koodeksi ajakohastamisse märkimisväärselt. Edaspidi on oluline, et kõik välisvaluutaturu osalised vaataksid ajakohastatud koodeksi läbi, hindaksid ajakohastatud põhimõtete mõju oma tegevusele ja viiksid tegevuse nendega vastavusse. EKPst ja kõikide ELi riikide keskpankadest koosneva Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed tegid oma vastavatele tegevustele sisekontrolli. Pärast kontrolli lõpetamist avaldati 15. veebruaril 2022 ajakohastatud avaldus koodeksile lisatud kohustuste võtmise kohta.^[88]

Välisvaluutainterventsioonidega seotud aruandlus

EKP ei sekkunud 2021. aastal välisvaluutaturu tegevusse. Alates euro kasutuselevõtust on EKP sekkunud välisvaluutaturu tegevusse kaks korda: 2000. ja 2011. aastal. Välisvaluutainterventsioonide andmeid avaldatakse igas kvartalis ühekvartalilise viivitusega EKP veebilehel ja statistika andmeaidas (Statistical Data Warehouse). Kvartalitabelis avaldatud teave võetakse igal aastal kokku ka EKP aastaaruandes (vt tabel 5.2). Kui kvartalis ei toimunud ühtegi välisvaluutainterventsiooni, on see selgelt välja öeldud.

Tabel 5.2

EKP välisvaluutainterventsioonid

Aruandlusraamistik kajastab EKP ühepoolseid ja teiste ametiasutustega koos tehtud välisvaluutainterventsioone ning vahetuskursimehhanismi „ääreinterventsioone“.

5.2 ELi laenutehingute haldamine

EKP vastutab laenusaamise ja laenuandmise toimingute haldamise eest ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi (MTFA),^[89] Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM)^[90] ja eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)^[91] ning taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU) raames.^[92]

2021. aastal töötles EKP keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi raames antud laenude intressimakseid. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 200 miljonit eurot. Samuti töötles EKP 2021. aastal mitmesuguseid Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames antud laenude makseid ja intressimakseid. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 46,8 miljardit eurot. Lisaks töötles EKP 2021. aastal TERA laenude väljamakseid mitmele liikmesriigile ja nendega seotud intressimakseid. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli selle süsteemi raames antud laenude kogujääk 89,6 miljardit eurot. 2021. aastal tegi EKP ka ettepaneku maksta eri liikmesriikidele välja taasterahastu „Next Generation EU“ laenud ja toetused.

Samuti vastutab EKP Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)^[93] ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) raames tehtavate operatsioonidega seotud maksete haldamise eest.^[94] 2021. aastal töötles EKP kahe EFSFi raames antud laenu intressimakseid ja tasusid.

Lisaks vastutab EKP kõikide Kreeka krediidikorralduse lepinguga seotud maksete töötlemise eest.^[95] 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli selle lepingu raames antud laenude kogujääk 50,1 miljardit eurot.

5.3 Eurosüsteemi reservihaldusteenused

Ka 2021. aastal osutati laias valikus finantsteenuseid eurosüsteemi reservihaldusteenuste raamistiku alusel, mis loodi 2005. aastal klientide eurodes nomineeritud reservvara haldamiseks. Mõni eurosüsteemi keskpank osutab selle raamistiku piires finantsteenuseid ühtsetel tingimustel ja kooskõlas turustandarditega euroalavälistele keskpankadele ning rahandus- ja valitsusasutustele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. EKP on seejuures üldine koordineerija, kes jälgib teenuste sujuvat toimimist, soodustab raamistiku paremaks muutmist ja koostab asjakohaseid aruandeid EKP nõukogule.

Eurosüsteemi reservihaldusteenuste klientide kontode arv oli 2021. aasta lõpus 265 (2020. aasta lõpus 260). Kõikide klientide eurosüsteemi reservihaldusteenuste raames hallatavad positsioonid (k.a sularaha- ja väärtpaberipositsioonid) kasvasid 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga ligikaudu 18%.

Eurosüsteemi reservihaldusteenuste õigusraamistikku ajakohastati ka 2021. aastal, et suurendada aruandluse läbipaistvust ja jagada eurosüsteemis reservihaldusteenuste osutamise kohta rohkem teavet.

6 Suur nõudlus sularaha järele
ja endiselt väike võltsingute arv

EKP ja euroala liikmesriikide keskpangad vastutavad europangatähtede soovitud mahus ja nimiväärtusega emiteerimise, sularaha kättesaadavuse ja vääringu usaldusväärsena hoidmise eest. COVID-19 pandeemia mõjutas maksekäitumist kahel viisil. Esiteks rõhutas see sularaha kui väärtuse säilitaja olulisust ja teiseks vähendas mõnevõrra tehingupõhist nõudlust sularaha järele. Sellegipoolest kasvas ringluses olevate europangatähtede arv ka 2021. aastal, samas kui ringlusest kõrvaldatud võltsitud pangatähtede hulk oli kõigi aegade väikseim. Kuna sularaha on endiselt paljude tarbijate eelistatuim makseviis, on eurosüsteemi eesmärk tagada piisav juurdepääs sularahale ja selle aktsepteerimine ka tulevikus, nagu on sätestatud eurosüsteemi sularahastrateegias.

Pärast europangatähtede teise seeria kasutuselevõttu 2019. aastal on eurosüsteem hakanud juba tegema ettevalmistusi tulevaste pangatähtede väljatöötamiseks.

6.1 Ringluses olevad europangatähed

2021. aastal kasvas ringluses olevate europangatähtede arv ligikaudu 6,5% ja väärtus 7,7%. Aasta lõpus oli ringluses 28,2 miljardit europangatähte koguväärtusega 1,54 triljonit eurot (vt joonis 6.1). Kõige rohkem oli ringluses 50euroseid pangatähti (44,3%), mille väärtus oli umbes sama suur kui 100-, 200- ja 500euroste pangatähtede väärtus kokku (vt joonis 6.2).

Joonis 6.1

Ringluses olevate europangatähtede arv ja väärtus

(vasakul teljel: miljardites eurodes; paremal teljel: miljardites)

Joonis 6.2

Ringluses olevate europangatähtede väärtus nimiväärtuste kaupa

(miljardites eurodes)

Muudatused europangatähtede ringluses nimiväärtuse lõikes olid 2021. aastal endiselt mõjutatud COVID-19 pandeemiast ja sularaha erinevatest funktsioonidest. Nõudlus 200- ja 100euroste pangatähtede järele püsis suur, kasvades vastavalt 33,6% ja 9,0%, kuna neid kasutati ka väärtuse säilitamiseks. Ringluses olevate 50euroste pangatähtede väärtus kasvas aastaga 7,5%, 5- ja 20euroste pangatähtede väärtuse aastakasv oli kokku 3,0%.

Eurosüsteemi riikide keskpangad tegid ehtsus- ja kvaliteedikontrolli 23,5 miljardile pangatähele koguväärtuses 759,3 miljardit eurot ehk mahus, mis on vaid pisut väiksem kui ringluses olevate europangatähtede tükiline kogus. Kontrollitud pangatähtedest olid 2,9 miljardit sularahatsükli käigus kulunud ja need tuli asendada, et ringluses oleksid üksnes kvaliteetsed pangatähed.

2021. aasta lõpus oli ringluses olevate euromüntide koguarv 141,2 miljardit ja väärtus 31,2 miljardit eurot. 2020. aasta lõpuga võrreldes kasvas ringluses olevate euromüntide väärtus 2,7%.

6.2 Europangatähtede igapäevane kasutusmugavus

Võttes arvesse sularaha rolli Euroopa ühiskonnas, on EKP eesmärk tagada, et europangatähed täidaksid oma eesmärki ning oleksid lihtsasti kasutatavad ja raskesti võltsitavad.

Sellega seotud kesksete tegevuste hulka kuulub europangatähtede sidusrühmadelt regulaarse tagasiside kogumine, et toetada tulevaste europangatähtede ja turvaelementide väljatöötamist. Kooskõlas sellega korraldati 2021. aastal sularahakäitlejate küsitlus, et paremini mõista, mida sularahakäitlejad arvavad europangatähtede praegusest kujundusest, ehtsuse kinnitamise protsessidest ja käitlemisest.

Küsitletud sularahakäitlejate valim koosnes sellistest üle 16aastastest isikutest kõigist 19st euroala riigist, kes käitlevad regulaarselt sularaha oma kutsetegevuse raames. Kokku tehti üle 22 000 intervjuu.

Küsitlusest nähtus, et sularahakäitlejad on europangatähtede praeguse kujunduse ja nimiväärtustega väga rahul. Euroala sularahakäitlejatel oli pangatähtede eristamisega harva raskusi.

Ehtsuse kontrollimine on väga levinud (kümnest sularahakäitlejast kuus kontrollib pangatähti), sealjuures teevad seda peaaegu kõik vastajad, kes olid hiljuti läbinud pangatähtede kontrollimise koolituse. Masinate/seadmete kasutamine pangatähtede ehtsuse kontrollimiseks on kontrollijate seas laialt levinud (56%). Sularahakäitlejad, kes kontrollivad pangatähti käsitsi, kontrollivad tavaliselt üht (23%) või enamat (39%) turvaelementi.

Kontrollitava turvaelemendi valik oleneb enamasti kiirusest, aga tähtis on ka ehtsuse kontrollimise lihtsus. See küsitlustulemus kehtis kõikide turvaelementide ja pangatähtede nimiväärtuste kohta.

6.3 Europangatähtede võltsimine kõigi aegade madalaimal tasemel

Europangatähtede võltsimine vähenes ka 2021. aastal, mil võltsingute osakaal ringluses olevate ehtsate pangatähtede seas oli taas rekordiliselt madal (vt joonis 6.3). Ringlusest kõrvaldatud võltsitud pangatähtede koguarv oli 347 000, mis tähendab, et ühe miljoni ehtsa ringluses oleva pangatähe kohta tuvastati aastas vaid 12 võltspangatähte. Võltsingute kvaliteet on endiselt kehv. Seetõttu saab neid väga kiiresti ja hõlpsasti katsumise, vaatamise ja kallutamise teel kontrollida.

Joonis 6.3

Võltsitud pangatähtede arv miljoni ringluses oleva ehtsa europangatähe kohta aastas

(miljondikes)

Tulevaste europangatähtede kujundamine on alanud

EKP prognooside kohaselt kasutatakse sularaha ulatuslikult 2030. aastani ja ka edaspidi. Sellest tulenevalt ja et püsida võltsijatest sammu võrra ees, tuleb valmistuda täiustatud ja ajakohaste europangatähtede kasutuselevõtuks, et säilitada avalikkuse usaldus ning tagada pangatähtede turvaline ja mugav kasutus. Arvestades tulevaste pangatähtede väljatöötamise protsessi keerukust, on alustatud juba ettevalmistusi, sh uurimis- ja arendustööd, regulaarseid konsultatsioone sidusrühmade ja laiema avalikkusega ning uute turvaelementidega testpangatähtede tootmist.

EKP kavatseb muuta europangatähte kujundust. Kujundusprotsess hõlmab Euroopa kodanikelt mitmes voorus saadud tagasisidet. EKP loodab valida välja uute europangatähtede lõpliku kujunduse 2024. aastal.

7 Statistika

Liikmesriikide keskpankade abiga töötab EKP välja, kogub, koostab ja levitab suurt hulka statistikat ja andmeid, mida on vaja, et toetada euroala rahapoliitikat, finantsstabiilsust ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) mitmesuguseid muid ülesandeid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ülesandeid. Seda statistikat kasutavad ka ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid, finantsturu osalised, meedia ja laiem avalikkus ning see aitab EKP-l suurendada oma tegevuse läbipaistvust.

Selles peatükis keskendutakse euroala uuele statistikale, nimelt katsenäitajate väljatöötamisele, et toetada kliimamuutuste poliitika ja omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindekseid. Kahes infokastis keskendutakse €STRi keskmiste liitintressimäärade ja liitindeksi hiljutisele avaldamisele ning andmete üleilmse standardimise edendamisele.

7.1 Uus ja täiustatud euroala statistika

EKP nõukogu võttis 2021. aasta aprillis finantskontode kvartaliandmete valdkonnas vastu uue suunise.^[96] Selles määratakse kindlaks uued andmenõuded ja rakendamise ajakava uute andmelõigetega finantskontode kvartaliandmete esitamiseks, et võtta arvesse majandusarengut ja kasutajate vajadusi.

Uues suunises tutvustatakse teiste finantseerimisasutuste allsektorite üksikasjalike andmete esitamise nõudeid, et täiustada statistikat, mille põhjal analüüsitakse pangandusvälist finantssektorit rahapoliitilistes ja finantsstabiilsusanalüüsides. Samuti tutvustatakse selles uut finantsinstrumentide jaotust maksebilansi funktsionaalsete kategooriate kaupa, et võimaldada tuvastada piiriüleseid välismaiseid otseinvesteeringuid, ning instrumentide täiendavat jaotust pensioniõiguste ja elukindlustuse puhul. Uus statistika tehakse järk-järgult kasutajatele kättesaadavaks 2022. aasta teises pooles.

Pärast rahaloomeasutuste bilansikirjete statistilise aruandluse nõuete läbivaatamist, sealhulgas 2020. aasta alguses tehtud avalikku konsultatsiooni, avaldas EKP uue määruse.^[97] Selle eesmärk on tegeleda prioriteetsete andmevajadustega rahapoliitilise ja krediidituru arengu analüüsi jaoks. Määruses kehtestatakse ka mõned olemasolevate nõuete, määratluste ja aruandlusega seotud erandite muudatused, kui see parandab lõimimist teiste statistiliste andmestikega.

Pärast kogu sektorit hõlmavat konsultatsiooni kiitis EKP nõukogu 2021. aasta detsembris heaks integreeritud aruandluse raamistiku kavandamisetapi käivitamise.^[98] Selle raamistiku eesmärk on konsolideerida euroala pankade statistiline aruandlus, vähendades nii digiteerimise ja tipptasemel aruandluskorralduse abil nende aruandluskoormust. Projekti arendatakse tihedas koostöös teiste Euroopa ametiasutustega seoses pikaajalise eesmärgiga saavutada statistilise, usaldatavusnõuete ja kriisilahenduse aruandluse vallas suurem standardimine ja integreerimine. Uus aruandlusraamistik võetakse eeldatavasti kasutusele 2027. aastal.

7.2 Katsenäitajate väljatöötamine kliimamuutuste poliitika toetamiseks

Kuna kliimamuutused mõjutavad majandust ja finantssüsteemi üha rohkem, kiitis EKP nõukogu 2021. aasta juulis heaks põhjaliku tegevuskava^[99], et kaasata kliimamuutusi käsitlevaid kaalutlusi paremini oma poliitikaraamistikku.

Analüüsi täiustamiseks on vaja üksikasjalikke andmeid ja rahvusvaheliselt võrreldavaid näitajaid. Tegevuskava eesmärk on töötada välja uued katsenäitajad finantsasutuste kliimariskide ja kestliku rahastamise kohta – näiteks roheliste võlakirjade väljastamise või süsinikujalajälje kohta –, mida täiendatakse järk-järgult, lähtudes andmete kättesaadavusest ja ühtlustamisest.

EKPSi statistikakomitee^[100] on võtnud kohustuse viimistleda metoodika parimaid tavasid ja töötada välja katsenäitajad, mis käsitlevad finantsasutuste haavatavust füüsiliste kliimariskide suhtes, portfellide süsinikujalajälgi ja kestlikku rahastamist. Nende näitajate jaoks vajalikud andmed hangitakse lisaks olemasolevatele EKPSi andmestikele mitmesugustest avalikest ja eraallikatest. Esimene näitajate kogum plaanitakse avaldada 2022. aasta lõpus.

Andmetega seoses esineb palju probleeme ja turg koosneb praegu mitmesugustest toodetest, mis on korralikult ühtlustamata. EKP töötab samm-sammult teabe põhjal, mis pärineb mitmelt ühtlustamata andmepakkujalt. Järgnevaid samme toetavad kehtivad ELi tegevuskavad ja algatused keskkonnasäästlikkuse taksonoomiate, avalikustamise ja aruandluse vallas, sealhulgas roheliste võlakirjade standard.

7.3 Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksid

Rahapoliitika strateegia läbivaatamisest lähtudes teatas EKP nõukogu, et ÜTHI-koguinflatsioon jääb euroala hinnastabiilsuse eesmärgi mõõtmisel asjakohaseks indeksiks ning seda kasutatakse ka edaspidi rahapoliitilistel eesmärkidel euroala inflatsiooni mõõtmise hinnaindeksina. EKP leiab, et hinnastabiilsust saab kõige paremini säilitada, kui seada euroala ÜTHI-inflatsiooni keskpika aja eesmärgiks 2% ja pühenduda sellele sümmeetriliselt, arvestades et liiga väike inflatsioon on sama soovimatu kui liiga suur inflatsioon. Lisaks on eluasemekulud väga olulised majanduses tarbitavate kaupade ja teenuste kulude laiema representatiivsuse mõttes.^[101] Kuna EKP soovib, et ÜTHI väljendaks asjakohaselt euroala kodumajapidamiste tarbimisharjumusi, on nõukogu teinud ettepaneku hakata eluasemehindu euroala ÜTHIs paremini kajastama.

Eluasemega seoses on kaks peamist võimalust: elamu üürimine või selle kasutamine omanikuna. Üürid on olnud alati ÜTHIga hõlmatud, kuid omaniku kasutuses olevate eluasemete kulud mitte. Seega kutsus nõukogu üles neid kulusid ÜTHIsse kaasama. Sellega kaasnevad aga mitmesugused tehnilised ja kontseptuaalsed probleemid ja protsessi raames tuleb käsitleda ka erinevate ELi institutsioonide rolle.

Üks probleem tuleneb eluaseme kahetisest olemusest: esmapilgul võib pidada maja ostu varasse investeerimiseks. Ostjal võivad olla aga erinevad kavatsused: ta võib maja kasutada üksnes investeerimise eesmärgil (üürides selle välja) või ennekõike tarbijana (elades selles omanikuna). Kuna omanikust kasutaja saab kasu ka elamu väärtuse suurenemisest aja jooksul, kasutatakse elamut nii investeerimiseks kui ka tarbimiseks. Lähtudes oma õiguslikust alusest, peaks ÜTHI keskenduma tarbimiskulutustele, v.a investeeringud. Tarbimise osa eraldamine on aga tehniliselt keerukas, nagu on näha ka sellest, kui erinevalt riigid selle küsimusega tegelevad.

Teine probleem on seotud omaniku kasutuses olevate eluasemete kulude mõõtmise meetodiga. EKP toetab omaniku kasutuses olevate eluasemete kulude mõõtmise meetodina nn netosoetusmeetodit. Vaid see meetod vastab ÜTHI kui ostujõu näitaja kontseptuaalsele raamistikule, kuna selles käsitletakse omaniku kasutuses olevaid eluruume nagu teisi kestvuskaupu. Näiteks arvestatakse uute autode hindu ostu tegemise ajal, kuigi autot kasutatakse järgmise paari aasta jooksul. Netosoetusmeetodit kasutatakse juba Eurostati avaldatavates omaniku kasutuses olevate eluasemete kvartaalsetes hinnaindeksites. Need indeksid põhinevad üksnes kodumajapidamiste sektori tehingutel, mis on sama reegel, mis kehtib ÜTHI kohta. Elamute müük kodumajapidamiste vahel on välistatud. See tähendab, et need indeksid keskenduvad peamiselt uutele majadele ja korteritele. Need asuvad tihti linnade äärealadel kohtades, kus hinnad võivad areneda üldistest eluasemehindadest erinevalt. Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksitega on hõlmatud tehinguga seotud kulud (nt notaritasud) ja omandiga seotud kulutused (nt elamu kindlustus, hooldus ja ulatuslik remont). Uute elamute ostmisele keskendumise tulemusena läheb iga kuu arvesse suhteliselt väike arv tehinguid. See võib muuta igakuise hinnaindeksi arvutamise keeruliseks, eriti väikestes riikides. Lisaks ei vasta need praegusel kujul ÜTHIga integreerimise nõuetele, kuna omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksid on kvartaalsed ja avaldatakse kolmekuise viivitusega (samas kui ÜTHI avaldatakse aruandluskuu lõpus).

Strateegia läbivaatamise ajal uuris nõukogu kõiki neid tehnilisi probleeme ja nende lahendamist ning otsustas soovitada tegevuskava omaniku kasutuses olevate eluasemete kaasamiseks ÜTHIsse netosoetusmeetodil.^[102]

EKP tegevuskavas tehti ettepanek kehtestada esiteks EKP-sisene analüütiline indeks, milles kombineeritakse ÜTHI omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksitega. Samuti kutsuti Eurostati üles avaldama 2023. aastaks katselist kvartalipõhist ÜTHIt, mis hõlmab omaniku kasutuses olevate eluasemetega seotud kulusid. Samal ajal alustatakse vajalikku õigusalast tööd, et teha kättesaadavaks ametlik kvartaliindeks, tõenäoliselt 2026. aastal. Lõppeesmärk on kaasata omaniku kasutuses olevaid eluasemeid ÜTHIsse iga kuu õigel ajal, et muuta see rahapoliitilistel eesmärkidel täielikult kasutatavaks.

Lisaks otsustas nõukogu, et üleminekuperioodil jääb rahapoliitika peamiseks võrdlusindeksiks praegune ÜTHI.^[103] Sellegipoolest mängivad eraldiseisev omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks ning (kui need tehakse kättesaadavaks) ÜTHIt ja omaniku kasutuses olevaid eluasemeid ühendavad kvartaliindeksid rahapoliitiliste otsuste tegemisel olulist täiendavat rolli.

8 EKP teadustegevus

COVID-19 pandeemia majanduslikud tagajärjed mõjutasid teadustegevust ka 2021. aastal. Uus tarbijaootuste küsitlus osutus kodumajapidamiste olukorra hindamisel äärmiselt kasulikuks. Samal ajal jätkasid tavapärased uurimisvõrgustikud ja töörühmad oma tööd. Asutati uus kliimamuutuste uurimisklaster ja mikroandmetel põhineva hinnakujunduse analüüsimise võrgustik (PRISMA) tegi olulisi edusamme. 2021. aastal elavnes suhtlus akadeemiliste ringkondadega, kuid konverentsitegevus jäi pandeemia tõttu mõnevõrra kesiseks, olgugi et virtuaalsed konverentsid asendasid osaliselt füüsilisi üritusi.

8.1 Uus kliimamuutuste uurimisklaster

2021. aastal suurendati kliimamuutusi käsitlevate uurimistööde mahtu, kuna EKP soovib enda eesmärkide täitmisel paremini mõista kliimamuutuste mõju rahapoliitikale ning panustada rohkem nende leevendamisse ja nendega kohanemisse, võttes arvesse kliimamuutuste ja -poliitikaga seotud riske ja tagajärgi. 2021. aasta teises pooles käivitati EKPSi kliimamuutuste uurimisklaster. Uue uurimisklastri eesmärk on soodustada euroala riikide keskpankade majandusuurijate koostööd igakuiste teadusalaste veebiseminaride, andmete ja oskusteabe vahetamise ning iga-aastase töötoa kaudu. 2021. aastal aitas uurimisklaster korraldada EKPSi uurimisklastrite iga-aastase töötoa osana toimunud kliimamuutusi käsitleva kohtumise. Kuigi teadustegevuses vaadeldi kliimamuutuste ökonoomikat esialgu laiemast vaatepunktist, keskendutakse edaspidi kitsamatele, rahapoliitikaga tihedamalt seotud teemadele.^[109]

Üks EKP teadustöö suund keskendub kliimamuutuste mõjule rahapoliitika elluviimisel. Näiteks ühes uuringus analüüsitakse EKP ettevõtlussektori varaostukava keskkonnamõju.^[110] Selles leitakse, et EKP ettevõtete võlakirjaportfell on võrreldes valdkondliku aktsiakapitali turu portfelliga kallutatud suure CO₂ heitega sektorite poole. Kuigi EKP portfell kajastab suurel määral võlakirjaturgude sektoripõhist ülesehitust, sõltuvad suure CO₂ heitega sektorid, nagu kommunaalteenused ja suure CO₂ heitega töötlev tööstus, vähese CO₂ heitega sektoritest rohkem võlakirjapõhisest rahastusest (vt joonis 8.1). Uuring panustab käimasolevasse arutellu selle üle, kas EKP peaks asendama turuneutraalsuse põhimõtte, mille kohaselt järgib EKP ettevõtete portfelli varade koosseis võlakirjaturgu, reaalmajandust järgiva lähenemisviisiga, tasakaalustades oma ostud ümber keskkonnasäästlikumate sektorite ettevõtete suunas.

Teine uurimisvaldkond tegeleb finantsturgude ja kliimamuutuste seosega. Ühest uuringust nähtus, et vähese CO₂ heitega tehnoloogia patenteeritud innovatsiooni tase on ELi riikides madalam kui teistes samaväärsetes riikides ja väga ebaühtlane.^[111] Enamik sellest varieeruvusest tuleneb investeeringutest teadus- ja arendustegevusse ning üldisemalt algjärgu investeeringutest. See osutab probleemidele, millega EL seisab silmitsi kliimamuutuste leevendamise tehnoloogiate väljatöötamisel, arvestades et üldised teadus- ja arendustegevusega seotud kulutused on Lissaboni strateegias soovitatust väiksemad. Uuringus soovitatakse rakendada eelarve- ja rahapoliitikat, mis toetab riskikapitaliturge ning teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringuid rohetehnoloogiasse.

Joonis 8.1

EKP ettevõtlussektori varaostukava majandussektorite osakaalud

(sektorite osakaalud kogumahus)

8.2 Muud teadusuuringute võrgustikud

2021. aastal lõpetati rahapoliitika, makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika ja finantsstabiilsuse alase teadustegevuse töörühma töö. Teadustegevuse tulemuseks olid mitmesugused analüütilised ja poliitilised järeldused rahapoliitika ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika seoste kohta. Näiteks analüüsis töörühm majandusse suunduva krediidivoo toetamise ja finantsstabiilsuse riskide vahelisi kompromissivõimalusi. Kuigi süsteemset riski piirav makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kaitseb suurte majanduslanguste eest, võib sellel olla negatiivne mõju, kuna see piirab krediidi kättesaadavust kõrgema tootlikkusega majandustegevuse jaoks majandusarengu perioodidel. Kuigi rahapoliitika instrumendid mängivad pankade vahendussuutlikkuse toetamisel olulist osa, võivad neil olla ka soovimatud tagajärjed pankade riskivõtmise soodustamise kujul.

Nende kompromissidega tuleks arvestada instrumentide peenhäälestamisel finantssektori vastupanuvõime suurendamiseks, kuna pangandussüsteemi usaldusväärsus mõjutab rahapoliitika ülekandumist.

PRISMA hinnakujunduse mikroandmete analüüsi võrgustik uurib hindade mikroandmete põhjal üksikute ettevõtete ja jaekaupmeeste hinnakujundamist. 2021. aastal analüüsis võrgustik inflatsiooni heterogeensust kodumajapidamiste lõikes, mis tuleneb piirkondlikest oludest ja erinevustest kodumajapidamiste tarbimiskorvides.

Ühe uuringu raames uuriti inflatsiooni heterogeensust kodumajapidamiste sissetulekute rühmade kaupa. Selle käigus tuvastati selged erinevused inflatsioonimäärades, millega kodumajapidamised silmitsi seisavad ja mis olid suuresti tingitud tootekategooriate spetsiifilisest tootevalikust. Väikese sissetulekuga rühma kuuluvad kodumajapidamised on viimasel kümnendil seisnud keskmiselt silmitsi mõnevõrra suurema inflatsiooniga. Erinevused on aga väikesed ning varieeruvad riikide arvestuses ja ajas. Teises uuringus leiti, et suure sissetulekuga kodumajapidamiste puhul on inflatsioonimäärad rahapoliitika suhtes tundlikumad.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustik alustas 2021. aasta regulaarse küsitluse tarbeks andmete kogumist. Küsitlusel põhineva teadustöö tulemusel leiti, et EKP varaostukava on märkimisväärselt vähendanud töötust sissetulekute poolest madalaimal astmel asuvate inimeste seas. Muu teadustegevuse raames on uuritud kodumajapidamiste heterogeensuse mõju rahapoliitika ülekandumisele, eluaseme- ja hüpoteeklaenude kuhjumist ning koduomanike laenukäitumist.

Tavapärased uurimisvõrgustikud jätkasid uurimisalase koostöö koordineerimist EKPSis ja teadlastega. EKPSi kolm uurimisklastrit – rahandusökonoomika; rahvusvahelise makromajanduse, eelarvepoliitika, töö-ökonoomika, konkurentsivõime ning majandus- ja rahaliidu juhtimine; finantsstabiilsuse, makrotasandi usaldatavusjärelevalve reguleerimise ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve – korraldasid nende valdkondade kõige pakilisematel, osalt pandeemiaga seotud teemadel seminare. Uuringutest nähtus näiteks, et makrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrite vabastamine on toetanud kodumajapidamistele laenuandmist. Ühel klastriseminaril arutati COVID-19 pandeemia tagajärgi ümberjaotamise mõjule kaubanduses ja tööturgudel keskpikas perspektiivis.

8.3 Konverentsid ja väljaanded

Suhtlemine akadeemiliste ringkondadega oli pandeemia tõttu mõnevõrra piiratud. Enamik tavapäraseid konverentse ja konsultatsioone peeti veebiüritustena, kuid paljud neist, sealhulgas EKP keskpanganduse foorum, EKP iga-aastane teaduskonverents ja EKP rahapoliitika konverents, toimusid varasemate aastatega võrreldes väiksemas mahus. Konverentsidel arutati COVID-19 pikaajalisi tagajärgi ja poliitiliste reaktsioonide võimalusi, aga ka uuenduslikku lähenemist kasutavat teadustegevust seoses rahapoliitika ülekandumisega ja finantsturgude struktuuridega. Muu hulgas korraldati EKPs esimene CEPR/EBRD/EKP kliimamuutuste, rahastamise ja säästva majanduskasvu teemaline sümpoosion, mis tõi kokku majandus- ja kliimateaduse valdkonna poliitikakujundajad ja akadeemikud. EKP 11. prognoosimeetodite konverentsil arutati prognoosimeetodeid ebatavalistel aegadel.

EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 2021. aastal 126 EKP ekspertide artiklit. Peale selle avaldati poliitilisema suunitlusega ja metoodilisi uuringuid EKP üldtoimetiste, statistikatoimetiste ja aruteludokumentide sarjas. 2021. aastal avaldatud üldtoimetised hõlmavad eelkõige EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise käigus koostatud uuringuid. Suur osa EKPs tehtud teadustööst avaldati artiklitena tunnustatud teadusajakirjades. Neliteist artiklit, mis avaldati EKP uuringute bülletäänis, olid aga mõeldud üldsusele.

Infokast 10
Eelarvepoliitiline toetus pandeemia ajal – EKP uue tarbijaootuste küsitluse tulemused

Koroonaviiruse haiguse pandeemial on olnud kodumajapidamistele ja tarbijatele väga erinev majandus- ja finantsmõju olenevalt nende isiklikust ja majanduslikust olukorrast.^[112] Kodumajapidamiste vajadus rahalise toetuse järele erineb nii riikide, majandussektorite, töökoha liigi kui ka demograafiliste näitajate, nt vanemliku ja perekonnaseisu lõikes.

Pandeemia mõju erineval moel avaldumine raskendas märgatavalt eelarvemeetmete sihipärast ja tõhusat suunamist. Euroala riikide valitsused osutasid kodumajapidamistele ulatuslikku rahalist abi erinevate meetmete abil alates traditsioonilistest sotsiaalkindlustuseraldistest, nagu automaatsed tasakaalustusmehhanismid ja olemasolevad sotsiaalkindlustusprogrammid, ning lõpetades ajutiste pandeemiaaegsete sissetulekutoetustega, sealhulgas mitterahaline toetus (nt pikendatud lapsehoiuteenus). Lisaks toetasid valitsused kodumajapidamisi kaudselt ettevõtetele mõeldud subsiidiumide, näiteks otseste tööhõivetoetuste, laenutagatiste ja moratooriumide kaudu.

EKP uus tarbijaootuste küsitlus andis 2021. aastal nende meetmete majandusmõju jälgimiseks väärtuslikku infot. Veebiküsitlus hõlmas kuue suurema euroala riigi (Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad) representatiivse valimi kodumajapidamiste seas läbi viidud igakuiseid intervjuusid tarbijaootuste teemal, võimaldades niiviisi saada õigeaegseid ja rahvusvaheliselt võrreldavaid andmeid. Küsitluse katseetapp käivitati 2020. aasta jaanuaris, edasiarendusetapp 2021. aasta teises pooles ning töö jätkub 2022. aastal. Edasiarendusetapis kasutatakse suuremat valimit ja kaasatakse veel viie euroala riigi kodumajapidamised.

Joonis A

Pandeemiaaegsed valitsussektori toetused 2020. aastal

(toetust saanud vastajate protsent toetuste kaupa)

Tarbijaootuste küsitlus võimaldas hinnata valitsuse toetuste jagunemist kodumajapidamiste vahel, toetuse liike ning kodumajapidamiste suhtumist võetud eelarvemeetmetesse. Ilmnes, et meetmed olid äärmiselt sihipärased ja toetasid kõige rohkem abi vajavaid kodumajapidamisi. Nagu joonisel A näha, märkis pisut vähem kui 30% euroala kodumajapidamistest, et nad said valitsuselt mingit liiki toetust, samas kui ülejäänud kodumajapidamised märkisid, et nad ei saanud toetust. Ühtlasi oli toetust saanud vastajate osakaal kahe madalaima sissetulekukvintiili kodumajapidamiste seas märkimisväärselt suurem.^[113] Kõige olulisem toetuse liik oli maksed saamata jäänud töötasu eest, mida sai umbes 6% tarbijaootuste küsitluses osalejatest.

Lisaks paluti tarbijaootuste küsitluses kodumajapidamistel märkida ära oma seisukoht eelarvepoliitiliste toetusmeetmete piisavuse kohta seoses nende endi rahalise olukorraga, olenemata sellest, kas nad olid saanud toetust. Tulemused osutavad, et selliste seisukohtade ja kodumajapidamiste tarbimise vahel on positiivne seos, mis ilmneb näiteks joonisel B puhkuste ja kulukaupade peale tehtud kulutustes. Tarbijaootuste küsitluse andmetel põhinevast teadustööst nähtub ka, et nendel seisukohtadel võib olla oluline osa tarbimise stabiliseerimisel. Kodumajapidamised, kes leiavad, et valitsuse meetmed on piisavad, kipuvad rohkem raha kulutama, eriti suurtele ostudele, nagu pakettreisid ja autod. Selline käitumine kajastab nende optimistlikumat suhtumist sissetulekuväljavaadetesse, laenude tulevasse kättesaadavusse ja rahalisesse heaolusse.^[114] Samasugune suhtumine tuvastati aga ka selliste kodumajapidamiste puhul, kes ei saanud valitsuselt toetust. See näitab, et eelarvepoliitilistel meetmetel võivad olla ulatuslikumad tagajärjed, kuna need mõjutavad kõiki kodumajapidamisi, mitte ainult neid, kellele need on mõeldud, või tegelikke toetuse saajaid.

Joonis B

Pandeemiaaegsete valitsussektori toetuste hinnanguline piisavus ja tarbimine

(x-telg: keskmine hinnanguline piisavus skaalal 0 („väga kehv“) kuni 10 („väga hea“); y-telg: a) viimasel kuul puhkusereisi ostnud vastajate protsent; b) kulukaupade tarbimine viimasel kuul)

9 Õigustegevus ja õiguslikud ülesanded

Selles peatükis käsitletakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust seoses EKPga, EKP arvamusi ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumeid tema pädevusvaldkondadesse kuuluvate seaduseelnõude puhul ning EKP rahapoliitilise rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimise seire aruandeid.

9.1 Euroopa Liidu Kohtu pädevus seoses EKPga

30. novembril 2021 tõlgendas Euroopa Liidu Kohtu suurkoda Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) esimest korda seoses liikmesriikide keskpankade presidentidega. Läti keskpanga endise presidendi vastu korruptsiooni ja rahapesu kuritegude eest algatatud kriminaalmenetluse kontekstis (kohtuasi C-3/20) tehti eelotsusetaotlus. See otsus on oluline mitmel põhjusel. Esiteks täpsustas Euroopa Liidu Kohus, et riikide keskpankade presidentidel on sarnaselt liidu ametnike ja teiste teenistujatega kohtulik puutumatus EKP organi liikmena ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude suhtes. Kohus kordas, et keskpanga presidendi ametit iseloomustab tegevuse kahetasandilisus, mille tulemuseks on segastaatus – nii riikliku ametiasutuse kui ka EKP organi liikmena (vt ka liidetud kohtuasjad C‑202/18 ja C‑238/18, Rimšēvičs ja EKP vs. Läti Vabariik). Teiseks ei piirdu kohtulik puutumatus kohtumenetlusega, vaid võib hõlmata ka kriminaaluurimist. Kolmandaks, kui riiklik ametiasutus leiab kriminaaluurimise mis tahes etapis, et riigi keskpanga president võis sooritada kõnealuse teo EKP organi liikmena ametiülesannete täitmisel, peab ta konsulteerima EKPga. Kui EKP leiab, et tegu sooritati tõepoolest ametiülesannete täitmisel, peab riiklik ametiasutus nõudma EKP-lt riigi keskpanga presidendi puutumatuse tühistamist. Seejärel hindab EKP üksi, kas puutumatuse tühistamine on vastuolus liidu huvidega. Neljandaks jäävad pettus, korruptsioon ja rahapesu EKP organi liikme töökohustuste piirest välja. Viiendaks saab kriminaalmenetluse käigus puutumatusega kaitstud riigi keskpanga presidendi vastu kogutud tõendusmaterjali kasutada tema vastu seoses tegudega, mis ei ole puutumatusega kaitstud, või teiste isikute vastu. Kuuendaks on puutumatusega hõlmamata tegude eest algatatud ebaõiglased kriminaaluurimised või -menetlused vastuolus lojaalse koostöö põhimõttega.

6. mail 2021 tegi Euroopa Liidu Kohus apellatsiooniastmes otsuse seoses tühistamishagi vastuvõetavusega, mis esitatakse krediidiasutuse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks tunnistamise vastu kooskõlas määruse nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punktiga a (liidetud kohtuasjad C‑551/19 P ja C 552/19 P, ABLV Bank AS jt vs. EKP). Maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamine on selle määruse artiklis 18 ette nähtud kriisilahendusmenetluse samm, mille kohaselt sõltub kriisilahendusskeemi vastuvõtmine kolme järgneva tingimuse täitmisest: i) krediidiasutus on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks, ii) puudub põhjendatud väljavaade, et mõni ettevõtja suhtes võetav alternatiivne meede aitaks maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida, ning iii) kriisilahendusmeede on vajalik avaliku huvi seisukohast. Esimese tingimuse hindamise saab teha EKP või Ühtne Kriisilahendusnõukogu, teise ja kolmanda tingimuse hindamise teeb Ühtne Kriisilahendusnõukogu.

Euroopa Liidu Kohus kinnitas üldkohtu järeldust kohtuasjade T‑281/18 ja T‑283/18 kohtumäärustes, et tühistamishagid EKP hinnangu vastu, et krediidiasutus on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks, on vastuvõetamatud. Euroopa Liidu Kohus toetas EKP argumente ja märkis, et maksejõuetushinnangud on kriisilahendusprotseduuri ettevalmistavad meetmed. Neil ei ole siduvat õigusmõju, mis suudaks krediidiasutuse õiguslikku seisundit selgelt muuta. Kohtu kohaselt tuleb kriisilahendusmenetlust võtta kui keerukat haldusmenetlust, mis hõlmab mitut ametiasutust, kuid mille tulemus võidakse sõltuvalt Ühtse Kriisilahendusnõukogu volituste kasutamisest liidu kohtutes läbi vaadata. EKP maksejõuetushindamise suhtes ei kohaldata seega eraldi kohtulikku kontrolli, kuid sellele võidakse teha kõrvalkontroll kohtumenetluse kontekstis, mis on algatatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsuse suhtes, millega lõpetatakse menetlus määruse nr 806/2014 artikli 18 alusel.

9.2 EKP arvamused ja EKPga konsulteerimata jätmise juhtumid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 ja artikli 282 lõikes 5 on sätestatud nõue, et EKPga tuleb konsulteerida iga ELi ja riigi tasandi õigusakti eelnõu üle, mis kuulub tema pädevusse. Kõik EKP arvamused avaldatakse EUR-Lexis. EKP arvamused ELi õigusaktide eelnõude kohta avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas. EKP võttis 2021. aastal vastu kaheksa arvamust tema pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide eelnõude kohta ja 32 arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta.

Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude^[115] üle jäeti EKPga konsulteerimata kolmel korral seoses riigisisese õigusega. Esimene juhtum oli seotud Leedu tööseadustiku muudatusega, millega nähti ette, et töötasu ja muud tööga seotud maksed makstakse töötaja täpsustatud pangakontole. Kooskõlas EKP varasemate arvamustega juhtumite kohta, mille puhul taotleti proportsionaalsuse nõude täitmist, loeti juhtum selgeks ja oluliseks selle võimaliku piirava mõju tõttu, muu hulgas Leedu maksevahenditele. Teine juhtum oli seotud Poola üksikisiku tulumaksu seaduse muudatusega, millega kehtestati muu hulgas tarbijatele ja ettevõtetele teatavad sularahamaksete piirangud. Kooskõlas EKP varasemate arvamustega juhtumite kohta loeti juhtum selgeks ja oluliseks selle võimaliku piirava mõju tõttu, muu hulgas Poola maksevahenditele. Kolmas juhtum oli seotud Hispaania maksupettuse vastu võitlemise meetmete seadusega, millega kehtestati 1000eurone limiit sularahamaksetele füüsilistelt isikutelt, kes ei tegutse kutsealal või ärieesmärgil ja kes on Hispaania maksuresidendid, pooltele, kes tegutsevad kutsealal või ärieesmärgil. Kooskõlas EKP varasemate arvamustega juhtumite kohta loeti juhtum selgeks ja oluliseks selle võimaliku negatiivse mõju tõttu Hispaania sularahamaksete süsteemile.

EKP võttis vastu seitse arvamust ELi ettepanekute kohta, mis on seotud digitaalse rahanduse, keskkonnahoidliku rahastamise ja tehisintellekti valdkonna uuendustega. Need puudutasid järgmist: krüptovara reguleerimine; küberkaitse ja finantssektori digitaalne tegevuskerksus; hajusraamatu tehnoloogial põhinev turutaristute katsekord; äriühingute kestlikkusaruandlus ja rohelised võlakirjad ning krediidiasutustepoolne tehisintellektisüsteemide pakkumine ja kasutamine. EKP arvamustes tehti mitmesuguseid tähelepanekuid seoses nende uuenduste mõjuga rahapoliitikale, turutaristutele ja maksetele, krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvele ning finantsstabiilsusele. Lisaks võttis EKP vastu arvamuse, milles hoiatati ELi ettepaneku eest, millega nõutakse EKP avaldatud euro baaskursi kasutamist vääringu konverteerimise teenustes.

EKP võttis vastu mitu arvamust valuutaga seotud küsimuste ja maksevahendite kohta, sealhulgas europangatähtede ja -müntide väljastamine ja ringlus Lätis; kohustus võtta vastu sularahamakseid Taanis ja Poolas; europangatähtede ja
-müntide kaitsmine võltsimise vastu Iirimaal ning eurosentides tehtavate maksete ümardamisreeglid Slovakkias.

EKP võttis vastu mitu arvamust maksete ja/või väärtpaberite arveldussüsteemide reguleerimist ja järelevaatamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta Itaalias, Lätis, Leedus ja Ungaris.

Samuti võttis EKP vastu rea arvamusi liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, mis olid seotud riikide keskpankadega, sealhulgas Banco de España uued ülesanded seoses krediidiasutuste väljastatud pandikirjade järelevalve ja makseteenuste kasutajate vastavusega ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) nõuetele; Българска народна банка (Bulgaaria keskpank) põhikirja vastavus keskpankade sõltumatuse nõuetele; Latvijas Banka märkimisväärne reform, millega ajakohastatakse selle juhtimisstruktuuri ning nähakse ette järelevalve- ja kriisilahendusfunktsioonide liitmine keskpangaga; Eesti Panga vastutus Eesti Finantsinspektsiooni eest; riikide keskpankade vajadus saada tasu kooskõlas valitsuse ülesannete täitmise rahastamise keeluga, näiteks Küprose keskpanga uus ülesanne, mis on seotud riigikaitsevalmisolekuga, Iirimaa keskpanga müntidega seotud ülesanded ning Oesterreichische Nationalbanki ülesanded seoses Austria eelarve nõuandekomisjoniga (Fiskalrat); Magyar Nemzeti Banki keskkonnasäästlikkusega seotud volituste täpsustamine; Ungari ametiasutuste julgustamine hoiduma Magyar Nemzeti Bankile energiatõhususega seotud laenude otse klientidele andmise ülesande andmisest; Narodowy Bank Polski poolt Poola pangagarantiifondile antavate laenude vastavus rahastamiskeelule; Narodowy Bank Polski laenutegevuse õiguskindluse täiendamine; Küprose keskpanga uute hädaolukorra tsiviilplaneerimise ülesannete vastavus aluslepingutes sätestatule; Banca d’Italia ja Oesterreichische Nationalbanki poolt Itaalia ja Austria IMFiga seotud programmides osalemisse antud panuse vastavus rahastamiskeelule; ettepanek anda Banka Slovenijele ülesanne jälgida krediidiasutuste vastavust Šveitsi frankides nomineeritud laenude restruktureerimisele; Küprose keskpanga osalemine Küprose valitsuse krediidiasutuste tagatisskeemi jälgimises COVID-19 pandeemia ajal; teabevabaduse nõuete mõju Oesterreichische Nationalbankile ning Narodowy Bank Polski kohustusliku reservi nõue.

Lisaks võttis EKP vastu mitu arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, mis olid seotud statistiliste küsimustega, sealhulgas andmed rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kohta Saksamaal; ettevõtetele riikliku äriregistri numbri ja ettevõtete põhiandmete registri loomine Saksamaal; statistikaandmete kogumine seoses piiriüleste teenustega Austrias; statistika kogumine Lätis ning krediidiga seotud aruandlus Belgias.

EKP võttis ka vastu mitu arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, mis olid seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega, sealhulgas teabevabaduse nõuete mõju Austrias; avaliku sektori vahendite kasutamist hõlmavate lepingute läbipaistvusraamistiku mõju Portugalis konfidentsiaalse järelevalveteabe kaitsmisele; Kreeka krediidiasutuste edasilükkunud tulumaksu vara; 1–5 miljoni eurose algkapitaliga Eesti krediidiasutuste asutamine; Eesti Finantsinspektsiooni riigikontrolli vastavus pangandusjärelevalvele omasele sõltumatusele; Soome ja Hispaania krediidiasutuste pandikirjade emiteerimise autoriseerimine; Eesti Finantsinspektsiooni või EKP tähtajad Eesti krediidiasutuste juhtorganite liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamiseks; Saksamaa krediidiasutuste sõlmitud tegevuse edasiandmise kokkulepete järelevalve; Sloveenia krediidiasutuste panganduslitsentsi tühistamise protsessi algatamise uute põhjuste kasutuselevõtt ning tasaarvestuse tunnustamine krediidiasutuste riske vähendavana Läti õigusaktidest lähtudes.

Ühtlasi võttis EKP vastu mitu arvamust liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta, mis olid seotud finantsstabiilsusega, sealhulgas Kreeka finantsstabiilsuse fondi osalemine Kreeka krediidiasutuste muudes kapitalisuurendamistes peale ennetava rekapitaliseerimise või kriisilahenduse; Latvijas Banka makrotasandi usaldatavusjärelevalve volitused ja töövahendid; Šveitsi frankides nomineeritud laenude restruktureerimine Sloveenias; Ungari laenude lõpptähtaegade mittevastavuste reguleerimine ning tasaarvestuslepingute täitmisele pööratavus Lätis.

9.3 Rahastamise ja eesõigustega seotud keeldude järgimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi alusleping) artikli 271 punkti d kohaselt on EKP-le usaldatud ülesanne jälgida aluslepingu artiklites 123 ja 124 ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 3603/93 ja 3604/93 sätestatud keeldude järgimist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade poolt. Artikliga 123 on EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel keelatud anda valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele arvelduslaene või muud liiki krediiti ning osta esmasturult nende emiteeritud võlainstrumente. Artikliga 124 on keelatud kõik meetmed, millega antakse valitsustele ja ELi institutsioonidele või asutustele eesõigusi finantsasutustes, kui need meetmed ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel. Samal ajal EKP nõukoguga kontrollib nende sätete täitmist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

Samuti jälgib EKP ELi keskpankade kodumaise ja teiste liikmesriikide avaliku sektori ning ELi institutsioonide ja asutuste emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3603/93 põhjenduste kohaselt ei tohi järelturult osta avaliku sektori võlainstrumente, et eirata aluslepingu artikli 123 keeldu. Sellised ostud ei tohi saada avaliku sektori kaudse rahastamise vormiks.

EKP 2021. aasta seireandmed kinnitavad, et aluslepingu artiklitest 123 ja 124 peeti üldiselt kinni.

EKP jälgib ka edaspidi Magyar Nemzeti Banki seotust Budapesti börsiga, sest asjaolu, et Magyar Nemezeti Bank ostis 2015. aastal Budapesti börsi enamusosaluse, võidakse endiselt käsitleda rahaloomega seotud kartusi tekitavana.

Iirimaa pangakriiside lahendamise ettevõttega (IBRC) seotud varade vähendamine Iirimaa keskpanga poolt 2021. aasta jooksul pikaajaliste ujuva intressimääraga väärtpaberite müügi kaudu on samm nende varade täieliku võõrandamise poole. Sobivas tempos jätkuv müük leevendaks püsivaid suuri rahaloomeprobleeme veelgi.

Avalikule sektorile seoses Rahvusvahelise Valuutafondiga langevate kohustuste rahastamist liikmesriikide keskpankade poolt ei loeta rahastamiseks, kui selle tulemuseks on välisnõuded, millel on reservide kõik tunnused. Selliste rahaliste annetuste tulemuseks, mille on teinud mitme liikmesriigi keskpangad Rahvusvahelise Valuutafondi kaudu ja mis on mõeldud suure võlaga vaeste riikide võla vähendamiseks, ei ole aga välisnõuded. See liikmesriikide keskpankade Rahvusvahelise Valuutafondi algatustesse tehtavate rahaliste panuste vorm ei ole seega kooskõlas rahastamiskeeluga ja nõuab parandusmeetmete võtmist.

10 EKP ELi ja rahvusvahelises kontekstis

EKP jätkas 2021. aastal tihedat dialoogi Euroopa ja rahvusvaheliste partneritega. EKP suhtlus Euroopa Parlamendiga on EKP aruandlusraamistiku nurgakivi. EKP suhtles aasta jooksul tihedalt Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoniga regulaarsete ärakuulamiste, kirjavahetuse ning lisakoosolekute kaudu seoses rahapoliitika strateegia läbivaatamise ja digitaalse euroga. Euroopast kaugemal osales EKP konstruktiivselt dialoogis G20 rahandusministeeriumide ja keskpankadega ning Rahvusvahelise Valuutafondiga keskpankade seisukohast olulistes aruteludes, milles keskenduti ennekõike poliitikameetmetele, et soodustada üleilmset taastumist COVID-19 pandeemiast. Lisaks jagas EKP oma oskusteavet ja arvamusi Euroopa Liidu või euroala riikide ühiste seisukohtade kohta rahvusvahelistel foorumitel. Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikute uus üldine eraldis oli maailmamajanduse toetamisel märgilise tähtsusega ja eurosüsteem andis oma panuse, et tagada eriarveldusühikute vahetamise vabatahtliku turu sujuv toimimine.

10.1 EKP aruandekohustus

EKP-le Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud sõltumatus võimaldab tal täita oma hinnastabiilsuse eesmärki ilma poliitilise sekkumiseta. Sõltumatusega kaasneb samaväärses mahus aruandekohustus – Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt annab EKP aru eelkõige Euroopa Parlamendi kui ELi kodanike valitud esindajate kogu ees. Aruandekohustuse täitmine Euroopa Parlamendi ees on olnud ja on ka edaspidi EKP jaoks äärmiselt oluline. Euroopa Parlamendiga loodud kahepoolne dialoog võimaldab EKP-l selgitada oma tegevust ELi kodanike esindajatele ja kuulata ära nende mured. EKP aruandekohustuse tavad on arenenud paindlikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 284 lõikes 3 sätestatud nõuetest kaugemale. Nimelt vaatab need üle ka Euroopa Liidu Kohus.

2021. aastal osales EKP president neljal Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni regulaarsel ärakuulamisel ning veebruaris arutelul EKP 2019. aasta aruande kohta. Asepresident esitles EKP 2020. aasta aruannet majandus- ja rahanduskomisjonile 2021. aasta aprillis. EKP avaldas tagasiside märkustele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi resolutsioonis EKP 2019. aasta aruande kohta. EKP vastas 2021. aastal ka Euroopa Parlamendi liikmete 46 kirjalikule küsimusele.

Peale selle regulaarse suhtluse suhtles EKP majandus- ja rahanduskomisjoniga tihedalt rahapoliitika strateegia läbivaatamise ja digitaalse euro teemal (vt infokast 11). Majandus- ja rahanduskomisjoni delegatsioon tegi veebruaris iga-aastase visiidi EKPsse, mis 2021. aastal toimus virtuaalselt. Lisaks korraldas EKP mais oma ärakuulamise algatuse raames koos EKP presidendi ning juhatuse liikmete Lane’i ja Panettaga teise virtuaalse visiidi strateegia läbivaatamise ja digitaalse euro teemal. Pärast strateegia läbivaatamise tulemuste avaldamist 8. juulil korraldas EKP ka kohtumise majandus- ja rahanduskomisjoniga, et selgitada uut rahapoliitika strateegiat ja vastata komisjoni liikmete küsimustele.

Viimasest Eurobaromeetri uuringust selgus, et 79% euroala vastajatest toetab eurot ja 47% peavad EKPd pigem usaldusväärseks.^[116] See tähendab mõlema pandeemiaeelse näitaja (sügis 2019) tõusu ja eelmiste kriisiepisoodidega võrreldes head olukorda. Sellest nähtub, et kodanikud tunnustavad EKP tööd pandeemiast tingitud kriisile reageerimisel ja kodanikega suhtlemisel. EKP jätab konstruktiivset dialoogi Euroopa Parlamendi ja kodanikega, et selgitada oma otsuseid ja kuulata ära nende mured.

10.2 Rahvusvahelised suhted

G20

G20 rahandusministrid ja keskpankade presidendid rõhutasid mitmel korral, et nad jätkavad kõikide saadaolevate vahendite kasutamist nii kaua kui vaja, et reageerida COVID-19 pandeemiale. Tulevikku silmas pidades tõstis G20 esile vajadust üha suurema sihipärase toetuse järele, et tagada kaasav, digitaalne, keskkonnasäästlik ja kestlik majandusaktiivsuse taastumine, ning kiitis heaks mitmeaastase vabatahtliku kestliku rahastamise tegevuskava. Seoses teiste finantssektori teemadega alustas G20 piiriüleste maksete täiustamise tegevuskava elluviimist ning pidas arutelusid keskpankade digiraha ja üleilmse stabiilse krüptovara teemadel. Lisaks tõstis G20 esile vajadust suurendada pangandusväliste finantsvahendajate, sealhulgas rahaturufondide vastupanuvõimet ning toetas finantsstabiilsuse nõukogu selleteemalisi tööprogramme. Samuti toetas G20 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni olulist kokkulepet rahvusvaheliste maksusüsteemide reformi kohta. Haavatavate riikide toetamise vallas töötas G20 selle nimel, et vähendada võlakoormusest tingitud haavatavust peale ajutisele võlateeninduse peatamise algatuse ka ühise võlakäsitluse raamistikuga.

IMFi ja rahvusvahelise finantsarhitektuuriga seotud poliitikaküsimused

IMF mängis ka 2021. aastal keskset rolli rahvusvahelise üldsuse reageerimisel pandeemiale, sealjuures laiendati alates 2020. aasta märtsist kogu laenutoetust ligi pooltele liikmetele, eriti madala sissetulekuga riikidele. Ulatuslikust laenamisest hoolimata olid IMFi ressursid endiselt piisavad, kuid jäid pideva järelevalve alla. Üks märgiline sündmus 2021. aasta maailmamajanduses oli IMFi rekordiliselt suur eriarveldusühikute üldine eraldis (vt infokast 12). 2021. aasta kohtumistel jõuti ka üldisele kokkuleppele püüda kaasata eriarveldusühikuid vabatahtlikult liikmetelt, kellel on tugevad välispositsioonid, et aidata madala sissetulekuga riike ja haavatavaid keskmise sissetulekuga riikidele. Seda tehakse IMFi hallatava uue vastupanuvõime ja kestlikkuse usaldusfondi kaudu, mis töötatakse välja ja asutatakse lähitulevikus. Selleks et EKPSi keskpangad saaksid usaldusfondile eriarveldusühikuid laenata, tuleb tagada nende eriarveldusühikute reservvaraline olemus, mis osutab piisavale likviidsusele ja keskpankade nõuete väikesele krediidiriskile.

Võttes arvesse pandeemia mõju paljude riikide võlakoormusele, jätkas IMF oma võlateemalise töökava täitmist. Soovitused, mis sisaldusid aruandes IMFi osa kohta riigivõlgade restruktureerimises EKPSi rahvusvaheliste suhete komitee rakkerühma poolt, andsid väärtusliku panuse IMFi võlapoliitikasse, eriti mis puudutab laenuandmist võlgades olevatele liikmesriikidele.

Riikide kriisist taastudes suureneb IMFi järelevalve tähtsus, kuna riigid vajavad nõu, kuidas liikuda edasi keskkonnasäästliku, kaasava ja digitaalse taastumise suunas. Selleks lõpetas IMF 2021. aasta mais põhjaliku järelevalve ülevaatuse ja finantssektori hindamisprogrammi ülevaatuse. Samuti töötas IMF välja strateegia kliimamuutustega seotud poliitiliste väljakutsete lahendamiseks. 2022. aastal lõpetab IMF oma 2012. aasta kapitalivoogude liberaliseerimise ja haldamise institutsioonilise seisukoha läbivaatamise (see võimaldab kasutada kapitalivoogude haldamise meetmeid kindlaksmääratud olukordades).

11 EKP hea juhtimistava ning suurem sotsiaalne ja keskkonnaalane kestlikkus

2021. aastal otsustas EKP hakata esitama asutusesisestele ja -välistele huvirühmadele terviklikke aruandeid keskkonnaalastel, sotsiaalsetel ja üldjuhtimisega seotud teemadel. Sellest tulenevalt alustas EKP oma keskkonnaaruandlusraamistiku laiendamist, et hõlmata juhtimise ja töötajatega seotud ning sotsiaalseid teemasid, võttes sealjuures arvesse muu kui finantsteabe avaldamist käsitleva direktiivi nõudeid.^[127] Selles peatükis võetakse kokku EKP tegevus olulisuse hindamise käigus välja selgitatud kestlikkusteemadel. Hindamine oli tähtis nii aruandluse sisu määratlemise kui ka EKP tegevusstrateegia eelseisva muutmise seisukohast, et suurendada kestlikkuse osatähtsust organisatsiooni juhtimises.

11.1 Kestlikkuse mõju hindamine ja riskide juhtimine

2021. aastal viis EKP-sisene, kõiki organisatsiooni põhivaldkondi hõlmav töörühm läbi olulisuse hindamise, et selgitada välja EKP põhilised kestlikkusega seotud teemad. Hindamise esimene osa hõlmas kestlikkusteemade väljavalimist kehtivate kestlikkust puudutavate suuniste, standardite ja võrdlusaluste põhjal ning EKP konteksti ja huvirühmade ootuste analüüsi. Teine osa hõlmas aktiivset suhtlust asutusesiseste ja -väliste osapooltega, sh riikide keskpankade, Euroopa institutsioonide ja mõne olulise EKP välise teenuseosutaja esindajatega.

Teemade asjakohasuse ehk olulisuse hindamisel arvestati nii asutusesiseseid kui ka -väliseid seisukohti selle kohta, kuidas mõjutavad kestlikkusega seotud teemad organisatsiooni ning kuidas mõjutab organisatsioon ühis- ja keskkonda. Väljaselgitatud olulisi teemasid esitleti seejärel juhatusele ja nende põhjal määrati kindlaks aastaaruande peamised aruandlusteemad (vt skeem 11.1).

Skeem 11.1

EKP olulised kestlikkusega seotud teemad

EKP maandab kestlikkusega seotud riske ka operatsiooniriskide juhtimise käigus. Nagu raamatupidamise aastaaruande riskijuhtimise peatükis lähemalt kirjeldatud, on operatsiooniriski juhtimine lahutamatu osa EKP juhtimisstruktuurist.^[128] EKP on kehtestanud juhtimisprotsessid, mis soodustavad kõikide operatsiooniriskide, sealhulgas keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja üldjuhtimisega seotud riskide ja võimaluste tõhusat juhtimist.

Praktikas võetakse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja üldjuhtimisega seotud riske ja võimalusi arvesse muu hulgas iga-aastaste riskide ja vastupidavusega seotud ajakohastamiste kontekstis. Need kajastuvad tekkivate suundumuste keskkonnaanalüüsis, mida kasutatakse sisendina kõrgema juhtkonnaga peetavates aruteludes. Samuti võetakse neid arvesse operatsiooniriskide, intsidentide ja kontrollide tuvastamisel, hindamisel, neile reageerimisel ja nendest teatamisel tegevusvaldkondade lõikes kas iga-aastaste kontrollide osana või aasta jooksul vajadust mööda igapäevase juhtimise käigus.

11.2 Eetika ja usaldusväärsuse tugevdamine

EKP töötas välja uued algatused – näiteks eetikateadlikkuse nädal, avatud eetikapäevad uutele töötajatele ja spetsiaalsed koolitused –, et viia töötajad tõhusamalt ja kestlikumalt kurssi eetikareeglitega. Sealhulgas peavad kõik värskelt värvatud töötajad läbima kohustusliku eetilise käitumise e-kursuse. Uued algatused täiendavad kõigile töötajatele mõeldud eetikaraamistikku, mis on aluseks EKP pühendumusele edendada usaldusväärsust, head üldjuhtimistava ja kõrgeid eetikanorme. EKP töötajad on teadlikud kehtivast raamistikust ja kasutavad seda: vastavuskontrolli ja üldjuhtimise osakond, mis jälgib EKP vastavust eetika- ja juhtimisnõuetele, vastas 2021. aastal rohkem kui 2000 päringule mitmesugustel teemadel. Sealjuures jagunesid päringud keskpanganduse ja pangandusjärelevalve töötajate vahel peaaegu võrdselt. Ligi 60% päringutest puudutasid töötajate isiklikke finantstehinguid, millele järgnesid päringud asutusevälise tegevuse ja ametiaja lõppemisel kohaldatavate piirangute kohta (vt joonis 11.1). Välisaudiitori abil tehtud vastavuskontrollid kinnitasid, et EKP töötajad ja kõrgetasemeliste organite liikmed järgivad üldiselt isiklike finantstehingute kohta kehtestatud reegleid.

Joonis 11.1

EKP töötajate esitatud päringud 2021. aastal

(päringute arv)

2021. aasta oli asutusesisese rikkumistest teatamise raamistiku esimene täielik tööaasta. See on veebipõhine vahend, mis on kasutusel alates 2020. aasta oktoobrist ja mis võimaldab töötajatel teatada väidetavatest ametikohustuste rikkumistest. Aasta jooksul esitati nii anonüümseid kui ka nimelisi teateid (nii rikkumistest teatamise kui ka teiste kanalite kaudu), mis käsitlesid mitmesuguseid teemasid töökohal toimunud inimväärikuse rikkumistest pettuse või omastamiseni. Kõik teated läbivad esialgse hindamise, pärast mida võidakse võtta lisameetmeid. EKP eetikakomitee jätkas nõuandmist EKP kõrgetasemeliste töötajate ühtse tegevusjuhendi rakendamisel ning vaatas üle juhatuse, nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmete huvide deklaratsioonid enne nende avaldamist EKP veebilehel. Lisaks suurenes 2021. aasta jooksul eetikakomitee arvamuste arv, millest enamik olid seotud isikliku ja ametiaja lõppemise järgse tegevusega.^[129]

Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi tasandil võttis nõukogu regulaarse läbivaatamise tulemusena vastu uued eetikasuunised^[130], millega kehtestatakse euroala keskpankadele ja riiklikele pädevatele asutustele täiustatud usaldusväärsusnõuded. Selleks et huvide konfliktidega tõhusamalt tegeleda, tugevdati suunistes ametiajaeelset ja -järgset tegevust käsitlevaid sätteid ning isiklike finantstehingute reegleid. Eurosüsteemi keskpangad ja riiklikud pädevad asutused peavad uued nõuded rakendama 18 kuu jooksul.

Eetikasuunised vaatas läbi eetika- ja vastavuskontrolli spetsialistide rakkerühm – foorum, mis kujunes 2021. aastal eetika- ja vastavuskontrolli konverentsiks. Nõukogu leidis, et see kajastab paremini rakkerühma püsivust, selle eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi ülest katvust ning üldisemalt eetika ja nõuetele vastavusega seotud küsimuste kasvavat tähtsust.

Rahvusvahelisel tasandil oli EKP-l au korraldada mitmepoolsete organisatsioonide eetikavõrgustiku (ENMO) 13. iga-aastane kohtumine, mille avas EKP president ning mis tõi kokku rohkem kui 40 mitmepoolse valitsustevahelise institutsiooni kõrgetasemelised spetsialistid, et arutada parimaid tavasid ning aktuaalseid eetikaküsimusi ja -probleeme.

11.3 Läbipaistvuse suurendamine ja avalikkusega suhtlemine

2021. aastal astus EKP olulisi samme, et muuta end üldsusele arusaadavamaks, ennekõike rahapoliitikateemalise teabevahetuse uuendamise kaudu (vt infokast 3). Samal ajal jätkas EKP pandeemiast tingitud probleemide muutmist võimalusteks, kavandades uusi võimalusi eri sihtrühmadeni jõudmiseks. EKP jätkas dokumentidele juurdepääsu tagamist, mis on oluline osa keskpanga läbipaistvusest ja aruandekohustusest, ning panustas kodanikega suhtlemisse, et suurendada arusaama EKP rollist ja tema otsuste loogikast.

Suhtlus pandeemia ajal: üldsusega toimuva veebisuhtluse täiendamine

Selleks et suurendada oma kohalolu veebis ja muuta end laiemale üldsusele arusaadavamaks, tegi EKP 2021. aastal oma veebilehtedel suuri ümberkorraldusi. Nii EKP veebilehel kui ka pangandusjärelevalve veebilehel on nüüd uus ajakohastatud ülesehituse ja täiustatud navigeerimisvõimalustega kujundus, sealhulgas mobiilseadmetes. Uus kujundus järgib moodsaid digitaalse disaini põhimõtteid, keskendudes informatiivsetele visuaalidele, paremale loetavusele ning EKP ja pangandusjärelevalve töö atraktiivsele tutvustamisele. Suur osa veebilehtedest, täpsemalt teemakesksed leheküljed, on saadaval kõigis 24s ELi ametlikus keeles. Teemakesksete lehekülgede veebiliiklus on pärast EKP veebilehtede kujunduse uuendamist rohkem kui kahekordistunud.

Moodsad teavituskanalid, nagu EKP blogi ja EKP taskuhäälingusaade, olid ka 2021. aastal atraktiivsed ja head võimalused jagada poliitikakujundajate seisukohti erinevatel teemadel (nt EKP otsused, digitaalne euro või keskpankade tähtsus kliimamuutustega tegelemisel). EKP taskuhäälingusaate kuulajate arv kasvas, eriti olid sellest huvitatud nooremad inimesed. Saadetes käsitleti mitmesuguseid teemasid, sealhulgas inflatsioon, loomametafooride kasutamine keskpangandust käsitlevates aruteludes, naisjuhid ja sooline võrdõiguslikkus. Näiteks kuulati saadet, kus EKP president Christine Lagarde, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja USA rahandusminister Janet Yellen arutasid naiste karjääri edendamist, kaasavat majanduse taastumist COVID-19 pandeemiast ja Atlandi-ülest koostööd, 22 909 korda.

Pandeemia ajal andsid EKP sotsiaalmeediakanalid lisavõimaluse avalikkuse kaasamiseks ja otse suhtlemiseks. 2021. aastal kasvas EKP sotsiaalmeediakanalite jälgijate arv 15%. Selliste tegevuste rekordi lõi 2021. aasta aprillis Twitteris toimunud küsimuste ja vastuste ring juhatuse liikme Isabel Schnabeliga, kelle säutsutud vastuseid vaadati ligi kaks miljonit korda. Twitteri sotsiaalmeediaüritus võimaldas tal vastata kodanike küsimustele mitmesugustel teemadel alates negatiivsetest intressimääradest kuni nõuanneteni naistele, kes soovivad EKPs karjääri teha.

Selleks et suurendada kodanikega suhtlemist ja selgitada EKP tegevust ka pandeemiast tingitud füüsilise suhtluse piirangute tingimustes, tegi EKP külastuskeskus oma virtuaalloengud kättesaadavaks laiemale üldsusele ning täiendas seda uute kaasavate tegevustega (nt virtuaalsed esitlused ja eelsalvestatud loengud).

Külastuskeskuse virtuaalloeng

Läbipaistvuse säilitamine ja kodanikega suhtlemine

Üldsusele juurdepääsu tagamine on oluline EKP läbipaistvuse suurendamisel. Selle eesmärk on suurendada EKP läbipaistvust ja demokraatlikku legitiimsust, andes laiemale üldsusele ulatusliku juurdepääsu EKP dokumentidele, tagades samal ajal EKP sõltumatuse ja toimimise piisava kaitse. Aktiivselt toetati ja rakendati dokumentide omaalgatuslikku avaldamist, mis hõlmas nii EKP asutamise eelseid ajaloolisi dokumente kui ka laiemat üldsust huvitavaid dokumente. Ühtlasi kasutati üldsuse juurdepääsu taotluste raames dokumentide avaldamist üha rohkem selleks, et suurendada EKP pühendumust läbipaistvusele ja sellega seotud tegevust. Euroopa Ombudsman ei tuvastanud ühtegi haldusomavoli juhtumit seoses EKP vastamisega üldsuse juurdepääsuga seotud päringutele.

2021. aasta septembris käivitas EKP uue üldsuse päringute veebilehekülje „Küsi meilt“. See soodustab EKP suhtlust kodanikega, muutes EKPga ühenduse võtmise inimeste jaoks lihtsamaks ning pakkudes otse ja ennetavalt vastuseid korduma kippuvatele küsimustele. 2021. aastal käsitles EKP avalike päringute meeskond 25 189 päringut, et võtta kodanikke kuulda, kuulata ära nende mured ja ootused ning selgitada arusaadavas keeles EKP volitusi, ülesandeid ja otsuseid.

Veebileht „Küsi meilt“

2021. aastal toimusid ka regulaarsed EKP kodanikuühiskonna seminarid, sealjuures osalesid kolmel üritusel Euroopa tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonid. Nende esindajad said võimaluse vahetada EKP ekspertidega seisukohti erinevatel teemadel alates euroala makromajanduslikust arengust ja EKP jaemaksete strateegiast kuni EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise tulemusteni.

11.4 Vastupidavuse, võimestamise ja mitmekesisuse soodustamine kolleegide seas

EKP tegevuse keskmes on inimesed ning sellepärast soovib ta leida Euroopa heaks tööle mitmekesiseid talente ja neid arendada. Selleks on EKP kehtestanud tegevuskavad ja raamistikud töötajate kaasamiseks ja võimestamiseks ning nende töörahulolu, vastupidavuse ja heaolu tagamiseks kogu karjääri kestel. Neid tegevuskavasid arendatakse olenevalt muutuvast väliskeskkonnast. Samal ajal teeb EKP jõupingutusi kaasava töökeskkonna edendamiseks, mis võimaldab töötajatel saavutada tipptaseme ja toetab EKPd tema eesmärkide saavutamisel.

Heaolu ja areng

Pandeemia tõttu tegid EKP töötajad 2021. aastal enamasti kaugtööd. Mitmesugused organisatsioonilised tegevused keskendusid EKP töötajate füüsilisele ja vaimsele tervisele, meeskondade ühtsusele ning töötingimustele.

Kolmes hetkeolukorra kontrollis, mille osaluse määr oli keskmiselt 60%, keskenduti töötajate vaimsele tervisele ja meeskondade ühtsusele ning küsiti tagasisidet EKP toetusmeetmete kohta. 2021. aasta veebruaris korraldatud küsitlusest nähtus, et töötajate meelestatus heaolu ning töö- ja eraelu tasakaalu suhtes on halvenenud. Järgmised kaks küsitlust (juunis ja novembris) osutasid olukorra paranemisele tänu EKP võetud meetmetele ja pandeemiaolukorra üldisele muutumisele.

EKP käivitas mitu algatust, et tegeleda töötajate küsitlustes tõstatatud muredega. Heaolu virtuaalkeskus tegi tervist ja heaolu puudutavad nõustamisteenused, koolitused ja kaks korda nädalas toimuvad veebiseminarid kättesaadavaks kõikidele töötajatele ning lisaks tehti nendel teemadel viis asutusesisest taskuhäälingusaadet. Töötajate rahulolu EKP otsustega seoses töötajate tervise ja ohutusega püsis kõigis kolmes küsitluses 80% ligidal.

EKP korraldas oma töötajatele, nende pereliikmetele ja kohapealsetele konsultantidele Saksamaa Punase Risti kaudu oma ruumides tasuta COVID-19 vastu vaktsineerimise. Kokku vaktsineeriti suve jooksul täielikult umbes 2000 inimest, sealjuures tehti 2021. aasta detsembris veel 400 vaktsineerimist (sh tõhustusdoosid). Asutusesisese 65% vastamismääraga küsitluse kohaselt olid 91% vastajatest täielikult vaktsineeritud.

2021. aastal aitas EKP edukalt sisse elada umbes 850 uuel töötajal. Pandeemia tabas ebaproportsionaalselt nooremaid ja uusi töötajaid üle kogu maailma. Lisaks nähtus töötajate seas tehtud küsitlustest, et see rühm on kaugtöö tingimustes eriti haavatav. Selle probleemiga tegelemiseks kohandas EKP oma sisseelamisprogrammi ja lõi selle rühma jaoks spetsiaalsed heaolupaketid.

Juhtidele korraldati koolitus, et võimaldada neil aidata töötajaid kaugteel sisse elada, ning uute töötajatega toimusid järelkohtumised. Lisaks käivitas EKP koos teiste Euroopa Keskpankade Süsteemi institutsioonide ja ühtse järelevalvemehhanismiga uutele töötajatele mõeldud koostööpõhise veebimängu. Mängu eesmärk oli tutvustada kõiki Euroopa mandri töötajaid ja selles osales kokku umbes 2000 inimest 30 institutsioonist.

Alates pandeemia algusest on EKP korraldanud ümber oma õppe- ja arendustegevuse, asendades auditoorse õppe distantsõppega. 2021. aasta jooksul võimaldas see EKP töötajatel jätkata kutsealast arengut: osa võeti 1421 distantsõppesessioonist, milles käsitleti mitmesuguseid teemasid tehnilistest oskustest käitumisoskusteni. Käivitati spetsiaalne kaug- ja hübriidtöö tingimustes juhtimise programm ning juhtidele pakuti ka individuaalset või rühmapõhist juhendust.

2021 oli teine aasta, mil jätkus EKP uue karjääriraamistiku rakendamine, ning esimest korda oli võimalik selle tulemuslikkust analüüsida. Põhjalik analüüs kinnitas raamistiku positiivset mõju. EKP põhimõte seada asutusesisesed talendid esikohale suurendas edutamiste suhtarvu ja horisontaalse liikuvuse määr oli rekordkõrge. Lisaks aitas analüüs tuvastada viise raamistiku tõhustamiseks.

Mitmekesisus ja kaasamine

EKP soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–2026 seati ambitsioonikad eesmärgid, millega kaasnesid värbamise ja edutamise, töökultuuri ja aruandekohustuse, juhtide arendamise ning paindliku tööga seotud toetusmeetmed. 2021. aastal koostas EKP uue mentorluskava ja kehtestas juhtidele üldised suunised karjääri seisukohast oluliste ülesannete jaotamise kohta. Lisaks otsustas EKP kahekordistada teisestele hooldajatele lapse sünni ja adopteerimise korral antava eripuhkuse päevade arvu, et toetada kõiki peresid ning edendada perekonna kohustuste tasakaalus jaotust.

Lisaks soolisele mitmekesisusele edendas EKP koostöös kuue mitmekesisusvõrgustikuga ka kaasavat töökeskkonda, suurendades teadlikkust ja soodustades eri rühmade, näiteks puuetega töötajate ning kultuuriliselt mitmekesistest ja LGBT+ kogukondadest pärit töötajate kaasamist. 2021. aastal käivitas EKP juhtidele mõeldud kaasava juhtimisprogrammi ning mitu kõikidele töötajatele mõeldud e-õppe moodulit, et suunata isiklikku käitumist kaasavama EKP töökultuuri poole. Nende algatuste abil tegeleti mitmekesisuse ja kaasamisega eri nurkade alt ning need hõlmasid selliseid teemasid nagu mitmekesisuse eri tahud, alateadlikud eelarvamused ning väärikus töökohal.

EKP on suur Euroopa institutsioon ja selle töötajad on pärit kõigist 27 ELi riigist.^[131] Selleks et suurendada selles vallas mitmekesisuse läbipaistvust, otsustas EKP avaldada kodakondsuse andmed^[132] kõikide töötajate ja eraldi juhtkonna kohta (vt tabel 11.1). Ajakohastatud andmed avaldatakse igal aastal aastaaruandes.

Tabel 11.1

EKP töötajate ja juhtide osakaalud kodakondsuste kaupa

Uus konfliktide lahendamise võimalus

2021. aastal otsustas EKP luua ka spetsiaalse siselepituse funktsiooni, mis sarnaneb ombudsmani tegevusega. Uus funktsioon on sõltumatu. Lepitaja aitab pooltel lahendada tööga seotud konflikte rangelt konfidentsiaalselt ja erapooletult. Lepitusteenused tehakse kättesaadavaks kõikidele töötajatele, kes võivad lepitajaga ühendust võtta igal ajal ametlikke protseduure järgimata. Lepitusfunktsiooni kasutamine on vabatahtlik. See uus võimalus täiendab olemasolevaid ametlikke ja mitteametlikke konfliktide lahendamise võimalusi.

11.5 Kliimamuutuste ja keskkonnamõju vähendamine

Kliimamuutustega seotud töö on EKP prioriteet ja jääb selleks ka eelseisvatel aastatel. EKP on võtnud selleks ka konkreetseid samme, et laiendada oma volituste piires ja pädevusalas selle valdkonnaga seotud tegevusi. Käesolevas peatükis antakse ülevaade EKP peamistest saavutustest ja tegevustest selles vallas ning eelseisvast tööst. Esiteks tuleb juttu kliimamuutuste keskuse peamistes strateegilistes teemavaldkondades tehtud tööst (vt infokast 13). Seejärel kirjeldatakse EKP panust Euroopa ja rahvusvahelistesse poliitikaaruteludesse ning lõpetuseks vaadatakse üle teistes EKP tegevusvaldkondades käimasolev töö.

EKP kliimamuutustega seotud töö ajakohastamine

Finantsstabiilsuse ja usaldatavusnõuete valdkonnas on EKP keskendunud sellele, kuidas tegeleda ja potentsiaalselt kaasata kliimariske usaldatavusnõuete raamistikku, töötada välja riskijälgimisraamistik, mis hõlmab kliimariskide näitajaid ja finantssüsteemi riskipositsioone, ning tugevdada finantsvahendajaid ohustavate kliimariskide edasise mõju hindamist (nt spetsiaalsete kliimariskide stressitestide kaudu). See teemavaldkond uurib ka kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise mõju finantsasutustele ja -turgudele, et mõista, kuidas nad saavad kõige paremini toetada rohepööret ja vähendada kliimamuutuste makromajanduslikke kulusid. EKP jälgib ja hindab regulaarselt finantsasutuste ja
-ettevõtete kliimaga seotud riske finantsstabiilsuse ülevaates^[133] ning EKP/ESRNi aruannetes^[134]. 2021. aasta septembris avaldas keskpank kogu majandust hõlmava kliimariskide stressitesti metoodika ja tulemused.^[135] Neid kasutab ka EKP pangandusjärelevalve 2022. aasta kliimariskide stressitestis, et kontrollida pankade valmisolekut kliimariskide hindamiseks.^[136] Pangandusjärelevalve valdkonnas avaldas EKP 2020. aasta novembris juhendi kliima- ja keskkonnariskide kohta. 2021. aastal palus ta pankadel läbi viia enesehindamine ja koostada selle põhjal tegevuskavad. 2022. aastal korraldab EKP pangandusjärelevalve pankade riskijuhtimise ja avalikustamistavade täieliku järelevalvealase läbivaatamise.

Makromajandusliku analüüsi ja rahapoliitika valdkonnas hindab EKP makromajanduslikke riske, mis tulenevad kliimamuutustest ja -poliitikast, ning nende mõju makromajanduslikule ettevaatele ja riskihinnangule, sealhulgas rahapoliitika ülekandumisele.^[137] Selleks jälgib EKP hoolega ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga^[138] seotud makromajanduslikku arengut ning analüüsib riikide ja Euroopa tasandil vastu võetud üleminekupoliitika makromajanduslikku ja struktuurset mõju. Kooskõlas tegevuskavaga (vt infokast 2) on selle teemavaldkonna eesmärk kaasata kliimariskid EKP enim kasutatavatesse makromajanduslikesse mudelitesse. Ühtlasi töötatakse välja uued mudelid, et uurida konkreetseid makromajandusliku arengu ja rahapoliitika seisukohast olulisi kliimaküsimusi. Samuti analüüsitakse kliimamuutuste mõju rahapoliitika ülekandumisele. Selle töösuuna alla kuulub ka kontseptuaalne töö seoses sellega, kuidas arvestada kliimamuutustega EKP rahapoliitilistes operatsioonides, sealhulgas turgude jagamise võimalike nihete hindamine turgude ebatõhususe tingimustes ning alternatiivsete jaotuste eeliste ja puuduste hindamine.

EKP teeb eurosüsteemi finantsturu operatsioonide ja riskijuhtimise raamistiku raames tööd, et viia ellu kokkulepitud kliimaalane tegevuskava ning kaasata kliimamuutusi käsitlevaid kaalutlusi oma rahapoliitika rakendamise raamistikku (vt infokast 2). EKP analüüsib eurosüsteemi riskipositsiooni kliimamuutuste suhtes, sealhulgas eurosüsteemi bilansi kohta läbi viidud kliimariskide stressitesti põhjal. 2021. aastal keskenduti selles valdkonnas tegevuskava väljatöötamisele, mille EKP nõukogu ka kinnitas. Seejärel alustati tööd üksikasjalikuma tegevuskava ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. Lisaks hakkas EKP aktsepteerima tagatisena ja varaostude tegemisel teatavaid võlakirju, mille kupongimaksed on seotud kestlikkuseesmärkidega.^[139] Eurosüsteem võttis ka ühise seisukoha seoses kliimamuutustega seotud kestliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtetega eurodes nomineeritud mitterahapoliitiliste portfellide jaoks ning alustas kogu eurosüsteemi hõlmavat andmehanget, et valida sobivad andmeteenuseosutajad. Kliimaga seotud teavet nende portfellide ja EKP ettevõtlussektori varaostukava kohta hakatakse avaldama 2023. aasta esimeses kvartalis.

EKP panus ELi kliimamuutustega seotud algatustesse

ELi ja rahvusvahelise poliitika ning finantssektori reguleerimise vallas panustab EKP Euroopa rohelisse kokkuleppesse, ELi kestliku rahanduse õigusraamistikku ja rahvusvaheliste foorumite algatustesse. 2021. aastal osales EKP ELi poliitilise tegevuskava kujundamises, avaldades kaks õiguslikku arvamust äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi^[140] ja Euroopa roheliste võlakirjade määrusega seotud seadusandlike ettepanekute kohta.^[141] Kestliku rahastuse platvormi liikmena aitas EKP töötada välja ELi taksonoomiaraamistiku ja parandada selle kasutatavust pangandussektoris. Lisaks osales EKP Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma rakkerühma töös ELi kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamisel. EKP toetas kindlalt kestliku rahanduse tegevuskava taaskäivitamist ka rahvusvahelistel foorumitel (G7s, G20s ja taasasutatud G20 kestliku rahanduse töörühmas). Samuti rõhutas ta vajadust usaldusväärsete ja rahvusvaheliselt ühtsete kestliku rahanduse õigusraamistike järele ning toetas rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite nõukogu asutamist rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutuse juures.

Tegevuskava kohaselt plaanitakse välja töötada kliimaga seotud füüsiliste riskide, süsinikujalajälje ja keskkonnahoidlike finantsinstrumentide näitajad. Selleks vajalik uurimistöö on käimas ja hõlmab tihedat koostööd nii EKPSis kui ka teiste Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kliimanäitajate väljatöötamise raames uuritakse ka viise nende hindamiseks ja jagamiseks (sellega tegelevad praegu enamasti välised turuandmete pakkujad), et kasutada neid kogu EKPs ning tagada ühtsus ja koostöö lõppkasutajatega. Ühtlasi jälgitakse ka kliimanäitajatega seotud tööd muudel Euroopa ja rahvusvahelistel foorumitel.

Peale eespool kirjeldatud tegevustele strateegilistes teemavaldkondades teeb EKP kliimamuutuste keskuse juhendamisel kindlaks üldteemad, mis on asjakohased EKP enda jaoks ja laiemalt eurosüsteemis ning Euroopa ja rahvusvahelistel foorumitel. 2021. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) puhuks avaldas EKP kliimameetmete võtmise lubaduse panustada oma pädevuse piires poliitikakujundajate otsustavatesse meetmetesse, et viia ellu Pariisi kokkulepe ja leevendada kliimamuutuste tagajärgi.

EKP osales 2021. aastal aktiivselt keskpanku ja järelevalveasutusi koondava finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustiku (NGFS) töös.^[142] Ta andis märkimisväärse panuse viide töösuunda (mikrotasandi usaldatavusjärelevalve, makrorahandus, kestliku rahanduse laiendamine, andmelünkade kõrvaldamine ja majandusuuringud) ning juriidilisse rakkerühma. Lisaks osales EKP Baseli pangajärelevalve komitee kliimaga seotud finantsriskide kõrgetasemelise töörühma^[143] töös, mille eesmärk on saada parem arusaam Baseli raamistiku kolmest sambast ja neid võimaluse korral muuta.^[144] Rahvusvahelisel tasandil liitus EKP finantsstabiilsuse nõukogu kolme töösuunaga, mis tegelevad kliimaprobleemidega (järelevalvelise ja regulatiivse koostöö alaline komitee, kliimariskide töörühm ja haavatavuste hindamise alaline komitee), keskpankade statistika komiteega (Rahvusvaheliste Arvelduste Panga all) ning G20 andmelünkade algatusega, mis toetab kliimanäitajate üleilmset ühtlustamist ja kättesaadavust. Euroopa tasandil osales EKP Euroopa Pangandusjärelevalve kestliku rahanduse võrgustikus ning läbipaistvuse ja aruandluse alarühmades.

EKP eksperdid viivad läbi üha enam kliimamuutuste teemal uurimisprojekte. EKP teadustoimetiste sarjas avaldati 2021. aastal hulk artikleid.^[145]

Finantsturutaristute ja maksete vallas jätkas EKP koostööd teiste euroala riikide keskpankade ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, et mõista kliimariskide võimalikku mõju finantsturutaristutele, keskendudes esialgu kesksetele vastaspooltele. Lisaks olid kliimamuutustega seotud finantsriskid läbivaks teemaks Deutsche Bundesbanki, Föderaalreservi Chicago panga ja EKP korraldatud kolmandal iga-aastasel kesksete vastaspoolte riskide juhtimise konverentsil.

EKP korraldab euroala sularahamaksete elutsükli hindamise uuringut, et hinnata europangatähtede teise seeria võimalikku keskkonnamõju. Lisaks võttis ta meetmeid ja viis läbi uuringuid, et vähendada europangatähtede tootmise keskkonnamõju. Muu hulgas võeti vastu säästvalt kasvatatud puuvilla programm, mille kohaselt plaanib EKP suurendada europangatähtede paberis kasutatava säästvalt kasvatatud puuvilla hulka 100%ni. EKP korraldas iga-aastase pangatähtede tootmise keskkonnamõju seire ja hindas jäätmejääkide vähendamisel tehtud edusamme.

EKP on enda keskkonnatoimega seoses võtnud eesmärgi laiendada tööd kestlikkuse ja sellega seotud aruandluse vallas. See töövaldkond hõlmab ka EKP keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamist ja EKP kui organisatsiooni süsinikujalajälje jälgimist (vt selle peatüki viimane osa).

Infokast 13
EKP kliimamuutuste keskuse ülesehitus ja juhtimine

EKP laiendas oma kliimaalgatusi ja asutas 2021. aastal kliimamuutuste keskuse, et enda kliimamuutustega seotud tegevust paremini koordineerida ja strateegiliselt planeerida. Arvestades kliimaküsimuste olulisust üldises poliitilises plaanis, peeti vajalikuks ka täiendada juhtimist ja vastavaid ressursse, et EKP saaks sellesse valdkonda rohkem panustada nii Euroopas kui ka rahvusvaheliselt. Kliimamuutuste keskuse eesmärk on ka suurendada EKP koordineerimist ja koostööd eurosüsteemi riikide keskpankadega.

Kliimamuutuste keskuse üldeesmärk on kujundada ja juhtida EKP kliimastrateegiat, tuvastada prioriteedid ning luua EKP kliimamuutuste tegevuskava visioon. Selleks tugineb kliimamuutuste keskus teadmistele ja asjatundlikkusele EKP erinevate tegevusvaldkondades, tagades ühtlasi selles vallas ühtsuse ja koordineerituse kogu EKPs. Nende eesmärkide täitmiseks on kliimamuutuste keskusele pandud neli peamist kohustust:

• EKP tegevusvaldkondade ja peamiste huvirühmade toetamine kliimamuutuste strateegia elluviimisel;
• kliimaküsimustega seotud asutusevälise ja -sisese tegevuse koordineerimine, sõnumite üldise kooskõla tagamine ja sünergia leidmine;
• teabe jagamise ja teabevahetuse parandamine, et suurendada teadlikkust EKP kliimamuutustega seotud tööst nii EKPs kui ka väljaspool seda;
• tegevusvaldkondade ja väliste huvirühmade kokkuviimine, et edendada koostööd kliimamuutuste valdkonnas.

Kliimamuutuste keskus asutati uue eraldiseisva üksusena, mis nõustab juhatust ja annab otse aru EKP presidendile. Kliimamuutuste keskuse töö on korraldatud kuue strateegilise teemavaldkonna ümber, mis hõlmavad kogu EKPd puudutavaid kliimamuutustega seotud tegevusi: finantsstabiilsus ja usaldatavusjärelevalve; makromajanduslik analüüs ja rahapoliitika; finantsturu operatsioonid ja riskijuhtimine; ELi ja rahvusvaheline poliitika ning finantssektori reguleerimine; andmed ning organisatsiooni kestlikkus. Lisaks kogub ja jagab kliimamuutuste keskus teavet muu kliimamuutusi käsitleva valdkonnaülese töö kohta teadustegevuse, turutaristute ja maksete, õiguse ning pangatähtede valdkonnas.

Ülevaade kliimamuutuste keskuse kuue teemavaldkonna juhtimisest ja ülesehitusest on esitatud skeemil A.

Skeem A

EKP kliimamuutuste keskuse ülesehitus ja juhtimine

EKP süsinikujalajälje hindamine

EKP soovib vähendada enda kui organisatsiooni keskkonnamõju ja on lubanud viia oma süsiniku heitkoguste vähendamise eesmärgid kooskõlla Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida üleilmse kliima soojenemist 1,5 °C ligidal võrreldes tööstusajastueelse ajaga. Arvestades teaduspõhiseid heitkoguste vähendamise eesmärke, peab EKP võrreldes 2019. aasta võrdlusalusega vähendama süsiniku heitkoguseid 2030. aastaks 46%.^[146] Uued ambitsioonikad eesmärgid ja meetmed aastateks 2022–2024 avaldatakse EKP 2022. aasta keskkonnateatises.

EKP võttis oma keskkonnamõju vähendamiseks 2007. aastal vastu keskkonnapoliitika ja rakendab alates 2010. aastast keskkonnajuhtimissüsteemi kooskõlas ELi keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi ning ISO 14001 standardiga. Selline süsteemne lähenemine aitas aastatel 2008–2019 vähendada EKP süsinikujalajälge 37%, hoolimata töökohtade arvu märkimisväärsest kasvust. Jalajälg vähenes märgatavalt ka 2020. aastal, ennekõike tänu reisimisega seotud tegevuse peatumisele, mille tingis COVID-19 pandeemia.

Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendab rohelise EKP meeskond keskkonnakoordinaatori ja keskkonnajuhi juhtimisel, kes annavad regulaarselt tugiteenuste peakoordinaatori kaudu juhatusele aru. Umbes 60 keskkonnaküsimuste esindajast koosnev rühm ja rohelise EKP meeskond teevad kliimamuutuste keskuse keskkonnatoime vallas koostööd EKP teiste tegevusvaldkondadega.

EKP annab oma keskkonnaalastest edusammudest ja eesmärkidest aru iga-aastases keskkonnaaruandes.^[147] See väljaanne sisaldab teavet keskkonnamõju kohta kooskõlas keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi ning kasvuhoonegaaside protokolliga. Süsinikujalajälje viimase hindamise tulemusena alustab EKP alates 2022. aastast aruandlust täiendava kaudse mõju kohta oma väärtusahela piires, näiteks seoses ostetud kaupade ja teenuste, IT-varade, hoonete ehituse, kaugtööst tingitud heitkoguste, energeetikasektori ning konverentsikülastajate reisimisega. Neid lisakomponente käsitlev aruandlus tihendab säästvate hangete juhendit rakendava EKP koostööd teenuseosutajatega veelgi.

COVID-19 pandeemiast hoolimata võeti 2021. aastal mitmesuguseid keskkonnamõju vähendamise meetmeid. Näiteks võttis EKP kasutusele ürituste säästliku korraldamise suunise ning piiras kavandatud füüsiliste kohtumiste arvu 50% aasta kohta, et vähendada reisimisest tingitud heiteid ka pandeemiajärgsel ajal. Nagu kahel varasemal aastal korvas EKP ka oma eelneva aasta heidete jääkkogused, mida polnud võimalik ennetamismeetmete abil vähendada, sellega, et toetas kuldstandardi sertifikaadiga süsinikdioksiidi kompenseerimise projekte.

Lisaks jätkas EKP oma mitterahapoliitilistes portfellides säästva ja vastutustundliku investeerimise strateegia laiendamist kooskõlas eurosüsteemi ühise seisukohaga.^[148]

Oma töötajate pensionifondis, mida haldavad passiivselt kaks välist varahaldurit, järgib EKP üldist säästva ja vastutustundliku investeerimise poliitikat, mis põhineb valikulisel välistamisel ja volikirja alusel hääletamise suunistel, mis sisaldavad keskkonnaalaseid-, sotsiaalseid ja üldjuhtimisstandardeid. Volikirja alusel hääletamine on delegeeritud kahele välisele varahaldurile, kes EKP pensionifondi aktsiatesse investeeritud varade puhul seotud ettevõtete otsustusorganites hääletades kohaldavad sõltumatult oma põhimõtteid. 2020. aastal asendati kõik pensionifondi tavapärased aktsiaportfellide võrdlusalused samaväärsete vähese CO₂ heitega versioonidega, mis vähendas aktsiaportfellide süsinikujalajälge rohkem kui 60%. 2022. aasta alguses asendas EKP ka oma ettevõtete võlakirjade fondide järgitava tavapärase võrdlusindeksi Pariisi kokkuleppega vastavusse viidud võrdlusalusega, rakendades esimeste seas ELi õigusaktide kliimaga seotud võrdlusaluste jaoks parimaks peetavat turutava. Pariisi kokkuleppega vastavusse viidud võrdlusalus aitas vähendada ettevõtete võlakirjade fondide CO₂ heiteid esialgu 50%; järgnevatel aastatel vähenevad need stabiilselt vähemalt 7% aastas. EKP uurib jätkuvalt ka vähese CO₂ heitega indeksite laiendamist teistele fikseeritud tulumääraga varaliikidele oma pensionifondis, et oma süsinikujalajälge veelgi vähendada. EKP pensioniga seotud küsimustega seotud otsused kinnitab juhatus, keda nõustab pensionifondi küsimustes investeerimiskomitee.

Omavahendite portfellis rakendab EKP säästva ja vastutustundliku investeerimise strateegiat, mille eesmärk on suurendada roheliste võlakirjade osakaalu. 2021. aastal suurenes see osakaal kahepoolsete rohevõlakirjaostude ja 2021. aasta jaanuaris Rahvusvaheliste Arvelduste Panga käivitatud, keskpankade roheliste eurovõlakirjade investeerimisalgatuse (BISIP G2) toel 7,6%ni.^[149] 2021. aasta septembri lõpus investeeris BISIP G2 rohelistesse võlakirjadesse, millest saadud tulu kasutatakse järgmist liiki projektide rahastamiseks: 30% suunatakse puhtasse transporti, 21% veemajandusse ja reoveekäitlusesse ning 20% taastuvenergiasse.

Keskkonnamõju, mis on omistatav EKP osalusele fondis, on hinnanguliselt võrdeline 49 401 sõiduauto tekitatud aastaste süsinikdioksiidi ekvivalenttonni heitkoguste vältimisega ning säästetud energia ja toodetud taastuvenergia on võrdeline 23 392 maja energiatarbimisega.

12 Saage tuttavaks meie inimestega

EKP aastaaruande eelnevates peatükkides on esitatud üksikasjalik ülevaade EKP 2021. aasta põhilistest tegevustest ja saavutatud tulemustest. Paljudel juhtudel olid need saavutused võimalikud tänu EKP töötajate tegevusvaldkondadeülesele koostööle eurosüsteemis ja EKPSis ning mujalgi. Allpool annavad meie töötajad aimu selle koostöö olemusest ja oma reaalsest panusest EKP eesmärkide saavutamisse.

Ursel Baumann, osakonnajuhataja asetäitja, rahapoliitika peadirektoraat

EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise ajal 2020.–2021. aastal olin mina määratud projektibüroo strateegia läbivaatamise väiksesse, kuid ülitõhusasse meeskonda, mille liikmetel olid väga mitmekesised oskused (nt ökonoomika, kavandamise, koordineerimise, projektijuhtimise, IT ja kommunikatsiooni valdkonnas) ning mis loodi, et koordineerida ja kujundada läbivaatamisega seotud tegevust.

Rahapoliitika läbivaatamise käigus tegid tihedat koostööd üle 650 eurosüsteemi eksperdi nii EKPst kui ka euroala riikide keskpankadest. Enamik majandus- ja rahapoliitiliste küsimustega seotud analüütilisest tööst tehti ühiste töösuundade kaudu, mille tulemused avaldati hiljem EKP strateegia läbivaatamise üldtoimetistes. Inflatsiooniootuste töösuuna ühe kaasjuhina oli seda tööd üpris keeruline kaugteel juhtida. Sellegipoolest suutsime tänu töötajate kõrgele motiveeritusele ja sihikindlusele pakkuda ajapiiranguid arvestades võimalikult head analüüsi.

Kaasamine ja koostöö rahapoliitika läbivaatamisel aitas saavutada (vähemalt) kaks üldist eesmärki. Esiteks suurendas see EKP uuendatud rahapoliitika strateegia aluseks olevate analüüsitulemuste usaldusväärsust, tagades eri seisukohtadega arvestamise. Teiseks suurenes töötajate ja otsusetegijate usaldus EKP nõukogu suhtes. Äärmiselt tore oli näha, kuidas otsused hakkasid tasapisi kuju võtma, mis viis lõpuks uue strateegia ühehäälse vastuvõtmiseni.

Alexandra Calmuc, kestlikkuse vanemekspert, tugiteenuste peakoordinaator, operatsiooniriski ja talitluspidevuse juhtimise osakond

Pidevalt muutuva pandeemiaga kohanemine on olnud paljude organisatsioonide jaoks keeruline. Meid EKPs aitas hästi kooskõlastatud ja tulemuslik, kõiki meie funktsioone hõlmav koostöö intsidentide lahendamise üksusega.^[150]

Alates pandeemia puhkemisest on intsidentide lahendamise üksus jälginud aktiivselt olukorda nii Frankfurdis, Saksamaal kui ka kogu Euroopas ning teinud soovitusi töökorralduse ja kaitsemeetmete kohta kooskõlas teiste ametiasutuste avaldatud suunistega. Kõik osalejad panustasid oma asjatundlikkusega nii kõikide töötajate kui ka EKP kui terviku huvides.

Minu töö oli koordineerida intsidentide lahendamise üksuse alarühmasid ning koostada juhatuse jaoks ühiseid soovitusi. Juba pandeemia alguses mõistsime, et jookseme sprindi asemel maratoni. Ma olen äärmiselt tänulik kõikidele intsidentide lahendamise üksuse töötajatele, kes on seisnud oma ülesannete kõrgusel. Virtuaalsest tööst hoolimata suutsime ühendust hoida ja tegime head koostööd. Võime uhkusega öelda, et oleme korraldanud üle 110 intsidentide lahendamise üksuse koosolekut ja teinud 270 soovitust ning ilmutame suurt pühendumust ja indu ka edaspidi.

Guy-Charles Marhic, EKP esindaja Londonis, rahvusvaheliste ja Euroopa suhete peadirektoraat

Ma alustasin tööd EKP Londoni esindajana 1. veebruaril 2021. Ühendkuningriik on ka pärast Brexitit üks ELi suuremaid majandus- ja finantspartnereid ning EKP peab jälgima sealset arengut, et täita oma eesmärke. EKP esindaja büroo põhiülesanne on jälgida Ühendkuningriigi regulatiivset ja poliitilist arengut ning finantssektori ja majanduse suundumusi, koguda teavet Ühendkuningriigi ametiasutuste poliitiliste seisukohtade kohta ning selgitada Ühendkuningriigi partneritele EKP poliitikat ja ELi institutsioonilisi reforme.

Alates Londonisse saabumisest olen loonud palju kontakte nii avalikus sektoris (nt Inglise keskpanga, rahandusministeeriumi ning ELi riikide keskpankade ja välismaiste keskpankade esindajatega) kui ka erasektoris (nt pankade, kutseorganisatsioonide ja mõttekodadega). Ma annan EKP-le aru ning suhtlen tihedalt EKP erinevate tegevusvaldkondade juhtide ja töötajatega, kes vastutavad rahvusvaheliste suhete, maksete, finantsstabiilsuse ja pangandusjärelevalve eest.

EKP kontor asub Euroopa Liidu Ühendkuningriigi esinduses. See annab mulle võimaluse kohtuda uute kolleegidega, korraldada kohtumisi ja teha võimaluse korral koostööd. See vastastikune täiendavus on oluline, kuna mitmel ELi esinduse töötajal on seoses Ühendkuningriigi regulatiivse, makromajandusliku ja poliitilise arenguga sarnased huvid.

María Soledad Ramos Possenti, vastavuskontrolli ja üldjuhtimise analüütik, vastavuskontrolli ja üldjuhtimise osakond, sekretariaadi peadirektoraat

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise osakonna eetikaküsimuste ja usaldusväärsuse rakkerühma ning eetika- ja vastavuskontrolli konverentsi sekretärina suhtlen ma tihedalt eurosüsteemis ja ühtse järelevalvemehhanismi raames oma valdkonna kolleegidega. Nüüdseks virtuaalsena toimuvad eetika- ja vastavuskontrolli konverentsi kohtumised on hea võimalus hoida ühendust kolleegidega teistest institutsioonidest, vahetada teadmisi ja õppida üksteise praktilisest kogemusest ning teha koostööd eetika- ja vastavuskontrolli standardite edasiarendamiseks.

Hiljuti töötasin ühe keerulise projekti kallal, mille eesmärk oli täiustada ja viia kooskõlla kogu eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi institutsioonide usaldusväärsusstandardeid. Mulle tegi suurt rõõmu, kui nõukogu kiitis 2021. aasta novembris selle töö heaks ning võttis vastu muudetud eetikasuunised, millega lõppes pikk ja keerulisi arutelusid hõlmanud protsess. Me jõudsime lõpuks ühisele arvamusele, et meie avalik mandaat eeldab meilt tipptasemel eetikaraamistike kehtestamist, et aidata säilitada kodanike usaldust eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi suhtes. Tänu eetika- ja vastavuskontrolli konverentsi liikmete (sh EKP kolleegide) konstruktiivsele ja koostööaltile vaimule suutsime teha koostööd ja saavutada hea tulemuse. Ootan põnevusega meie koostöö jätkumist, et viia muudetud eetikasuunised ellu, mis tähendab meile EKPs enda eetikaraamistiku läbivaatamist.

Fabio Tamburrini, kliimamuutuste keskuse ökonomist

2021. aasta alguses asutas EKP kliimamuutuste keskuse, et koondada panga eri osade kliimaküsimustega seotud töö ühte kohta. Pärast nelja aastat tööd kestliku rahanduse valdkonnas oma eelmisel töökohal rahvusvaheliste ja Euroopa suhete peadirektoraadis tahtsin osaleda selles uues ettevõtmises ning aidata vastsel meeskonnal EKP kliimamuutuste tegevuskava kujundada ja juhtida. Arvestades selle teema valdkonnaülesust, keskendub kliimamuutuste keskus kuuele töösuunale, mis hõlmavad panga mitmesuguseid kliimaga seotud tegevusi. Mina vastutan ELi ja rahvusvahelise poliitika ning finantsvaldkonna reguleerimise töösuuna eest. See hõlmab EKP ELi kliimapoliitikasse, kestlikku rahandust käsitlevatesse õigusaktidesse ning rahvusvahelistesse foorumitesse (nagu G7 ja G20) panustamise koordineerimist. Enamik minu tööst seisneb suhtlemises ELi institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Näiteks olen ma ELi kestliku rahanduse platvormi liige. See nõustab Euroopa Komisjoni seoses ELi taksonoomia ja ELi kestliku rahanduse tegevuskava rakendamisega. Kliimamuutuste keskuses töötamine on väga rahuldust pakkuv kogemus: see ühendab endas idufirma dünaamilisuse ja meeskonnavaimu ning teadmise, et me teeme tööd oma aja suurima ühiskondliku probleemi lahendamise nimel.

Gijsbert ter Kuile, järelevalvenõukogu sekretariaadi meeskonnajuht ja jurist ning EKP Rainbow Networki juhatuse esimees

EKP Pangandusjärelevalve juristina panustan ma krediidiasutuste turvalisusse ja toimekindlusesse. See töö pakub mulle rahuldust, sest võimaldab luua Euroopale ja järgmistele põlvkondadele parema tuleviku. Sama kehtib minu töö kohta EKP Rainbow Networkis, mille esimees ma olen. Ma püüdlen koos teiste juhatuse liikmetega sellise töökeskkonna poole, kus LGBT+ inimestest kolleegid tunnevad end teretulnuna ja aktsepteerituna ning mille poliitikas ja eeskirjades arvestatakse nendega.

Lisaks on meie eesmärk austada oma töökohas mitmekesisuse kõiki aspekte. Selleks teeme koostööd teiste EKP mitmekesisusvõrgustikega (mis keskenduvad puuetele, etnilisele päritolule ja kultuurile, lapsevanematele ja soole) ning personalikomitee ja personali peadirektoraadiga. Me saame regulaarselt kokku ja suurendame koos kolleegide seas teadlikkust mitmekesisusega seotud aspektidest, sest me kõik oleme mitmekesised. Mina näiteks olen paiksooline Indoneesia juurtega Madalmaade mees, ELi kodanik, gei, jurist ja lapsevanem.

Rainbow Network suhtleb aktiivselt riikide keskpankade ja järelevalveasutuste kolleegidega. Meie liikmeteks võivad astuda kõik EKP, EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi töötajad, olenemata sellest, kas nad identifitseerivad end heterote või LGBT+ inimestena. Koos loome uhket, värvikat ja euroopalikku tulevikku!

Raamatupidamise aastaaruanne

https://www.ecb.europa.eu/pub/annual/annual-accounts/html/ecb.annualaccounts2021~5130ce3be2.et.html

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss seisuga 31. detsember 2021

https://www.ecb.europa.eu/pub/annual/balance/html/ecb.eurosystembalancesheet2021~f9edd2ff57.et.html