Inflatsiooni mõõtmine ja rahapoliitika strateegia läbivaatamine

Usaldusväärne inflatsiooninäitaja aitab meil oma ülesandeid paremini täita

Meie ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Selleks tuleb tagada, et inflatsioon (mis näitab kaupade ja teenuste hindade üldist muutumist aja jooksul) püsib madal, stabiilne ja prognoositav.

Et saaksime seda ülesannet edukalt täita, vajame usaldusväärset inflatsiooninäitajat. Vaatleme väga paljude selliste kaupade ja teenuste hindu, millele inimesed tavaliselt oma raha kulutavad. Nende hulka kuuluvad näiteks toit, rõivad, autod, mobiiltelefoni arved, rongipiletid ja isegi üürimaksed. Kokkuvõttes annab see meile ettekujutuse hindade muutumisest majanduses üldiselt.

Millist näitajat kasutatakse euroalal?

Euroalal kajastab hindade muutumist ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI), mida koostab Eurostat. ÜTHI on justkui suur ostukorv, mis sisaldab 295 kaupa ja teenust kõigist euroala riikidest. Selle eesmärk on esindada neid kaupu ja teenuseid, mida inimesed kõige sagedamini tarbivad.

See üldnäitaja annab hea ülevaate hindade muutumisest majanduses. See on nagu maakaart, mis aitab EKP-l teha õigeid otsuseid. Maakaart peab olema usaldusväärne ja ajakohastatud, et näidata, kus asuvad võimalikud takistused ja uued teed. Samamoodi vajab ka EKP kindlat, usaldusväärset, õigeaegset ja võrreldavat inflatsiooninäitajat.

Inflatsiooni mõõtmine võib olla üsna keeruline

Inflatsiooninäitaja peab vastama rangetele standarditele. Seda on aga raske tagada. Kaupade ja teenuste kvaliteet võib aja jooksul muutuda. Näiteks võib mobiiltelefoni uusim mudel olla eelmisest kallim. Kõrgem hind võib aga viidata pigem paremale kvaliteedile kui inflatsioonile. Olemasolevate kaupade ja teenuste asemele tulevad üha kiiremini uued ja innovatiivsed tooted ning see raskendab hinnamuutuste mõõtmist ajas. Selle teeb keerulisemaks ka üha laiemalt leviv netikaubandus, kus hinnad võivad tavakaupluste omadest erineda.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme kulusid on keeruline arvesse võtta

2020. aastal väljendasid Euroopas elavad inimesed meile oma muret kerkivate eluasemekulude pärast, ent kodu (st omaniku kasutuses oleva eluaseme) omamise kulud ei kajastunud täielikult meie inflatsiooninäitajas. Tollal olid eluasemehinnad paljudes euroala riikides juba mõnda aega tõusnud, ehkki inflatsioonitase oli püsinud madal.

On mitu põhjust, miks kodu omamise kulusid ei ole meie inflatsiooninäitajas seni arvesse võetud.

Näiteks on eluasemeomanike osakaal eri riikides erinev. Nii on üürieluasemeid käsitlev statistika kõnekam neis riikides, kus on suur üüriturg. Neis riikides saab eluasemeomanike eluasemekulude hindamiseks kasutada üürihindu. Samal ajal saab väiksema üürituruga riikides, kus kinnisvaraostud on sagedasemad, kasutada omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnasuundumuste arvutamiseks majade ja korterite müügihindu.

Nimetatud erinevuste tõttu on ka keeruline leida võrreldavat euroala näitajat.

Tahame kasutada inflatsiooninäitajat, mis kajastab inimeste kogemust võimalikult täpselt. Seepärast toetab EKP nõukogu mõtet, et ÜTHI peaks hõlmama omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulusid. Selle saavutamine on aga keeruline ja aeganõudev ülesanne.

Seetõttu kasutame seni inflatsiooni mõõtmisel peamise võrdlusalusena praegust ÜTHIt. Et aga veelgi paremini mõista, kuidas hinnad majanduses muutuvad, hoiame silma peal ka teistel inflatsiooninäitajatel, mis hõlmavad omanike kasutuses olevate eluasemete kulusid.