EKP juhatuse liikme Piero Cipollone sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis
Brüssel, 8. aprill 2025
Mul on hea meel olla täna siin, et jätkata arutelu digieuro üle.
Digieuro kasutuselevõtu toetuseks on palju veenvaid argumente. Minu hinnangul koonduvad need kõik üheks põhieesmärgiks – tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat.
Soovin täna peatuda sellel, mida tähendab strateegiline autonoomia praktikas igapäevaste maksete tegemisel, ja vaadelda nii sularaha keskset rolli kui ka digieuro eeliseid.
Seistes silmitsi vähem prognoositava rahvusvahelise keskkonnaga, on nüüd aeg võtta konkreetseid meetmeid.
Jaemaksed muutuvad üha digitaalsemaks.[1] Kauplustes maksete tegemisel otsustavad tarbijad järjest sagedamini digitaalsete maksevahendite kasuks. Ühtlasi tehakse üha rohkem oste ka veebis. Märkimisväärne osa nendest tehingutest tugineb aga endiselt Euroopa-välistele teenuseosutajatele. Praegu sõltuvad 13 euroala riigi elanikud kauplustes maksete tegemisel üksnes rahvusvahelistest maksekaardisüsteemidest või mobiilirakendustest.[2] Isegi kui riigisisesed maksekaardisüsteemid on olemas, tuginevad need ühismärgistusele rahvusvaheliste kaardisüsteemidega, mis võimaldab teha piiriüleseid makseid euroalal. Lähemas tulevikus võib see kujuneda sõltuvuseks muudest erasektori maksevahenditest, näiteks välismaistest stabiilsetest krüptovaradest.
Liigne sõltuvus välismaistest teenuseosutajatest pärsib meie vastupanuvõimet ja seab ohtu meie rahapoliitilise suveräänsuse.[3] Samuti näitab see tungivat vajadust digieuro järele. Tegevusetus tooks kaasa märkimisväärseid riske ja jätaks meid ühtlasi ilma suurepärasest võimalusest.
Sularaha oluline roll finantsalase kaasatuse ja vastupanuvõime tagamisel
Jaemaksete kiirest digiteerimisest hoolimata jääb sularaha Euroopa finantssüsteemi nurgakiviks ja on praegu ainus suveräänne maksevahend.
Endiselt suur nõudlus sularaha järele[4] rõhutab, kui oluline on tagada, et sularaha oleks jätkuvalt mugav, turvaline ja üldiselt aktsepteeritud maksevahend ning väärtuse säilitaja.
Sularaha tagab finantsalase kaasatuse, kuid sellel on oluline roll ka meie maksesüsteemide ja majanduse vastupanuvõime säilitamisel. Kriisi ajal, näiteks küberrünnete või elektrikatkestuste korral on sularaha usaldusväärne varuvõimalus. Oleme juba näinud seda loodusõnnetuste ajal, mis on tabanud mõningaid euroala riike viimase aasta jooksul.
Seda silmas pidades on eurosüsteem võtnud endale kindla kohustuse tagada, et sularaha jääb laialdaselt kättesaadavaks maksevahendiks ja seda aktsepteeritakse kõikjal Euroopas. Oleme kasutusele võtnud laiaulatusliku sularahastrateegia[5] ja nüüd tegeleme europangatähtede kujunduse muutmisega, et need vastaksid tulevikuvajadustele.
EKP avaldab tugevat toetust kavandatavale määrusele, mis reguleeriks europangatähtede ja -müntide staatust seadusliku maksevahendina. Nagu selgitasime oma arvamuses, peaks määrus selgelt keelama sularaha vastuvõtmise eelneva ühepoolse välistamise jaemüüjate või teenuseosutajate poolt. Samuti tuleks määruses sätestada, et liikmesriigid annavad pangandussektorile ülesande osutada nii eraisikutele kui ka ettevõtetele esmavajalikke sularahateenuseid, tagades hea juurdepääsu eurosularaha väljavõtmist ja hoiustamist võimaldavatele vahenditele kogu euroalal.[6]
Vajadus suurendada muutuvas geopoliitilises keskkonnas Euroopa strateegilist autonoomiat digimaksete valdkonnas
Peame tagama, et eurooplastel oleks turvaline ja usaldusväärne digitaalne maksevahend, mis täiendaks sularaha ja mille peamised eelised kanduksid üle digisfääri. Asjaolu, et digimakseid eelistatakse üha enam, tähendab ühtlasi, et sularaha aktsepteeritavusest ja kättesaadavusest ei piisa enam selleks, et katta üha erinevamaid kasutusvajadusi. Näiteks moodustab netikaubandus rohkem kui ühe kolmandiku meie jaetehingutest. Sularaha ei saa aga veebis kasutada ja sageli ei ole võimalik maksta ka Euroopa makseteenuse[7] kaudu, mistõttu peame toetuma Euroopa-välistele maksesüsteemidele. See on struktuurne puudujääk, millega peame tegelema.
Euroopa ei saa endale lubada liigset tuginemist välismaistele makselahendustele. See muudab meid sõltuvaks välisriikide heasoovlikkusest keskkonnas, kus valitsevad ulatuslikud geopoliitilised pinged. Oleme juba täielikult mõistnud, et autonoomia säilitamine kaitse- ja energeetikavaldkonnas on hädavajalik. Kuid sama tähtis on tagada autonoomia selliste oluliste teenuste puhul nagu igapäevased maksed. Ilma selleta oleme haavatavad geopoliitiliste ohtude suhtes ja võime kaotada oma rahapoliitilise suveräänsuse. Hiljutised rahvusvahelised suundumused toovad need riskid veelgi enam esile.
Samal ajal pärsib meie sõltuvus välismaistest makseteenuse pakkujatest meie majanduslikku potentsiaali ja konkurentsivõimet. Killustunud makseturu tõttu ei suuda Euroopas tegutsevad makseteenuste osutajad sageli pakkuda oma teenuseid piisavalt laiaulatuslikult kogu ELis. See on kasulik Euroopa-välistele teenuseosutajatele, kes saavad oma teenuseid pakkuda Euroopa tasandil ja isegi rahvusvaheliselt.
Meie killustunud turustruktuuriga kaasneb ka kõrge hind. See ei peaks aga nii olema – saame ise otsustada, kui ühtne meie makseturg peaks olema.
Andmed näitavad, et euroala kaardisüsteemide turuosa väheneb kogu Euroopas.[8] Rahvusvahelised skeemid võtavad aga Euroopa pankadelt ja kaupmeestelt kõrgeid teenustasusid.[9]
Digirahakottide (nt PayPal või Apple Pay) üha suurenev populaarsus tähendab Euroopa pankade jaoks tasude ja andmete edasist väljavoolu.
Ameerika Ühendriikide uue valitsuse hiljutised meetmed krüptovarade ja USA dollarites tagatud stabiilsete krüptovarade toetuseks tekitavad muret Euroopa finantsstabiilsuse ja strateegilise autonoomia pärast. Tasude ja andmete jätkuva väljavoolu kõrval võivad need kaasa tuua ka eurohoiuste üleviimise Ameerika Ühendriikidesse ning dollari rolli edasise tugevnemise piiriülestes maksetes. Samal ajal on eraettevõtted üha enam valmis aktsepteerima kliendimaksete puhul stabiilseid krüptovarasid, ning sellel võib olla kaugeleulatuv mõju rahapoliitilisele suveräänsusele.[10]
Neid probleeme silmas pidades vajame oma suveräänsuse säilitamiseks avaliku ja erasektori koostööd. Selle koostöö nurgakiviks oleks digieuro kui ELi õigusaktidel põhinev suveräänne Euroopa maksevahend.
See aitaks tagada, et euroala säilitaks kontrolli oma finantstuleviku üle. Kõiki kasutusvõimalusi hõlmava turvalise ja üldtunnustatud digitaalse maksevahendi kasutuselevõtt – ning seda Euroopa juhtimisel – vähendaks meie sõltuvust välismaistest teenusepakkujatest. Samuti piiraks see võimalust, et välisvääringus noteeritud stabiilne krüptovara muutuks euroalal tavapäraseks maksevahendiks.[11]
Digieuro pakuks Euroopa tarbijatele lihtsat ja turvalist digitaalset maksevõimalust. Selle põhifunktsioonide kasutamine oleks tarbijatele tasuta ja hõlmaks kõiki nende maksevajadusi kogu euroalal, tagades samal ajal privaatsuse.[12] Samuti kaitseks see Euroopa kaupmehi rahvusvaheliste maksekaardisüsteemide kehtestatud ülemääraste tasude eest ja annaks neile tugevama positsiooni pidada nende süsteemidega läbirääkimisi tasude üle.[13]
Digieurot saab kasutada ka võrguväliselt, mis muudab meie igapäevamaksete tegemise stabiilsemaks, sest nii tarbijad kui ka kaupmehed saaksid seda kasutada ka internetiühenduseta.
Oluline on ka see, et digieuro võimaldaks Euroopas tegutsevatel makseteenuse pakkujatel püsida autonoomsed.[14] Digieuro ei konkureeriks erasektori algatustega. Selle asemel kasutataks digieuro puhul ära sünergiat ja see võimaldaks erasektori algatustel kogu ELis hõlpsamini laieneda. See aitaks üle saada takistustest, mis on praeguse killustatuse põhjustanud.
Üks sellise sünergia näide oleks integreeritud lahendus, mis võimaldab erasektori algatustel pakkuda teenuseid kogu euroalal ja katta tänu digieuro ühistele standarditele tõhusalt kõik kasutusvajadused.
Seega ei peaks inimesed enam otsima alternatiivseid väliseid makselahendusi. Euroopa pangad säilitaksid oma kliendid ja saaksid oma teenuste eest asjakohast tasu.
Maksete valdkond on kiires muutuses, mistõttu on nüüd oluline teha edusamme töös digieurot käsitlevate õigusaktidega.
Tegevusetuse tagajärjed saavad üha ilmsemaks. See võib vähendada kontrolli meie finantstaristu üle, suurendada sõltuvust välismaistest maksesüsteemidest ning kaasa tuua häireid pangandus- ja laenusüsteemides. Digieuro kasutuselevõtu edasilükkamine aeglustaks meie avaliku ja erasektori ühist reaktsiooni nendele riskidele. Euroopa kodanikud loodavad meie peale, et tagaksime Euroopa võimaluse muutusi juhtida, mitte jääda neis kõrvaltvaatajaks.
Digieuro projekt kulgeb kavakohaselt
Keskendun nüüd meie projekti tehniliste aspektide arengule.
Digieuro toimimise kujundamisel täidab otsustavat rolli õigusraamistik. Muu hulgas sätestatakse selles digieuro staatus seadusliku maksevahendina ja kasutajate privaatsuse kaitse. Samal ajal jätkub digieuro projekt kavakohaselt ning selle ettevalmistusetapp on jõudmas lõpusirgele.[15]
Koos turuosalistega töötame välja digieuro reeglistikku, mis hõlmab digieuromaksete ühtseid eeskirju, standardeid ja menetlusi.[16] Olete varem tundnud huvi selle vastu, millised oleksid digieuro eelised erasektori jaoks. Reeglistik võimaldab Euroopas tegutsevatel makseteenuse pakkujatel laiendada oma teenuseid kogu euroalal, kasutades ära avatud standardeid ja digieuro staatust seadusliku maksevahendina. Kohe kui kaasseadusandjad on õigusnormid vastu võtnud, saab need standardid lõplikult vormistada ja turuosalistel on võimalik neid kasutada isegi enne digieuro võimalikku kasutuselevõttu.[17] See tooks kasu nii kaupmeestele kui ka tarbijatele. Selle nädala lõpus avaldame järjekordse ülevaate edusammudest, mida oleme teinud reeglistiku väljatöötamisel.
On äärmiselt oluline, et digieuro tagaks finantssüsteemi stabiilsuse – see on üks meie peamisi prioriteete ja oleme teie väljendatud murekohtadest teadlikud. Nagu möödunud kohtumisel mainisin, töötame praegu välja metoodikat, millega luuakse kindel analüütiline alus kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära kehtestamiseks.[18] See metoodika põhineb kavandatavates õigusaktides nimetatud kolmel sambal, milleks on digieuro kasutatavus, rahapoliitika ja finantsstabiilsus. Tugineme kõigilt turu sidusrühmadelt saadud tagasisidele ja oleme seadnud eesmärgiks avaldada tulemused suvel. Esialgsed vastused juba näitavad, et digieuro kasutamine igapäevamaksete tegemisel ei kahjusta finantsstabiilsust, pangandusjärelevalvet ega rahapoliitikat.
Nii nagu mõned teist on varem juba maininud, kujuneb see avaliku ja erasektori püüe taastada jaemaksete valdkonnas autonoomia suurema tõenäosusega edukaks juhul, kui see soodustab ka innovatsiooni. Seepärast avaldasime möödunud aasta oktoobris üleskutse väljendada huvi osalemiseks digieuroga seotud innovatsioonipartnerlustes.[19] Peamine eesmärk on katsetada tingimuslikke makseid ja muid uuenduslikke kasutusvõimalusi. Näiteks uurime, kuidas luua tarbijate jaoks võimalus maksta teenuse eest üksnes juhul, kui seda reaalselt osutatakse, vältides seeläbi pikki ja ebakindlaid hüvitusmenetlusi.
Erinevate turusektorite huvi on olnud suur ning ligikaudu 100 taotluse esitanut soovib jätkata uute kasutusvõimaluste ja tehnoloogiliste lahenduste katsetamist.[20] Lõppkokkuvõttes toovad need innovatsioonipartnerlused kaasa hüvesid kõigile digieuro pakkujatele ja kasutajatele. Pakkujad saavad laiendada oma kliendi- ja tulubaasi, sama ajal kui kasutajatele avanevad uuenduslikud maksevõimalused.
Ka tehniline töö kasutajate privaatsuse kaitse, digieuro võrguväliste funktsioonide ja tegevuskerksuse valdkonnas edeneb hästi. Samuti on käimas hankemenetlused raamlepingute sõlmimiseks võimalike tulevaste digieuro teenuste osutajatega.[21]
Ühtlasi teeme põhjalikke kasutajauuringuid, et koguda kasutajate eelistuste kohta sisukat teavet ja tagada, et digieuro pakub inimestele selgeid hüvesid.[22] Seda on rõhutatud ka Euroopa Parlamendi hiljutises resolutsioonis EKP aastaaruande kohta.[23]
Kokkuvõte
Lubage mul lõpetuseks öelda veel järgmist.
Tegutseda tuleb kohe. Peame liikuma kiireloomuliselt edasi nii digieurot kui ka sularaha seadusliku maksevahendi staatust käsitlevate õigusnormide väljatöötamisel, et suurendada vastupanuvõimet võimalikele häiretele ja vähendada meie üha kasvavat sõltuvust välismaistest ettevõtetest.
Oleme rõhutanud Euroopa strateegilise autonoomia tähtsust juba alates digieuro projekti algusest.[24] Hea uudis on see, et nii kaasseadusandjad kui ka EKP on teinud viimastel aastatel selles valdkonnas palju tööd.
Digieuro on avaliku ja erasektori ühine Euroopa projekt ja teil kaasseadusandjatena on selle elluviimisel oluline roll. Nüüd on aeg saavutada kriitilise tähtsusega maksevaldkonnas ka reaalselt Euroopa strateegiline autonoomia.
Selleks et digieuro saaks edukalt toimida, vajame jõulisi ja tulevikku suunatud õigusnorme. EKP on valmis pakkuma teile edasises tegevuses tehnilist tuge ning loomulikult hoiame teid ka edaspidi kursis enda edusammudega.
Näidakem kiiresti muutuvas maailmas kõigile eurooplastele, et tegeleme ennetavalt võimalike probleemidega, kaitseme oma vääringut ja tagame inimestele vabaduse valida neile sobivad makseviisid.
Tänan teid tähelepanu eest.
Euroala tarbijate maksealaste hoiakute uuring, EKP, detsember 2024.
Aruanne kaardisüsteemide ja töötlejate kohta, EKP, veebruar 2025. Peale selle pakub vaid piiratud arv Euroopa riike internetiostude tegemiseks riigisisest maksevõimalust.
EKP värskeima maksestatistika kohaselt tehti 2024. aasta esimesel poolel 66% kõigist euroalal väljastatud kaartidega tehtud elektrooniliselt algatatud tehingutest rahvusvaheliste maksekaardisüsteemide kaudu (2022. aastal 61%).
Praegu ringluses olevate europangatähtede koguväärtus on veidi alla 1,6 triljoni euro. Ühtlasi on pangatähed kiires ringluses: 2024. aastal oli pankade poolt klientidele väljastatud pangatähtede väärtus sarnasel tasemel, moodustades veidi rohkem kui 1,6 triljonit eurot.
Eurosüsteemi sularahastrateegia eesmärk on tagada, et sularaha jääb laialdaselt kättesaadavaks ning seda aktsepteeritakse nii maksevahendina kui ka väärtuse säilitajana. Vt lähemalt 31. jaanuari 2025. aasta pressiteatest EKP valib tulevaste europangatähtede motiivid.
Selline lähenemisviis tagab füüsiliste maksete õiguskindluse ja on kooskõlas digieuro määruse eelnõu sätetega. Vt ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta (Euroopa Komisjon, COM(2023) 364 lõplik, 28. juuni 2023) ja Euroopa Keskpanga 13. oktoobri 2023. aasta arvamus seoses ettepanekuga võtta vastu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta (CON/2023/31).
EKP (2024), op. cit.
Aruanne kaardisüsteemide ja töötlejate kohta, EKP, veebruar 2025.
Praegune kaardimaksete keskkond mõjutab ELi ettevõtete konkurentsivõimet – tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid, EuroCommerce, seisukohavõtt 8. juulil 2024.
Näiteks on PayPal teatanud kavast hakata alates 2025. aasta lõpust rohkem kui 20 miljonile väikese ja keskmise suurusega kaupmehele maksevahendina pakkuma oma stabiilset krüptovara PayPal USD (PYUSD). See võimaldab kaupmeestel hõlpsalt maksta oma varundusteenuste osutajatele stabiilsetes krüptovarades, kasutades uut vahendit PYUSDd. Traditsiooniliste pangandusvõrgustike kaudu tehtavate maksete asemel saavad ettevõtted teha PYUSDs ilma vahendajateta välkmakseid. PYUSDd on võimalik kasutada kõikjal, kus aktsepteeritakse PayPali, sealhulgas miljonite kaupmeeste juures kogu maailmas. Seega saab PYUSDd juba kasutada maksevõimalusena e-kaubanduse platvormidel ja müügikoha terminalides, mis võimaldavad kaupmeestel klientidelt makseid vastu võtta.
Vt ka Digieuro: rahasüsteemi autonoomsuse säilitamine, P. R. Lane’i kõne 20. märtsil 2025 majandusühingu konverentsil, University College Cork.
Võrguväline funktsioon võimaldaks inimestel kasutada digieurot ka halva internetiühenduse korral ja isegi siis, kui internetiühendus puudub. Enne makse tegemist peaks kasutaja tegema ettemakse oma võrguvälisele digieuro maksekontole ja rahalisi vahendeid hoitaks otse kasutaja seadmel. Makse toimuks ilma kolmandate isikute osaluseta. Lisateavet privaatsuse kohta vt Daman, M. G. A. Muudame digieuro tõeliselt privaatseks, EKP blogiartikkel, 13. juuni 2004.
Samamoodi kui teiste maksesüsteemide puhul saaksid ka digieurot levitavad makseteenuse pakkujad kehtestada kaupmeestele oma teenuste eest teenustasu. Nagu Euroopa Komisjon oma digieurot käsitlevas seadusandlikus ettepanekus välja pakkus, kehtestataks kaupmeeste ja makseteenuste pakkujate jaoks selliste tasude määramisel ülempiir. Nii nagu pangatähtede tootmisel ja emiteerimisel, kannaks eurosüsteem ka digieuro projekti ja taristu loomise kulud.
On mitmeid näiteid turualgatustest, mille eesmärk on pakkuda üleeuroopalisi lahendusi. Näiteks kavatsevad 14 panka Prantsusmaalt, Saksamaalt, Belgiast, Madalmaadest ja Luksemburgist võtta Euroopa maksealgatuse projekti raames kasutusele uue kaubamärgi Wero. Praegu pakub Wero makselahendusi isikutevahelisteks ja internetis tehtavateks (kui need on aktsepteeritud) makseteks. Tegemist on positiivse suundumusega, kuid Wero kasutusulatus ELis on siiski veel piiratud ning seda ei kavatseta laiendada nii, et see hõlmaks viipemaksete võimalust müügikohtades. Samal ajal on loodud EuroPA (European Payments Alliance), mille raames Bancomat, Bizum ja MB WAY on alustanud oma teenuse kasutuselevõttu, et võimaldada Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja Andorras tegutsevatel kasutajatel teha ja vastu võtta välkmakseid mobiiltelefoninumbri kaudu. Ehkki riigisiseste makseskeemide koostalitlussuutlikkus võimaldaks potentsiaalselt ühendada eraldiseisvaid maksesüsteeme, tuleb tõeliselt sujuva ja integreeritud maksekogemuse saavutamiseks lahendada märkimisväärsed tehnilised, regulatiivsed ja kasutajakogemusega seotud küsimused, eriti kui kaalutakse erinevaid kasutusvõimalusi (nt müügikohad ja e-kaubandus). Need Euroopa erasektori algatused võiksid ära kasutada avatud standardite potentsiaali ja digieuro kui seadusliku maksevahendi staatust, laienedes seeläbi uutesse riikidesse ja tegeledes uute kasutusvõimalustega kulutõhusamalt.
Teine eduaruanne digieuro ettevalmistusetapi kohta, EKP, 2. detsember 2024.
Eurosüsteem moodustas digieuro projekti reeglistiku väljatöötamise töörühma, et koguda teavet finantssektorilt, tarbijatelt ja kaupmeestelt. Rühma kuuluvad 22 avaliku ja erasektori eksperti, kellel on kogemused finants- ja maksevaldkonnas. Vt Digieuro reeglistiku väljatöötamise töörühma liikmed, EKP, 15. veebruar 2023. Vt ka Piero Cipollone kiri Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehele Aurore Lalucqile: Ülevaade digieuro reeglistiku väljatöötamise töörühma tegevusest, 5. september 2024.
Digieuro reeglistik tooks kaasa ühised standardid kogu euroalal. Digieuro aktsepteerimisstandardid oleksid kasutamiseks tasuta kättesaadavad eraõiguslikele isikutele, kes saavad oma teenuseid selle alusel arendada. See võimaldab erasektori teenusepakkujatel saavutada tehnilisel tasandil üleeuroopalise aktsepteerimise, mis toob kaasa kulutõhususe ja Euroopa makseturu suurema lõimituse. Nii nende geograafilise ulatuse kui ka tooteportfelli laiendamine parandab omakorda nende konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Ent ehkki tehniline aktsepteerimine oleks tagatud, tuleks siiski sõlmida ka ärikokkulepped.
EKP on teinud koostööd riikide keskpankade ja riiklike pädevate asutuste ekspertidega, et töötada välja digieurode piirmäära kalibreerimise terviklik metoodika. 16. juuli 2024. aasta tehnilisel istungil digieuro teemal jagasid eurojaemaksete nõukogu liikmesliidud oma seisukohti kalibreerimist mõjutavate tegurite kohta ning neid võetakse arendusprotsessis arvesse. Vt Digieurode piirmäära kalibreerimise esialgne metoodika, EKP, 10. detsember 2024.
Üleskutse huviavalduseks, et osaleda digieuroga seotud innovatsioonipartnerlustes, EKP; MIP News, 31. oktoober 2024.
Taotluse esitanute hulgas oli 25 idufirmat, 18 IT-ettevõtet, kümme muud makseteenuse pakkujat, üheksa ülikooli ja viis panka. Uued kasutusvaldkonnad on näiteks: i) linnalähitranspordi teenused, kus nutitelefoni saaks kasutada sisse- ja väljaregistreerimiseks ja kus võimaldataks tingimuslikku hüvitamist juhul, kui teenus hilineb; ning ii) tarbijaõiguste kasutamine tellimustest taganemiseks (protsess, mis ei ole seni olnud alati läbipaistev).
2024. aastal algatasime protsessi võimalike teenuseosutajate valimiseks. Tegime üleskutse esitada taotlusi raamlepingute sõlmimiseks digieuro viie komponendi kohta, mida eeldatavasti käitavad väljaspool eurosüsteemi tegutsevad teenuseosutajad: i) kasutaja varjunime otsing; ii) makseteabe turvaline vahetamine; iii) pettuse vältimine ja riskijuhtimine; iv) võrguväline komponent, ning v) digieuro rakendus ja sellega seotud tarkvaraarenduspakett. Muud komponendid, näiteks maksete arveldamine, hangitaks eurosüsteemist. Vt ka Piero Cipollone kiri Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehele Irene Tinaglile: Ülevaade digieuro reeglistiku väljatöötamise töörühma tegevusest ja digieuro pakkujate valikumenetluse algusetapist, 3. jaanuar 2024.
2024. aasta septembris alustatud kasutajauuringute tegemiseks on EKP kaasanud spetsiaalse teenuseosutaja. Uuringute eesmärk on koguda kasutajaeelistuste kohta sisukat teavet, et suurendada digieuro atraktiivsust. Peamised fookusvaldkonnad on järgmised: i) üldine segmentiv analüüs laiema elanikkonna kohta, et tuvastada digieuro potentsiaalsed kasutajad ja nende vajadused; ii) digieurode hoidmise piirmääradega seotud kasutajaeelistused, mida võetakse arvesse tehnilises töös piirmäära kalibreerimismetoodika kujundamisel, ning iii) põhjalikud uuringud haavatavate rühmade ja väikekaupmeeste kohta. Kasutatav metoodika hõlmab küsitlusi, fookusrühmi, intervjuusid ja virtuaalkogukonda kiireks konsulteerimiseks kasutajatega. Uuringute tulemused on kavas avaldada 2025. aasta keskel.
ARUANNE Euroopa Keskpanga 2024. aasta aruande kohta, Euroopa Parlament, 22. jaanuar 2025.
Aruanne digieuro kohta, EKP, oktoober 2020.
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- media@ecb.europa.eu
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid