Mis on täiendavate krediidinõuete raamistikud?
15. mai 2020 (ajakohastatud 14. jaanuar 2021)
Eurosüsteem annab pankadele laenu piisava tagatise vastu. EKP avaldab iga päev loendit tuhandete turukõlblike varade kohta (nt riigivõlakirjad), mida kõigi riikide keskpangad aktsepteerivad tagatisena. Eurosüsteem aktsepteerib tagatisena ka turukõlbmatuid varasid ning seda peamiselt krediidinõuetena. Sellised krediidinõuded võivad hõlmata pankade laene ettevõtetele või avalikule sektorile, mille suhtes pankadele jäävad tagasimaksenõuded. Eurosüsteemi väga lai kõlblike tagatisvarade loend ongi mõeldud selleks, et tagada eri riikide ja erinevate ärimudelitega pankadele küllaldaste tagatiste olemasolu eurosüsteemi pakutava likviidsuse kasutamiseks.
Selleks et pankadel oleks ka ebasoodsates olukordades täielik juurdepääs keskpanga likviidsusele, on eurosüsteem võimaldanud riikide keskpankadel ajutiselt aktsepteerida tagatisena täiendavat liiki tagatisvarasid. Sel viisil saab arvesse võtta eri riikides valitsevat olukorda ning näiteks seda, mis liiki tagatisvarad on kättesaadavad ja millised on konkreetsed õiguslikud ja operatiivsed tingimused.
Täiendavad krediidinõuded on üks näide varaliigist, mis on ajutiselt tagatisvarana kõlblik. Nende krediidinõuete puhul ei ole täidetud kõik eurosüsteemi tagatisvarade üldises raamistikus kehtivad kõlblikkuskriteeriumud. Eurosüsteemi tagatisvarade raamistik hõlmab laene avalikule sektorile, ettevõtetele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Täiendavad krediidinõuded võivad lisaks hõlmata laene kodumajapidamistele, aga ka sarnaste laenude kogumeid, kuhu kuuluvad näiteks laenud ettevõtetele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, tarbimislaenud ning hüpoteeklaenud. Täiendavad krediidinõuded võivad olla ka tavapäraselt aktsepteeritavatest krediidinõuetest madalama krediidikvaliteediga või nomineeritud muudes vääringutes kui euro. Sellest tulenevate suuremate riskide tasakaalustamiseks kohaldavad riikide keskpangad nende varade suhtes suuremaid väärtuskärpeid. See tähendab, et keskpangad määravad täiendavate krediidinõuete väärtuse väiksemaks nende nominaalväärtusest, et luua puhvrid tagatise väärtuse võimalike muutuste vastu. Maksimumsumma, mida pank saab eurosüsteemi laenuoperatsioonide kaudu laenata, määratakse kindlaks panga tagatisvarade koguväärtuse alusel, millest on maha arvatud väärtuskärped.
Täiendavate krediidinõuete kasutamise eeskirjad ehk raamistikud on riigiti veidi erinevad. Iga riigi keskpank saab luua oma riigipõhise täiendavate krediidinõuete raamistiku, mille peab siiski heaks kiitma EKP nõukogu eurosüsteemi ühise riskijuhtimisraamistiku miinimumnõuete alusel. Täiendavate krediidinõuete raamistike rakendamise võimalus loodi 2011. aasta detsembris täiendavate krediidikvaliteedi parandamise meetmete raames, et toetada pankade laenuandmist finantskriisi olukorras. Neid saab kasutada kuni kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) lõpuni 2024. aasta märtsis.
Kuidas on täiendavate krediidinõuete raamistikke seoses COVID-19 pandeemiaga laiendatud?
7. aprillil 2020 otsustas EKP nõukogu lubada täiendavate krediidinõuete raamistikke ajutiselt laiendada, et keskpankadel oleks võimalik hõlmata COVID-19 pandeemiaga seoses pakutavaid avaliku sektori garantiiga laene ettevõtetele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja kodumajapidamistele. Ilma sellise garantiita kohaldataks nende laenude suhtes suuremaid riskipõhiseid väärtuskärpeid või need ei oleks täiendavate krediidinõuete raamistike jaoks üldse kõlblikud. Samal ajal otsustas EKP nõukogu vähendada väärtuskärpeid, aktsepteerides seeläbi asjaolu, et ajutiselt suureneb jääkrisk ehk risk, et pank ei suuda täita oma kohustusi ja tagatise realiseerimisest saadav tulu ei kata riskipositsiooni suurust. Nõukogu otsustas ajutiselt vähendada ka laenuandmete aruandluse sagedust, et kahandada mõnevõrra pankade võimalikku aruandluskoormust ja laiendada nende allikate loendit, kellel on lubatud hinnata täiendavate krediidinõuete krediidikvaliteeti.
Miks tehakse need muudatused nüüd?
COVID-19 pandeemiast tulenevalt on mitmed euroala riigid oma majanduse toetuseks sisse seadnud konkreetsed riiklikud või avaliku sektori tagatisskeemid. Riikide keskpangad saavad nüüd teataval määral võimaldada selliste skeemide kasutamist, ehkki sageli ei vasta asjaomased tagatised eurosüsteemi üldistele kõlblikkusnõuetele. Mõnel juhul on näiteks tegu osaliste tagatistega.
Millised euroala riikide keskpangad on täiendavate krediidinõuete raamistikud kasutusele võtnud?
Seni on seda teinud 17 keskpanka: Belgia keskpank, Saksamaa keskpank, Eesti Pank, Iirimaa keskpank, Kreeka keskpank, Hispaania keskpank, Prantsusmaa keskpank, Itaalia keskpank, Küprose keskpank, Läti keskpank, Leedu keskpank, Malta keskpank, Austria keskpank, Portugali keskpank, Slovakkia keskpank, Sloveenia keskpank ja Soome keskpank. Edaspidi peaksid veel mõned keskpangad täiendavate krediidinõuete raamistikud sisse seadma. Laiendatud raamistikud parandavad pankade võimalusi eurosüsteemi laenuoperatsioonide (sh TLTRO-III) kasutamisel ning võimaldavad esitada tagatisvarana rohkem erinevaid laenuliike, eelkõige neid, mida toetavad COVID-19 kriisiga seotud tagatisskeemid.
Kuidas toetab täiendavate krediidinõuete raamistike laiendamine reaalmajandust?
Täiendavate krediidinõuete raamistikud on juba mitme aasta vältel soodustanud väiksematele ettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraisikutele antud laenude aktsepteerimist eurosüsteemi kõlblike tagatistena. Praegune raamistike ajutine laiendamine võimaldab selliste laenude aktsepteerimisega seotud nõudeid veelgi leevendada. See aitab pankadel anda reaalmajandusele (sh väiksematele laenuvõtjatele) tõsiste majanduspingete korral laene väikese kasumlikkusega või kasumivabalt ning neid refinantseerida, võttes eurosüsteemilt kuni kolmeks aastaks laenu praegu negatiivse intressimääraga. See omakorda peaks aitama väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ning füüsilisest isikust ettevõtjatel (eriti neil, kes kasutavad riiklikke tagatisskeeme) oma tegevust jätkata ning säilitada keerulisel ajal juurdepääs pangarahastusele või selliseid rahastamisvõimalusi isegi laiendada.