PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 11. aprill 2024

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Laekunud andmed on üldjoontes kinnitanud meie varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Inflatsioon on toiduaine- ja kaubahindade aeglasema inflatsiooni mõjul jätkuvalt pidurdunud. Enamik alusinflatsiooni näitajaid alaneb, palgakasv muutub vähehaaval mõõdukamaks ja ettevõtete kasumid korvavad osaliselt tööjõukulude tõusu. Rahastamistingimused püsivad piiravad ning varasemad baasintressimääratõusud pärsivad jätkuvalt nõudlust, aidates inflatsiooni pidurdada. Samal ajal on euroalasisene hinnasurve endiselt tugev ja hoiab teenusehindade inflatsioonimäära kõrgel tasemel.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Meie hinnangul on EKP baasintressimäärad tasemel, mis toetab märkimisväärselt inflatsiooni praegust aeglustumist. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad püsivad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik. Juhul kui ajakohastatud hinnang inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele peaks veelgi suurendama EKP nõukogu veendumust, et inflatsioon läheneb püsivalt meie seatud eesmärgile, oleks asjakohane praegusi rahapoliitilisi piiranguid leevendada. Meie edasised otsused selle kohta, kui piiravat rahapoliitikat ja kui kaua on asjakohane rakendada, on igal juhul jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast ning me ei võta endale tulevaste intressimääraotsustega seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Esimeses kvartalis oli majandus endiselt loid. Ehkki kulutused teenustele püsivad vastupidavad, seisavad töötleva tööstuse ettevõtted silmitsi nõrga nõudlusega ja tootmine on endiselt tagasihoidlik, seda eelkõige energiamahukates sektorites. Küsitlusandmed osutavad järkjärgulisele elavnemisele käesoleva aasta jooksul, eelkõige teenuste sektoris. Elavnemist peaks toetama aeglasemast inflatsioonist, palgakasvust ja soodsamatest kaubandustingimustest tingitud reaalsete sissetulekute suurenemine. Euroala ekspordi kasv peaks samuti lähikvartalites kiirenema, kuna üleilmne majanduskasv hoogustub ja kulutused liiguvad pigem kaubeldavate kaupade poole. Aja jooksul peaks rahapoliitika avaldama nõudlusele vähem survet.

Töötuse määr on madalaimal tasemel alates euro kasutuselevõtust. Tööturul valitsev jäikus siiski endiselt vähehaaval leeveneb ja vähem tööandjaid annab teada vabadest töökohtadest.

Valitsused peaksid jätkama energiahindadega seotud toetusmeetmete lõpetamist, et inflatsioonitempo aeglustumine saaks kestlikult jätkuda. ELi majanduse juhtimise läbivaadatud raamistiku täielik ja viivitamata elluviimine aitab valitsussektoril jätkusuutlikult vähendada eelarve puudujääki ja võlakoormust. Riikide eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet, mis aitaks vähendada hinnasurvet keskpika aja jooksul. Euroopa tasandil aitaks ELi taasterahastu tõhus ja kiire rakendamine ja ühisturu tugevdamine edendada innovatsiooni ning suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördesse. Nagu EKP nõukogu oma 7. märtsi 2024. aasta avalduses rõhutas, aitaksid otsustavamad ja konkreetsemad jõupingutused pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks paremini kaasata selleks vajalikke ulatuslikke erasektori investeeringuid.

Inflatsioon

Inflatsioon on jätkuvalt aeglustunud. Eurostati kiirhinnangu kohaselt alanes see 2,6%-lt veebruaris 2,4%-le märtsis. Toiduainehindade inflatsioon langes 3,9%-lt veebruaris 2,7%-le märtsis, samal ajal kui energiahindade inflatsiooni näitaja oli veebruaris –3,7% ja märtsis –1,8%. Kaubahindade inflatsioon pidurdus veelgi ning alanes 1,6%-lt veebruaris 1,1%ni märtsis. Teenusehindade inflatsioon seevastu püsis märtsis kiire ja oli 4,0%.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid langes veebruaris veelgi, kinnitades hinnasurve järkjärgulist alanemist. Samal ajal kui euroalasisene hinnasurve püsib tugev, kasvasid palgad ja ühiku kohta arvestatav kasum 2023. aasta viimases kvartalis oodatust vaoshoitumalt, ent tööjõu erikulude kasv oli endiselt kiire, kajastades osaliselt tööviljakuse kesist tõusu. Värskeimad näitajad viitavad palgakasvu jätkuvale aeglustumisele.

Lähikuudel peaks inflatsioon püsima praeguse taseme lähedal ja alanema järgmisel aastal meie sihteesmärgini. Selle põhjuseks on tööjõukulude loium kasv, meie rahapoliitika piirava kursi toime avaldumine ning energiakriisi ja pandeemia mõju taandumine. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad püsivad üldjoontes stabiilsena ja on enamasti ligikaudu 2% tasemel.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Kasv võib kujuneda aeglasemaks juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt. Euroala majanduskasvu võib pärssida ka nõrgem maailmamajandus või maailmakaubanduse edasine aeglustumine. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina vastu ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt on peamised geopoliitilise riski allikad. See võib vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet tuleviku suhtes ja häirida maailmakaubanduse toimimist. Kasv võib kujuneda tempokamaks, kui inflatsioon aeglustub eeldatust kiiremini ja reaalsete sissetulekute suurenemine ergutab tarbimist oodatust ulatuslikumalt või kui maailmamajanduse kasv hoogustub oodatust rohkem.

Inflatsiooniga seotud tõusuriskid hõlmavad eriti Lähis-Idas süvenenud geopoliitilisi pingeid, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu ja suurendada veokulusid ning häirida maailmakaubandust. Inflatsioon võib kujuneda oodatust hoogsamaks ka juhul, kui palkade kasv on prognoositust kiirem või kui kasumimarginaalid osutuvad eeldatust vastupidavamaks. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui rahapoliitika pärsib nõudlust oodatust ulatuslikumalt või kui üleilmne majanduskeskkond ootamatult halveneb.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on alates märtsi rahapoliitikaistungist olnud üldjoontes stabiilsed ja laiemad rahastamistingimused püsivad piiravad. Ettevõttelaenude keskmine intressimäär alanes 5,2%-lt jaanuaris 5,1%-le veebruaris. Hüpoteeklaenude intressimäär oli jaanuaris 3,9% ja veebruaris 3,8%.

Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitas, et jätkuvalt kõrgete laenuintressimäärade ja seonduvate kärbete tõttu investeerimiskavades vähenes ettevõtete laenunõudlus 2024. aasta esimeses kvartalis veelgi. Laenutingimused püsisid ranged, kusjuures ettevõttelaenude tingimused muutusid veidi karmimaks ja hüpoteeklaenude tingimused leevenesid mõnevõrra.

Seda silmas pidades on laenudünaamika jätkuvalt loid. Ettevõttelaenude aastane kasvumäär veidi kerkis ning oli veebruaris 0,4% võrreldes 0,2%ga jaanuaris. Kodumajapidamistele antud laenude kasvumäär jäi samaks ja oli veebruaris aasta arvestuses 0,3%. Laia rahapakkumise (M3) kasvumäär jäi veebruaris tagasihoidlikuks 0,4% tasemel.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Meie hinnangul on EKP baasintressimäärad tasemel, mis toetab märkimisväärselt inflatsiooni praegust aeglustumist. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad püsivad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik. Juhul kui ajakohastatud hinnang inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele peaks veelgi suurendama EKP nõukogu veendumust, et inflatsioon läheneb püsivalt meie seatud eesmärgile, oleks asjakohane praegusi rahapoliitilisi piiranguid leevendada. Meie edasised otsused selle kohta, kui piiravat rahapoliitikat ja kui kaua on asjakohane rakendada, on igal juhul jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast ning me ei võta endale tulevaste intressimääraotsustega seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.