PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 14. detsember 2023

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Kui viimastel kuudel on inflatsioon aeglustunud, siis lähiajal peaks see ajutiselt jälle elavnema. Eurosüsteemi ekspertide värskeimas makromajanduslikus ettevaates euroala kohta prognoositakse, et järgmisel aastal pidurdub inflatsioon järk-järgult, enne kui läheneb 2025. aastal meie seatud 2% eesmärgile. Ettevaate kohaselt peaks koguinflatsiooni keskmine näitaja olema 2023. aastal 5,4%, 2024. aastal 2,7%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%. EKP ekspertide septembri ettevaatega võrreldes on 2023. aasta ja eriti 2024. aasta prognoosi korrigeeritud allapoole.

Alusinflatsiooni näitajad on veelgi leevenenud. Euroalasisene hinnasurve on aga endiselt tugev, seda eeskätt tööjõu ühikukulude jõulise kasvu tõttu. Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks inflatsiooni keskmine näitaja (energia ja toiduainete komponenti välja jättes) olema 2023. aastal 5,0%, 2024. aastal 2,7%, 2025. aastal 2,3% ja 2026. aastal 2,1%.

Varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub majanduses jätkuvalt jõuliselt. Rangemad rahastamistingimused pärsivad nõudlust ja see aitab inflatsiooni pidurdada. Eurosüsteemi ekspertide hinnangul peaks majanduskasv jääma lähiajal vaoshoituks. Edaspidi peaks majandus elavnema. Seda toetavad reaalsete sissetulekute kasv – sedamööda, kuidas inflatsiooni aeglustumine ja palkade kasv inimeste olukorda leevendavad – ja välisnõudluse paranemine. Seega eeldatakse eurosüsteemi ekspertide ettevaates, et kasv hoogustub keskmiselt 0,6%-lt 2023. aastal 0,8%ni 2024. aastal ning 1,5%ni nii 2025. kui ka 2026. aastal.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.

Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

EKP baasintressimäärad on meie peamine vahend rahapoliitika kursi kujundamisel. Samuti tegime täna otsuse edendada eurosüsteemi bilansi normaliseerimist. EKP nõukogu kavatseb jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada 2024. aasta lõpus.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Euroala majanduskasv aeglustus kolmandas kvartalis mõnevõrra, seda peamiselt varude vähenemise tulemusel. Lähiajal peaksid majandusaktiivsust jätkuvalt pärssima rangemad rahastamistingimused ja tagasihoidlik välisnõudlus. Eriti kehv on väljavaade ehitus- ja töötleva tööstuse sektoris, mida kõrgemad intressimäärad on kõige rohkem mõjutanud. Teenindussektori aktiivsus peaks järgmistel kuudel samuti vähenema. Selle põhjuseks on tööstustegevuse loiduse mõju ülekandumine, majanduse taasavanemise toime taandumine ning rangemate rahastamistingimuste laienev mõju.

Tööturg toetab majandust jätkuvalt. Töötuse määr oli oktoobris 6,5% ja tööhõive kasvas kolmandas kvartalis 0,2%. Samal ajal pärsib loium majandusaktiivsus nõudlust töötajate järele ning vabade töökohtade arv ettevõtetes on viimastel kuudel vähenenud. Samuti langes töötundide koguarv kolmandas kvartalis 0,1% hoolimata sellest, et tööturul on rohkem inimesi.

Sedamööda, kuidas energiakriis leeveneb, peaksid valitsused hakkama seonduvaid toetusmeetmeid lõpetama. See on vajalik selleks, et vältida keskpikas perspektiivis inflatsioonisurve süvenemist, mille tõttu tuleks võtta veelgi rangemaid rahapoliitikameetmeid. Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Struktuurireformid ja meetmed, mille eesmärk on suurendada euroala tarnevõimet ja mida toetaks ELi taasterahastu täiemahuline rakendamine, võivad aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Ühtlasi edendaksid need rohe- ja digipööret. Sellega seoses on oluline jõuda kiiresti kokkuleppele ELi majanduse juhtimise raamistiku reformis. Samuti tuleb tingimata hoogustada edusamme kapitaliturgude liidu väljakujundamisel ja pangandusliidu lõpuleviimisel.

Inflatsioon

Inflatsioon on möödunud kahe kuu jooksul aeglustunud ning Eurostati kiirhinnangu kohaselt alanes selle aastakasvu näitaja novembris 2,4%-le. Langus oli laiapõhjaline. Energiahindade inflatsioon alanes veelgi ning toiduainehindade inflatsioon aeglustus samuti, ehkki püsib üldjoontes suhteliselt hoogne. Käesoleval kuul kergitab inflatsiooninäitajat tõenäoliselt energiahinnaga seotud positiivne baasefekt. 2024. aastal peaks inflatsiooni langus pidurduma. Selle põhjuseks on täiendavad positiivsed baasefektid ja energiahinnašoki tagajärgede leevendamiseks võetud varasemate eelarvemeetmete järkjärguline lõpetamine.

Energia ja toiduainete komponenti välja jättes aeglustus inflatsioon möödunud kahe kuu jooksul peaaegu terve protsendipunkti võrra, alanedes novembris 3,6%-le. See kajastab pakkumistingimuste paranemist, varasema energiahinnašoki toime taandumist ning rangema rahapoliitika mõju nõudlusele ja ettevõtete hinnakujundusvõimele. Kaupade ja teenuste inflatsioonimäärad alanesid vastavalt 2,9% ja 4,0%-le.

Oktoobris langesid kõik alusinflatsiooni näitajad, kuid euroalasisene hinnasurve püsis peamiselt jõulise palgakasvu ja tööviljakuse languse keskkonnas endiselt tugev. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad on enamasti ligikaudu 2% tasemel ning inflatsioonihüvitiste turupõhised kõrged näitajad on alanemas.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Kasv võib kujuneda aeglasemaks juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt. Euroala majanduskasvu võib pärssida ka nõrgem maailmamajandus või maailmakaubanduse edasine aeglustumine. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina vastu ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt on peamised geopoliitilise riski allikad. See võib vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet tuleviku suhtes. Kasv võib kujuneda kiiremaks, kui reaalsete sissetulekute kasv ergutab tarbimist oodatust rohkem või kui maailmamajanduse kasv hoogustub oodatust rohkem.

Inflatsiooniga seotud tõusuriskid hõlmavad süvenenud geopoliitilisi pingeid, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu, ning äärmuslikke ilmastikunähtusi, mille tõttu võivad tõusta toiduainehinnad. Inflatsioon võib kujuneda oodatust hoogsamaks ka juhul, kui inflatsiooniootused ületavad meie seatud eesmärki või kui palkade või kasumimarginaalide kasv on prognoositust kiirem. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui rahapoliitika pärsib nõudlust oodatust ulatuslikumalt või kui üleilmne majanduskeskkond ootamatult halveneb. Viimane võib toimuda osaliselt seetõttu, et geopoliitilised riskid on hiljuti süvenenud.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast meie möödunud istungit tunduvalt langenud ja on eurosüsteemi ekspertide ettevaates toodud prognoosidest madalamad. Meie rahapoliitika piirav kurss avaldab jätkuvalt ulatuslikku mõju rahastamistingimustele laiemalt. Pangalaenude intressimäärad kerkisid oktoobris jälle: ettevõttelaenude intressimäär tõusis 5,3%-le ja hüpoteeklaenude intressimäär 3,9%-le.

Kõrgemad laenuintressimäärad, tagasihoidlik laenunõudlus ja laenupakkumise vähenemine on laenudünaamikat veelgi nõrgendanud. Ettevõttelaenude aastakasv aeglustus oktoobris 0,3%. Kodumajapidamistele antud laenude kasv püsis samuti vaoshoitud ja selle aastanäitaja oli 0,6%. Loiuma laenuandmise ja eurosüsteemi bilansi mahu vähendamise keskkonnas on laia rahapakkumise (M3) kasv veelgi pidurdunud. Oktoobris alanes selle aastakasvu näitaja 1,0%.

Kooskõlas meie rahapoliitika strateegiaga hindas EKP nõukogu põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Euroala pangad on näidanud oma vastupidavust. Nende kapitali suhtarvud on head ja viimase aasta jooksul on nende kasumlikkus märkimisväärselt suurenenud. Finantsstabiilsuse väljavaade on aga endiselt ebakindel, võttes arvesse praegust keskkonda, mida kujundavad rahastamistingimuste karmistumine, loid kasv ja geopoliitilised pinged. Olukord võib halveneda eeskätt juhul, kui pankade rahastamiskulud kasvavad eeldatust rohkem ja kui tekib rohkem laenuvõtjaid, kellel on raskusi oma laenude tagasimaksmisel. Samal ajal peaks selle stsenaariumi üldine mõju majandusele olema piiratud, kui finantsturud reageerivad nõuetekohaselt. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on endiselt esimene kaitseliin finantshaavatavuste süvenemise vältimisel ning juba kohaldatavad meetmed aitavad säilitada finantssüsteemi vastupanuvõimet.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetavad märkimisväärselt ja aegsasti inflatsiooni naasmist sihteesmärgi juurde. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik inflatsiooni aegsaks naasmiseks sihteesmärgi juurde. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised.

EKP nõukogu kavatseb 2024. aasta teisel poolel vähendada PEPPi portfelli mahtu ja peatada PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud 2024. aasta lõpus.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.