Ülevaade

Euroala väljavaade on mõnevõrra halvenenud, kasv on aeglasem ning inflatsioon kiirem ja püsivam, kui prognoositi EKP ekspertide 2022. aasta septembri makromajanduslikus ettevaates.^[1] Majanduskasv oli suvel oodatust hoogsam, sest majanduse taasavanemine ja valitsuse toetusmeetmed hoogustasid teenindussektori aktiivsust. Jätkuv energiakriis, kiire inflatsioon, suur ebakindlus, majanduse üleilmne aeglustumine ja karmistunud rahastamistingimused pidurdavad siiski majandusaktiivsust ning on juba põhjustanud SKP reaalkasvu järsu aeglustumise 2022. aasta kolmandas kvartalis. Aasta lõpuks prognoosivad eksperdid euroalal lühiajalist ja leebet majanduslangust. Samal ajal kui ilmnevad Ukraina sõja majanduslikud tagajärjed ja võimendavad tugevat inflatsioonisurvet, on tarbijate ja ettevõtete kindlustunne jäänud tagasihoidlikuks. Reaalne kasutatav tulu väheneb ja järsult kasvav kulusurve piirab tootmist, eriti energiamahukates tööstusharudes. Negatiivseid majanduslikke tagajärgi peaksid osaliselt leevendama eelarvepoliitikameetmed. Ühtlasi võimaldavad suured maagaasivarud ning jätkuvad jõupingutused nõudluse vähendamiseks ja Venemaa gaasi asendamiseks alternatiivsete allikatega eeldada, et euroala suudab ettevaateperioodil vältida vajadust teha energiatootmises kohustuslikke kärpeid, ehkki energiavarustuse häirete oht on eriti 2023.–2024. aasta talvel endiselt suur. Keskpikas vaates peaks ebakindlus energiaturu tasakaalustumisel vähenema ja reaalsed sissetulekud suurenema. Selle tulemusel peaks majanduskasv elavnema. Seda toetavad ka välisnõudluse tugevnemine ja seniste pakkumispoolsete kitsaskohtade kõrvaldamine hoolimata vähem soodsatest rahastamistingimustest. Tööturg peaks jääma saabuvale mõõdukale majanduslangusele suhteliselt vastupidavaks, kajastades varutööjõu hoidmist endiselt märkimisväärse tööjõupuuduse keskkonnas. Kokkuvõttes peaks SKP keskmine aastane reaalkasv oluliselt pidurduma, aeglustudes 3,4%-lt 2022. aastal 0,5%-le 2023. aastal, ning elavnema seejärel 2024. aastal 1,9%ni ja 2025. aastal 1,8%ni. 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on 2022. aasta SKP kasvu prognoosi korrigeeritud suvel täheldatud oodatust positiivsemate suundumuste tulemusel 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole. 2023. aasta prognoosi korrigeeriti 0,4 protsendipunkti võrra allapoole ning 2024. aasta prognoos jääb samaks.

Inflatsiooninäitajad on 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes jätkuvalt oodatust kõrgemad. Hoogsam inflatsioon on ÜTHI komponentide lõikes laienenud hoolimata sellest, et gaasi ja elektri hulgihinnad on järsult langenud, nõudlus on vähenenud ja pakkumispoolsed kitsaskohad leevenenud ning valitsused on võtnud meetmeid energiahindade inflatsiooni ohjeldamiseks. ÜTHI-koguinflatsioon peaks püsima lähiajal väga hoogne, sest toormehindade senise tõusu, euro varasema odavnemise, tarneraskuste ja pingeliste tööturutingimustega seotud tõususurve kandub jätkuvalt tarbijahindadesse. Siiski eeldatakse, et inflatsioon pidurdub keskmiselt 8,4%-lt 2022. aastal 6,3%-le 2023. aastal, kusjuures ajavahemikus 2022. aasta viimasest kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini peaks inflatsioon aeglustuma 10%-lt 3,6%-le. Seejärel peaks keskmine inflatsioonimäär olema 2024. ja 2025. aastal vastavalt 3,4% ja 2,3%. Inflatsiooni aeglustumine ettevaateperioodil kajastab energiakomponendiga seotud tugevat negatiivset baasefekti kogu 2023. aasta jooksul, 2021. aasta detsembris alanud EKP rahapoliitika normaliseerimise mõju järkjärgulist avaldumist, kehvemat kasvuväljavaadet ning energia- ja toidutoormehindade eeldatavat langust kooskõlas futuuride hindadega, aga ka eeldust, et pikemaajalised inflatsiooniootused püsivad stabiilsed. Koguinflatsiooni näitaja peaks jõudma 2025. aasta teisel poolel EKP keskpika perioodi 2% inflatsioonieesmärgini, samal ajal kui ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) püsib kogu ettevaateperioodil üle 2%. Selle põhjuseks on kõrgete energiahindade ja euro varasema järsu odavnemise (hoolimata hiljutisest mõningasest kallinemisest) kaudne viitajaga mõju, aga ka tugev tööturg ja inflatsioonihüvitiste mõju palkadele, mis peaksid nominaalarvestuses kasvama varasemast keskmisest märksa ulatuslikumalt (ehkki jäävad reaalväärtuses kogu ettevaateperioodi jooksul Ukraina sõja eelsest tasemest allapoole). 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on koguinflatsiooni prognoosi märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud (2022. aastaks 0,3 protsendipunkti, 2023. aastaks 0,8 protsendipunkti ja 2024. aastaks 1,1 protsendipunkti võrra). See kajastab hiljutisi oodatust kõrgemaid näitajaid, hinnatõususurve tugevuse ja püsivuse ümberhindamist ning selle ülekandumist, kiiremat palgakasvu ja kõrgemaid toidutoormehindu. Need tõusumõjud korvasid täielikult eelduste kohaselt madalamate nafta-, gaasi- ja elektrihindade, pakkumispoolsete kitsaskohtade kiirema leevenemise, euro hiljutise kallinemise ja nõrgema kasvuväljavaate langusmõju. Oluline on see, et 2022. aasta septembri ettevaate järel vastu võetud uued eelarvemeetmed, millest enamiku eesmärk on vähendada energiahindade tõusu 2023. aastal, vähendavad samal aastal inflatsiooni ülespoole korrigeerimist, kuid panustavad märkimisväärselt ülespoole korrigeerimisse 2024. aastal, sest paljud neist aeguvad.

Tabel

Euroala kasvu- ja inflatsiooniprognoosid

(aastane muutus protsentides)

Käesoleva ettevaatega on seotud jätkuvalt suur ebakindlus. Peamine oht euroala majandusväljavaatele on endiselt seotud Euroopa energiavarustuse võimaliku ulatuslikuma katkemisega, mis toob kaasa energiahindade edasise tõusu ja tootmise vähenemise. Seda riski kajastav langusstsenaarium osutab põhiprognoosiga võrreldes kiiremale inflatsioonile 2023. ja 2024. aastal (vastavalt 7,4% ja 3,6%), kui energiahinnad tõusevad. Seejärel peaks inflatsioonimäär alanema 2025. aastal põhiprognoosist allapoole ja jõudma 2,0%ni, kui tarnešokid leevenevad ja ülekaalus on nõudlusega seotud negatiivsete vapustuste viitajaga mõju. SKP reaalkasv aeglustuks langusstsenaariumis 2023. aastal 0,6% ning elavneks 2024. aastal 0,2% ja 2025. aastal 2,0%. Seda stsenaariumit on üksikasjalikumalt kirjeldatud infokastis 3.

1 Reaalmajandus

Majanduskasv aeglustus 2022. aasta kolmandas kvartalis märkimisväärselt, sest pandeemiajärgse taasavanemise ja tarneahela häirete leevendamise tugevat mõju pärssisid vähene kindlustunne ja jõuline import koos nõrga ekspordi ja kiire inflatsiooniga (vt joonis 1). Kasvu edendasid jõuliselt euroala sisenõudlus eratarbimise stabiilse kasvu taustal (mida suvekuudel toetas majanduse taasavanemise püsiv mõju) ning investeeringute kasvu ulatuslik hoogustumine. Viimane kajastas tarneahela häirete leevenemist ja intellektuaalomandi investeeringute suurt kasvu Iirimaal. Sisenõudluse positiivse toime kaalus suurel määral üles netokaubandus, mis avaldas kolmandas kvartalis SKP reaalkasvule tugevat negatiivset mõju. Valmistoodete varude näitaja ostujuhtide indeksi tõus ja uute tellimuste vähenemine kinnitasid varude hankimise positiivset mõju samas kvartalis. Kokkuvõttes oli kasv nii teises kui ka kolmandas kvartalis veidi kiirem, kui 2022. aasta septembri ettevaates eeldati.

Joonis 1

Euroala SKP reaalkasv

(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)

Sedamööda, kuidas Ukraina sõjast tingitud energiahinnašokk levib majanduses tervikuna, inflatsioon on hoogne ja ebakindlus suur ning energiamahukates tööstusharudes tehakse kärpeid, peaks SKP reaalkasv nii 2022. aasta neljandas kui ka 2023. aasta esimeses kvartalis veidi aeglustuma. Pandeemiajärgse taasavanemise mõju taandudes peaksid hoogustuv inflatsioon, pankade laenuintressimäärade tõus ning ettevõtete ja tarbijate vähene kindlustunne ja madalamad ootused piirama talvel nii tarbija- kui ka kapitalikulutusi. Seda kajastavad värskeimad uuringunäitajad (näiteks ostujuhtide indeks), mis osutavad majandusaktiivsuse laiapõhjalisele raugemisele 2022. aasta neljandas kvartalis hoolimata sellest, et eelmistes kvartalites majandusaktiivsust pärssinud pakkumispoolsed kitsaskohad leevenesid jätkuvalt. Aasta lõpus peaks kodumajapidamiste kulutusi tugevalt mõjutama inflatsiooni negatiivne toime reaalsele kasutatavale tulule koos ettevaatuse eesmärgil kogutavate säästude tõenäolise kasvuga. Arvestades tarbijate peaaegu rekordiliselt vähest kindlustunnet ja suurt ebakindlust, ei suuda koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia ajal kogunenud ülemäärased säästud (millest likviidsed on alla poole ja mis on valdavalt koondunud kõige jõukamatesse kodumajapidamistesse^[2]) kuigi tõenäoliselt pehmendada negatiivsete šokkide mõju reaalsele tulule. Kokkuvõttes peaks SKP reaalkasv aeglustuma 2022. aasta neljandas kvartalis 0,2% ja 2023. aasta esimeses kvartalis 0,1% (2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP kasvu prognoosi mõlemas kvartalis 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud).

Gaasivarude täiendamisel tehtud edusammud näitavad, et eeloleval talvel on piisavalt varusid, hoolimata eeldusest, et gaasinõudlus väheneb ja sellel on teatav negatiivne majandusmõju. Pärast septembrikuu ettevaate valmimist on Venemaalt pärit gaasitarneid veelgi kärbitud, eelkõige seoses Nord Stream 1 torujuhtme kaudu edastatavate gaasivoogude peatamisega. Detsembri ettevaate põhiprognoosis eeldatakse, et Venemaa gaasivood Euroopa Liitu jätkuvad praegusel tasemel (mis on ligikaudu 14% aastate 2017–2021 keskmisest tasemest) ning teistest riikidest pärit gaasivood (mis on juba kasvanud ligikaudu 20% võrreldes nende keskmise tasemega enne Venemaa sissetungi Ukrainasse) suurenevad 2023. aastal veelgi, kui kasutusele võetakse täiendavad gaasijuhtmed ja veeldatud maagaasi varud. Samal ajal toovad kõrged hinnad kaasa ettevõtete ja kodumajapidamiste tarbimise vähenemise, mis on üldjoontes kooskõlas ELi kokkuleppega vähendada gaasinõudlust 15%. Eeldades, et talvised ilmastikutingimused on normaalsed, ei nähta prognoosis ette gaasitarbimise sundpiiranguid. Siiski võib tekkida gaasitarnete puudujääk, seda eelkõige 2023.–2024. aasta talvel (vt infokast 3, milles käsitletakse gaasitarnetega seotud pessimistlikumate eelduste mõju). Ehkki gaasitarbimise sundpiiranguid suudetakse eeldatavalt vältida, võivad kõrged energiahinnad muuta mõned tegevused kõige energiamahukamates sektorites kahjumlikuks, mis toob turuolukorra tõttu kaasa tootmise peatamise koos negatiivse mõjuga majanduskasvule.

Energiaga seotud eelarvemeetmed toetavad 2023. aastal majanduskasvu, kuid selle mõju nullib varasemate COVID-19 pandeemiaga seotud eelarvepoliitiliste toetusmeetmete tühistamine. Euroala riikides võetavad eelarvemeetmed, mille mahtu on kõrgete energiahindade ja kiire inflatsiooni kompenseerimiseks hiljuti suurendatud (vt 2. jagu), tasakaalustavad muude kaalutletud meetmete mõju eelkõige seetõttu, et varasemad COVID-19 kriisiga seotud meetmed ja taastamismeetmed on peatatud. See tähendab, et kaalutlusõigusel põhinevate eelarvepoliitikameetmete mõju kasvule on 2023. aastal üldiselt neutraalne. Pärast seda peaks valdav osa energiaga seotud meetmetest siiski tühistatama, lähtudes eeldusest, et põhistsenaarium hõlmab ainult meetmeid, mis on heaks kiidetud või mis on üksikasjalikult välja töötatud ja läbivad tõenäoliselt edukalt seadusandliku protsessi. Seega on majanduskasvule avalduv eelarvemõju 2024.–2025. aastal negatiivne. Põhiprognoosis sisalduvad rohepööret toetavad eelarvemeetmed peaksid avaldama 2022. aastal kasvule 0,2 protsendipunkti suurust tõusumõju. Aastatel 2023–2024 peaks nende toime olema üldjoontes neutraalne ja 2025. aastal veidi negatiivne, sest mõned meetmed aeguvad.^[3]

Alates 2023. aasta teisest poolest hakkab majandusaktiivsus elavnema sedamööda, kuidas energiaturg tasakaalustub, ebakindlus väheneb, pakkumispoolsed kitsaskohad kõrvaldatakse, reaalsed sissetulekud paranevad ja välisnõudlus suureneb. SKP tase jääb siiski enne Ukraina sõda eeldatud kursist selgelt allapoole (vt joonis 2). 2023. aasta teisel poolel peaks SKP reaalkasv hoogustuma ja püsima 2024. aastal jõuline, kajastades energiaturu tasakaalustumist, kindlustunde taastumist ja ebakindluse vähenemist. Inflatsioonisurve leevenemine võimaldab reaalsel kasutataval tulul eeldatavalt vastupidavate tööturgude keskkonnas elavneda. Ühtlasi võib oodata, et ülejäänud pakkumispoolsed kitsaskohad kõrvaldatakse täielikult 2023. aasta keskpaigaks, välisnõudlus peaks elavnema ja ekspordihindade konkurentsivõime peamiste kaubanduspartnerite suhtes paraneb. SKP reaalkasv peaks 2025. aastal veidi aeglustuma, kuid püsima pandeemiaeelsest keskmisest kiirem, sest pärast mitmeid alates pandeemia algusest esinenud negatiivseid šokke hakkab avalduma järelejõudmisprotsessi mõju. Sellegipoolest jääb reaalse SKP tase aasta tagasi eeldatud kursist selgelt allapoole.

Joonis 2

Euroala reaalne SKP

(aheldatud väärtused, IV kv 2019 = 100)

Tabel 1

Makromajanduslik ettevaade euroala kohta

(aastane muutus protsentides, kui ei ole märgitud teisiti)

SKP komponentide osas võib öelda, et kodumajapidamiste reaalse tarbimise kasv peaks 2023. aastal märkimisväärselt pidurduma ja 2024.–2025. aastal vähehaaval elavnema. Pandeemiapiirangute kaotamine hoogustas suvekuudel teenindussektori aktiivsust ja toetas eratarbimist, kuid see mõju peaks 2022. aasta viimases kvartalis taanduma. Ukraina sõjast tingitud energiahinnašokk on kergitanud tarbijahindu ja süvendanud ebakindlust, kahjustanud tõsiselt tarbijate kindlustunnet ja vähendanud reaalset tulu, avaldades negatiivset mõju kodumajapidamiste tegelikele kulutustele. Lühiajalises vaates võib see kaasa tuua üldise tarbimise vähenemise. Selle tulemusel peaks kodumajapidamiste tarbimise kasv aeglustuma 4,0%-lt 2022. aastal vaid 0,7%-le 2023. aastal. Arvestades aeglustuvat inflatsiooni ja ebakindluse eeldatavat vähenemist koos kasutatava tulu suhteliselt stabiilse kasvuga, hakkab tarbimine vähehaaval elavnema ning hoogustub 2024. ja 2025. aastal 1,5%.

Reaalne kasutatav tulu peaks 2023. aastal peamiselt hoogsa inflatsiooni tõttu vähenema ja 2024.–2025. aastal järk-järgult taastuma. Reaalne kasutatav tulu on 2022. aastal hinnangute kohaselt vähenenud. Selle põhjuseks on inflatsiooni hoogustumine ja 2021. aastaga võrreldes üldjoontes väiksemad netofiskaalülekanded. Viimane kajastab pandeemiaga seotud toetusmeetmete tühistamist, ehkki samal ajal võeti täiendavaid meetmeid kõrgete energiahindade kompenseerimiseks. 2023. aastal peaks reaalne tulu jätkuvalt kiire inflatsiooni ning töötulu ja töötuliväliste sissetulekute kasvu aeglustumise taustal veelgi kahanema, ehkki palgakasv hoogustub. Need tegurid kaaluvad täielikult üles jätkuvate eelarvepoliitiliste toetusmeetmete, sealhulgas hiljuti kõrgete energiahindade korvamiseks vastu võetud meetmete soodsa mõju. Inflatsiooni aeglustumise ja majandusaktiivsuse taastumise taustal peaks reaalse kasutatava tulu kasv 2024. aastal elavnema ja 2025. aastal veelgi hoogustuma, ületades tunduvalt pandeemiaeelset taset.

Kodumajapidamiste säästumäär peaks langema 2023. ja 2024. aastal oma kriisieelsest tasemest allapoole ning 2025. aastal veidi tõusma. Suurema ebakindluse tõttu peaks kodumajapidamiste säästumäär lähiajal ajutiselt tõusma, ehkki ostujõu vähenedes oleks vaja tarbimist toetada. Aastatel 2023–2024 peaks säästumäär veidi alanema ning see toob kaasa pandeemia ajal kogunenud säästude mõningase kahanemise, ehkki vähemal määral, kui eelmises ettevaates prognoositi. Sissetulekute jagunemise järgi vaadatuna on tõenäoline, et väiksema sissetulekuga kodumajapidamised, kelle säästud on suhteliselt tagasihoidlikud ja keda hiljutised energia- ja toiduainehindade šokid on rohkem puudutanud, peavad oma sääste hädavajalike tarbimiskulutuste rahastamiseks kärpima. Jõukamad ja eakamad kodumajapidamised võivad tarbimiseks kasutada pandeemia ajal kogunenud likviidseid sääste, kuid eeldatavasti piiravad seda mõju suurel määral ettevaatuskaalutlused. Sedamööda, kuidas inflatsioon läheneb taas 2%-le, peaks säästumäär stabiliseeruma ettevaateperioodi lõpu poole pandeemiaeelse taseme juures.

Infokast 1
Tehnilised eeldused intressimäärade, toormehindade ja vahetuskursside kohta

Eurosüsteemi ekspertide 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes hõlmavad tehnilised eeldused kõrgemaid intressimäärasid, madalamat naftahinda, oluliselt madalamaid gaasi ja elektri hulgihindu ning euro kallinemist. Tehnilised eeldused intressimäärade ja toormehindade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 23. november 2022. Lühiajalisi intressimäärasid mõõdetakse kolme kuu EURIBORina ja turgude ootused tuletatakse futuurilepingute intressimääradest. Selle meetodi kohaselt on lühiajaliste intressimäärade keskmine tase 2022. aastal 0,4%, 2023. aastal 2,9%, 2024. aastal 2,7% ja 2025. aastal 2,5%. Turgude ootuste järgi peaks euroala riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade nominaalne intressimäär olema 2022. aastal keskmiselt 1,8% ja ettevaateperioodil vähehaaval tõusma, ulatudes 2025. aastal 2,7%ni.^[4] 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on turgude ootusi lühiajaliste intressimäärade arengu suhtes korrigeeritud 2022., 2023. ja 2024. aastaks vastavalt ligikaudu 20, 90 ja 60 baaspunkti võrra ülespoole arvestades ootusi, et rahapoliitilistest stiimulitest loobutakse eeldatust kiiremini. Selle tulemusel on ka pikaajaliste riigivõlakirjade tulusust korrigeeritud ettevaateperioodiks ligikaudu 20–50 baaspunkti võrra ülespoole.

Tabel

Tehnilised eeldused

Tehnilisi eeldusi naftahinna kohta on allapoole korrigeeritud väiksema nõudluse tõttu, ehkki ka OPEC+ riikidest pärit pakkumine on vähenenud. Maailmamajanduse aeglustumine ja Hiinas kehtestatud liikumispiirangud on väiksema naftanõudluse kaudu naftahindu jätkuvalt pärssinud. 2022. aasta septembri ettevaate avaldamise järel on Rahvusvaheline Energiaagentuur korrigeerinud oma üleilmse naftanõudluse 2023. aasta prognoosi 0,4% allapoole. Uued liikumispiirangud Hiinas peaksid naftanõudlust veelgi pärssima, sest koroonaviirusesse nakatumiste arvu tõusu tõttu mõjutab Hiina majandust tõenäoliselt edaspidigi nulltolerantsi poliitika COVID-19 leviku suhtes. Need nõudlustegurid kaalusid täielikult üles OPEC+ riikide poolt alates pandeemia algusest seatud naftatoodangu sihtmahtude hiljutise vähendamise. Naftafutuuride hindade arengukõver on 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes liikunud allapoole (3,8% 2023. aastal ja 4,7% 2024. aastal) ja on endiselt langussuunaline. Brenti toornafta barreli hind peaks 2023. aastal olema 86 USA dollarit ja alanema 2025. aastal 76 USA dollarini.

Gaasi ja elektri hulgihinnad on järsult langenud, ent püsivad jätkuvalt kõrged, samal ajal kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemis on CO₂ heitkoguste saastekvootide hindade eeldatavat arengudünaamikat allapoole korrigeeritud. ELi liikmesriikide poolt kogu 2022. aasta jooksul tehtud jõupingutused Venemaa gaasitarnete asendamiseks alternatiivsete allikatega ja hiljutised väga leebed ilmastikutingimused on viinud olukorrani, kus novembri keskpaigas olid Euroopa gaasihoidlad peaaegu täidetud ning see tõi Euroopas kaasa gaasihindade ulatusliku languse. Uued eeldused osutavad gaasihindade järsule allapoole korrigeerimisele võrreldes 2022. aasta septembri ettevaates esitatud tehniliste eeldustega (47% 2023. aastal ja 41% 2024. aastal). Langus oli eriti märgatav hetkehinna puhul, samal ajal kui futuurihinnad viitavad endiselt suurtele tarneriskidele, eriti järgmisel aastal, mil EL peab oma gaasivarusid 2023.–2024. aasta talve eel täiendama. Seega püsib Madalmaade gaasi hetketuru (TTF) gaasifutuuride hinnakõver 2023. aastal kõrge (124 eurot MWh kohta) ning osutab gaasihindade langusele pärast 2023.–2024. aasta talvehooaega ja edasisele langusele 2025. aastal. Elektri hulgihinna futuure on samuti märkimisväärselt allapoole korrigeeritud, kajastades muutusi gaasihinnaga seotud eeldustes. Mõju, mida avaldavad põhistsenaariumis prognoosituga võrreldes alternatiivsed energiahindade eeldused, käsitletakse infokastis 4 esitatud tundlikkusanalüüsis. Mis puutub CO₂ heitkoguste saastekvootide hindadesse heitkogustega kauplemise süsteemis, siis on futuurihindadel põhinevat eeldatavat kurssi pärast 2022. aasta septembri ettevaate koostamise lõppkuupäeva märkimisväärselt allapoole korrigeeritud (–17% 2023. ja 2024. aastal). Selle põhjuseks on muu hulgas kehvemad majanduskasvu väljavaated ning ELi riikide rahandusministrite ettepanek kiirendada heitesertifikaatide müüki, et see algaks juba 2023. aasta kevadel.

Kahepoolsed vahetuskursid peaksid püsima ettevaateperioodil muutumatuna ettevaate koostamise lõppkuupäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmisel tasemel. Seega peaks USA dollari ja euro keskmine vahetuskurss olema 2022. aastal 1,05 ning 2023.–2025. aastal 1,03, mis on 2022. aasta septembri ettevaates prognoositust ligikaudu 2% kõrgem. Euro efektiivset vahetuskurssi käsitlevat eeldust on korrigeeritud 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes ligikaudu 3% ülespoole.

Eluasemeinvesteeringud, mis on karmistunud rahastamistingimustest üks enim mõjutatud nõudluskomponente, peaksid 2023. aastal märkimisväärselt kahanema ning 2024.–2025. aastal väga aeglaselt elavnema. Hüpoteeklaenude intressimäärade tõus ja kehvem juurdepääs laenuvõimalustele, aga ka püsivalt suur ebakindlus ja inflatsiooni mõju, mis tõstab ehituskulusid ning vähendab samal ajal kodumajapidamiste ostujõudu ja nõudlust, peaksid pärssima eluasemeinvesteeringuid ja viima 2023. aastal nende vähenemiseni. 2024. aastal peaks eluasemeinvesteeringute kasvunäitaja muutuma taas positiivseks. Ülejäänud ettevaateperioodi jooksul peaksid kasvumäärad siiski jääma tagasihoidlikuks, sest karmimad rahastamistingimused kaaluvad osaliselt üles vähem negatiivse Tobini q suhtarvu^[5] mõju ja kasutatava tulu suurenemise.

Ettevõtlusinvesteeringuid peaksid samuti lühiajalises vaates märkimisväärselt mõjutama kasvavad rahastamiskulud koos suure ebakindluse ja energiahindade tõusuga, kuid 2024.–2025. aastal peaksid need elavnema. Ettevõtlusinvesteeringud kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis hoogsalt. Selle põhjuseks olid märgatav pööre mootorsõidukite tootmises ning märgid pakkumispoolsete kitsaskohtade leevenemisest osaliselt seoses tellimuste täitmisel esineva endiselt suure mahajäämuse korvamisega, samal ajal kui uute tellimuste arv on suvest saati järsult vähenenud. Kasv kajastas ka intellektuaalomandi investeeringute jõulist hoogustumist Iirimaal. Ukraina sõja tõttu süvenenud ebakindlus, kõrged energiahinnad ja intressimäärade tõus on kaasa toonud ettevõtete kindlustunde vähenemise ja väiksemad ootused ettevõtlustegevuse suhtes kapitalikaupade sektoris. Need tegurid koos laiema murega energiavarustuse võimalike piirangute pärast peaksid lähiajal viima ettevõtlusinvesteeringute lühiajalise ja järsu vähenemiseni. Seejärel peaksid ettevõtlusinvesteeringud järk-järgult elavnema sedamööda, kuidas ebakindlus taandub, pakkumispoolsed kitsaskohad leevenevad ja lõppnõudlus kasvab. Eeldatakse, et ELi taasterahastu rahaliste vahendite kasutuselevõtt kaasab erainvesteeringuid, mida toetavad ettevõtete üha suuremad jõupingutused tootmise CO₂ heite vähendamiseks (sealhulgas ELi algatuse „REPowerEU” raames) olukorras, kus on vaja vähendada sõltuvust Venemaa energiatarnetest.

Infokast 2
Rahvusvaheline keskkond

Maailmamajandust on räsinud ebasoodsad tegurid, mis nõrgendavad üleilmse majanduskasvu ja euroala välisnõudluse väljavaadet, samal ajal kui üleilmne inflatsioon on endiselt kiire, kuid näib olevat saavutanud tipptaseme. Venemaa sõda Ukrainas on endiselt suur häirete põhjustaja eriti energia- ja toidutoormeturgudel, ning ehkki alates 2022. aasta septembri ettevaatest on energiahinnad langenud, püsivad need endiselt volatiilsed. Eeskätt areneva majandusega riikides süvendab sõda ka ebakindlust toiduga kindlustatuse suhtes. Hiinas pärsivad majandustegevust veelgi majanduslangus elamukinnisvarasektoris ja valitsuse otsus jätkata praegu nulltolerantsi poliitikat COVID-19 leviku suhtes. Kuigi pandeemiaga seotud piirangud ja tarneahela kitsaskohad on kogu maailmas leevenenud, pärsivad kodumajapidamiste kasutatavat tulu jätkuvalt suur ja püsiv inflatsioonisurve ning karmimad rahastamistingimused.

Maailmamajanduse kasv peaks 2023. aastal aeglustuma, kuid seejärel järk-järgult elavnema. Üleilmse (v.a euroala) SKP reaalkasv peaks järsult aeglustuma, jõudes 2023. aastal 2,6%ni (mis on tunduvalt madalam kui selle pikaajaline keskmine (3,6%)), ning kiirenema 2024. ja 2025. aastal vastavalt 3,1% ja 3,3%ni. Maailmamajanduse nõrkus tuleneb peamiselt suurematest arenenud majandusega riikidest ja Hiinast. USA majandus peaks märkimisväärselt aeglustuma oodatust karmimate rahastamistingimuste tõttu, mis mõjutavad negatiivselt tarbimiskulutusi ja investeeringuid. Ühendkuningriigis toimub tõenäoliselt majanduslangus, sest eratarbimist pärsivad kõrged tarbijahinnad ja laenukulude kasv. Hiinas ei jõua SKP reaalkasv 2022. aastal tõenäoliselt valitsuse seatud eesmärgini ja jääb ülejäänud ettevaateperioodil pandeemiaeelsest keskmisest näitajast tunduvalt allapoole. Venemaa majandus jõudis 2022. aastal langusesse, mis on osutunud algselt eeldatust väiksemaks, sest Venemaa naftaeksport suunati ümber Aasia riikidesse. 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on üleilmse (v.a euroala) SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2022. aastaks ülespoole ning 2023. ja 2024. aastaks allapoole. 2022. aasta prognoosi ülespoole korrigeerimine kajastab peamiselt oodatust paremat kolmanda kvartali tulemust USAs, Hiinas ja Venemaal. Aeglasema majanduskasvu põhjuseks ettevaateperioodil on eelkõige Hiina ja 2024. aastal Ameerika Ühendriigid.

Euroala välisnõudluse väljavaade on üleilmse majandusaktiivsuse raugemise tõttu samuti halvenenud. Maailmakaubandus aeglustus 2022. aasta teises kvartalis töötleva tööstuse aktiivsuse nõrgenemise ja jätkuvate pakkumispoolsete kitsaskohtade tõttu, mis süvenesid seoses Venemaa Ukraina-vastase agressiooniga. Eeldatavalt on kaubandus jäänud püsivate ebasoodsate tegurite tõttu aasta teisel poolel loiuks, ehkki üleilmsed tarnepiirangud on mõningal määral taandunud. 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on maailmakaubanduse (v.a euroala) ja euroala välisnõudluse väljavaadet korrigeeritud 2022. aastaks ülespoole, kajastades oodatust aktiivsemat kaubandusdünaamikat arenenud majandusega riikides, eelkõige euroalavälistes Euroopa riikides. Euroala välisnõudlust on ettevaateperioodi viimasteks aastateks allapoole korrigeeritud kooskõlas majanduskasvu oodatava aeglustumisega.

Tabel

Rahvusvaheline keskkond

(aastane muutus protsentides)

Üleilmne inflatsioon hoogustus oktoobris toiduainehindade suundumuste tulemusel taas, kuid selle tõusutempo on jätkuvalt aeglustunud. Aastane koguinflatsioon OECD riikides kiirenes 10,5%lt septembris 10,7%ni oktoobris, samal ajal kui alusinflatsioon stabiliseerus 7,6% tasemel. Toiduainehindade inflatsioon tõusis rekordilisele tasemele, kuid seda tasakaalustas energiahindade inflatsiooni jätkuv aeglustumine. Inflatsiooni kasvutempo pidurdus veelgi, süvendades alates juunist täheldatud suundumust hinnasurve mõningase leevenemise poole. Euroala konkurentide ekspordihindade aastakasv peaks olema lähiajal tempokas ja seejärel pidurduma, arvestades toormehindade langust ja tõususurve taandumist.

Maailmamajanduse aeglustumine peaks pärssima 2023. aastal euroala kaubandust, mis peaks jääma 2024.–2025. aastal netoarvestuses loiuks, tuues kaasa jooksevkonto püsivalt negatiivse saldo. Euroala välisnõudluse vähenemine 2022. aasta teisel poolel on euroala ekspordi väljavaateid nõrgendanud hoolimata pakkumispoolsete kitsaskohtade leevenemisest ja euro varasemast odavnemisest. Tarnetähtajad on jätkuvalt lühenenud, mis on viinud kestvus- ja tehnoloogiakaupade, sealhulgas pooljuhtide tõhusamate tarneteni, kuid sellele on kaasa aidanud ka nõudluse vähenemine. Pärast kaks aastat väldanud pandeemiajärgset taastumist peaks euroala impordi ja ekspordi kasv olema 2023. aastal vaoshoitum. See on peamiselt seotud kestvuskaupade eeldatavalt väiksema nõudlusega. Turismisektori elavnemine peaks veidi aeglustuma, sest lähiajal pärsivad kuhjunud nõudlust ning vähendavad tarbijate kindlustunnet ja kasutatavat tulu Ukraina sõda ja energiahinnašokk. Netoekspordi mõju SKP kasvule peaks olema 2023. aastal neutraalne, 2024. aastal mõnevõrra positiivne ja 2025. aastal taas neutraalne. Euroala jooksevkonto^[6] peaks jääma ettevaateperioodil negatiivseks, arvestades netoekspordi nõrka dünaamikat. Kaubandustingimused peaksid 2023. aasta jooksul paranema. Ekspordisektori väljavaated peaksid keskpikas perspektiivis jääma vaoshoituks, sest kõrgete energiahindade tõttu väheneb konkurentsivõime.

Joonis 3

Euroala reaalne SKP – jaotus peamisteks kulukomponentideks

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Tööturg peaks jääma lühiajalises vaates vastupidavaks ja liikuma edaspidi üldjoontes kooskõlas majandusaktiivsuse arenguga (vt joonis 4). Tööhõive kasv peaks 2022. aastal toimunud hoogustumise järel 2023. aastal märkimisväärselt pidurduma, kajastades majanduse aeglustumisest tingitud väiksemat tööjõunõudlust. Lähiajal peaksid ettevõtted vähendama oma tööaega, hoides samal ajal märkimisväärse tööjõupuuduse keskkonnas oma töötajaid. Alates 2024. aastast peaks tööhõive üldjoontes sammu pidama majandustegevuse eeldatava paranemisega. Tööviljakuse kasv töötaja kohta peaks järsult pidurduma, aeglustudes 1,3%-lt 2022. aastal 0,1%-le 2023. aastal. 2024. ja 2025. aastal peaks see elavnema vastavalt 1,4%ni ja 1,3%ni. Töötuse määr peaks kerkima 2023. aastal 6,9%ni ja hakkama seejärel pidevalt langema, jõudes 2025. aastal 6,6%ni.

Joonis 4

Euroala tööturg

(protsent tööjõust, aastane muutus protsentides)

2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2022. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole ja 2023. aastaks 0,4 protsendipunkti võrra allapoole. 2024. aasta prognoos jääb samaks. 2022. aasta prognoosi ülespoole korrigeerimine kajastab teises ja kolmandas kvartalis laekunud oodatust positiivsemaid andmeid, mis tulenesid majanduse pandeemiajärgse taasavanemise eeldatust jõulisemast mõjust. Seda tasakaalustas üksnes osaliselt 2022. aasta viimase kvartali prognoosi allapoole korrigeerimine energiakriisi ja sellest tuleneva suure ebakindluse, kindlustunde vähenemise ja inflatsiooni hoogustumise tõttu. Need tegurid selgitavad ka allapoole korrigeerimist 2023. aasta esimeses kolmes kvartalis. Ehkki SKP kvartalikasv peaks hakkama alates 2023. aasta teisest kvartalist elavnema, toimub see 2022. aasta septembri ettevaates eeldatust aeglasemalt. See tekitab negatiivse siirdemõju, mis kaalub täielikult üles aastasisese jõulisema dünaamika ning seetõttu ei korrigeerita SKP 2024. aasta kasvuprognoosi.

Infokast 3
Energiavarustuse häiretega seotud langusstsenaarium

Arvestades euroala majanduse väljavaatega seotud ebakindlust energiavarustuse häiretega seotud probleemide tõttu, esitatakse käesolevas infokastis asjakohane langusstsenaarium. Stsenaariumis eeldatakse pikemaajalist konflikti Ukrainas ja Venemaa gaasitarnete täielikku peatamist, kusjuures võimalusi kasutada alternatiivseid gaasitarneallikaid on vähem, kui eeldati põhiprognoosis. Samuti eeldatakse, et põhiprognoosiga võrreldes on toormehinnad kõrgemad, ebakindlus suurem, kaubandus loium ja rahastamistingimused kehvemad. Majandusaktiivsust tabaksid seega tugevamad negatiivsed šokid ning see oleks 2023. ja 2024. aastal põhiprognoosis oodatust tunduvalt nõrgem. Inflatsioon oleks mõlemal aastal kiirem, eriti 2023. aastal (tabel A), kuid aeglustuks 2025. aastal 2%ni.

Tabel A

2022. aasta detsembri põhistsenaarium ja langusstsenaarium euroala kohta

(aastane muutus protsentides)

Erinevalt põhiprognoosist eeldatakse langusstsenaariumis gaasitarnete nappust käesoleva talve lõpus ja järgmisel talvel. See toob kaasa tarbimispiirangud ja tootmiskärped. Venemaalt pärit ülejäänud gaasivood peatataks ja võimalus asendada neid teistest riikidest tulevate tarnetega oleks märksa piiratum, kui põhiprognoosis eeldati. Ühtlasi ei oleks ELi riikides nõudluse piiramiseks võetavad meetmed edukad ja järgmised kaks talve oleksid ebatavaliselt külmad, mille tulemuseks oleks mõningane gaasipuudus selle talve lõpus ja tõsisem nappus 2023.–2024. aasta talvel. See põhjustaks häireid väärtusahelates ja vajaduse piirata energia tarbimist tootmissisendina. Kui mõned riigid sõltuvad Venemaa gaasitarnetest vähem, siis teistes riikides toimuksid ulatusliku energiapuuduse tõttu suured tootmiskärped.

Tarnehäired tooksid kaasa ka energiahindade märkimisväärse tõusu, samal ajal kui Ukraina teraviljaekspordi edasiste häirete tõttu kerkiksid ühtlasi toidutoormehinnad. Venemaalt Euroopa Liitu suunatud ülejäänud gaasitarnete täielik ja püsiv peatamine, aga ka pinged, mis tekivad veeldatud maagaasi üleilmsel turul, kui Euroopa riigid taastavad oma gaasivarud enne 2023.–2024. aasta talve, viiksid gaasihinnad 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses rekordiliselt kõrgele ehk 275 euroni MWh kohta. See on Euroopa Komisjoni poolt 2022. aasta novembris välja pakutud gaasihinna ülempiir, mis on põhiprognoosis eeldatust ligikaudu 125% kõrgem (tabel B). Seejärel hakkaksid gaasihinnad vähehaaval langema, kui üleilmne veeldatud maagaasi ekspordivõimsus ja ELi veeldatud maagaasi impordivõimsus järk-järgult suurenevad. Stsenaariumis eeldatakse ka, et Venemaal on üksnes piiratud suutlikkus naftaeksporti ümber suunata, arvestades ELi kindlustuskeeldu Venemaa naftatarnetele ja G7 riikide kehtestatud naftahinna ülempiiri, mille tulemusel on naftahind 2023. aasta esimeses kvartalis põhiprognoosis eeldatust 47% kõrgem, kuid naaseb 2025. aasta keskpaigaks põhiprognoosi tasemele sedamööda, kuidas naftaturg aegamisi tasakaalustub. Stsenaariumis eeldatakse ka Musta mere transpordikoridori sulgemist ning edasisi häireid Ukraina nisu- ja maisiekspordis, samuti energia- ja väetisehindade tõusust tingitud siirdemõju, mis kergitab rahvusvahelisi toidutoormehindu võrreldes põhiprognoosi eeldustega.

Tabel B

Langusstsenaariumis kasutatud eeldused

(aastane protsentuaalne kõrvalekalle põhistsenaariumist, kui ei ole märgitud teisiti)

Üleilmsele majandusaktiivsusele ja kaubandusele avalduks langusstsenaariumis negatiivne mõju, mis pärsiks ulatuslikult euroala välisnõudlust. Pikema ja intensiivsema sõja jätkumine Ukrainas 2023. aastal ning Venemaa suhtes kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kasvav mõju koos kõrgemate toormehindade, süvenenud ebakindluse ja karmimate finantstingimustega pidurdaksid maailmamajanduse aktiivsust, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas. Oluliste häirete tõttu kaubanduses ja üleilmsetes väärtusahelates oleks euroala välisnõudlus 2023. aastal peaaegu 2% väiksem ning 2024.–2025.aastal ligikaudu 3½% väiksem kui põhiprognoosis.

Majandusliku ebakindluse süvenemine euroalal tähendaks turuinstrumentide märkimisväärset ümberhindamist ja pankade laenutingimuste halvenemist. Jätkuva pingelise konflikti tõttu Ukrainas süveneks 2023. aasta esimeses kvartalis ebakindlus taas ning sama korduks ka kolmandas kvartalis seoses murega võimaliku gaasinappuse pärast saabuval talvel. See suurendaks veelgi volatiilsust finantsturgudel. Aktsiahinnad peaksid langema 2023. aastal põhiprognoosiga võrreldes ligikaudu 4%. Pangad hakkaksid laene ümber hindama kooskõlas oma rahastamiskulude kasvuga ja langusstsenaariumis eeldatust suuremate laenuvõtja riskidega.

Langusstsenaariumis raugeks 2023. aastal euroala majandusaktiivsus ja kasv oleks 2024. aastal põhiprognoosis eeldatust tunduvalt loium, millele peaks järgnema jõuline, kuid mitte täielik elavnemine 2025. aastal. Tootmiskatkestuste mõju prognoos põhineb hinnangul energia asendamise võimaluste kohta majanduses,^[7] samal ajal kui tervikstsenaariumi täiendavat makromajanduslikku mõju on hinnatud EKP-BASE mudeli alusel.^[8] Põhiprognoosiga võrreldes peaks euroala SKP reaalkasv olema langusstsenaariumis 2023. aastal 1,1 protsendipunkti võrra ja 2024. aastal 1,7 protsendipunkti võrra aeglasem ning stabiliseeruma siis 2025. aastal põhiprognoosiga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra kõrgemal tasemel (vt joonis). SKP negatiivse profiili üks peamisi mõjureid on gaasitarnete nappus ja sellest tulenevad tootmiskatkestused. Sedamööda, kuidas tarnehäirete mõju energiasisendite järkjärgulise asendamise ja majanduse kohandumise tulemusel leeveneb, järgneks majanduslangusele põhiprognoosis eeldatust mõnevõrra kiirem SKP kasv, samal ajal kui langusstsenaariumis jääks SKP tase ettevaateperioodi lõpus põhistsenaariumi prognoosiga võrreldes madalamaks.^[9]

Toormehindade suur tõus osutab tugevale hinnatõususurvele, pikendades oodatavat kiire inflatsiooni perioodi. ÜTHI-inflatsioon peaks järsult hoogustuma, jõudes 2023. aastal 7,4%ni ja 2024. aastal 3,6%ni. See kajastab peamiselt toorme- ja toiduainehinnašokke ning tootmiskatkestustest tingitud tarnešokki. Samal ajal korvab väiksema nõudluse pärssiv mõju hinnasurvet mõningal määral 2024. aastal ning ulatuslikumalt 2025. aastal, kui pööre energiahindade tõusus aitab aeglustada inflatsiooni, mis peaks pidurduma 2%ni.

Joonis

Mõju euroala SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile langusstsenaariumis võrreldes 2022. aasta detsembri ettevaate põhistsenaariumiga

(kõrvalekalded 2022. aasta detsembri põhiprognoosist protsendipunktides)

Analüüsiga on seotud märkimisväärne ebakindlus. Toorme- ja eelkõige gaasihinnad on Euroopas praegu väga volatiilsed. Gaasitarnete katkestustest tulenevate tootmishäirete mõju sõltub otsustavalt sellest, mil määral on Venemaa gaas jätkuvalt asendatud alternatiivsete tarneallikatega ja millises ulatuses saab gaasi tootmisprotsessides asendada muude sisenditega, aga ka sellest, kuidas majandus hinnasuundumustega kohaneb. Analüüsis ei võeta arvesse rahapoliitikameetmeid, mis võiksid leevendada šokkide makromajanduslikku võimendumist. Pidades silmas valitsuste arvukaid sekkumismeetmeid, mis on euroala riikide lõikes väga erinevad, võetakse selliseid sekkumismeetmeid, mis võiksid tootmist stabiliseerida, kaitsta väiksema sissetulekuga kodumajapidamisi või leevendada kõrgemate toormehindade ülekandumist tarbijahindadele, analüüsis arvesse üksnes sellises ulatuses, mis ei lähe põhistsenaariumis eeldatust kaugemale.

2 Eelarveväljavaade

2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on põhistsenaariumisse lisatud täiendavaid ulatuslikke eelarvepoliitilisi stiimuleid. Valdavalt kajastab see valitsuste poolt kiiresti kerkivate energiahindade ja elukalliduse tõusu leevendamiseks võetud täiendavaid eelarvepoliitilisi toetusmeetmeid, mis moodustasid 2022. aastal 0,7 protsendipunkti SKPst ja ulatuvad 2023. aastal koguni 1,6 protsendipunktini SKPst. Viimane näitaja kajastab uusi stiimuleid, mille valitsused on oma 2023. aasta eelarvekavades heaks kiitnud. Tehtud kohanduste tulemusel suurenevad energiakriisi ja Ukraina sõjaga seotud eelarvepoliitilised stiimulid, mida on ettevaates arvesse võetud, 2022.–2023. aastal kokku ligikaudu 2%ni SKPst. Praeguse seisuga valitsuste poolt heaks kiidetud meetmete põhjal peaks 2024. aastal eelarvele jätkuvalt mõju avaldama neist stiimulitest ligikaudu kolmandik. Eelkõige kuuluvad nende hulka kulutused kõrgemate energiahindade ja kiirema inflatsiooni korvamiseks ning teataval määral ka kaitsevõime parandamiseks. Kokkuvõttes peaks taasterahastu toetustega kohandatud euroala eelarvepoliitika kurss, mis oli 2020. aastal jõuliselt ekspansiivne, 2021. aastal veidi karmistus ja on muutunud 2022. aastal eeldatavalt veelgi rangemaks, valdavalt uute stimuleerivate meetmete tulemusel 2023. aastal mõnevõrra lõdvenema. Kuna praeguste eelduste kohaselt pööratakse suur osa meetmeid tagasi, peaks eelarvepoliitika kurss 2024. aastal karmistuma ja olema 2025. aastal üldjoontes neutraalne. Seni heaks kiidetud energiatoetusmeetmete pikendamise võimaluse osas valitseb endiselt märkimisväärne ebakindlus.^[10]

Euroala eelarvetasakaal peaks 2023. aastal halvenema ja seejärel paranema, samal ajal kui valitsussektori võlg peaks kogu ettevaateperioodi jooksul vähenema. Eelarvetasakaalu ja SKP suhtarvu paranemist peaks kogu ettevaateperioodi vältel toetama tsükliline komponent, aga ka tsükliliselt kohandatud esmase puudujäägi vähenemine, samal ajal kui intressimaksed suurenevad. Pärast hinnangulist paranemist 2022. aastal (–5,1%-lt SKPst 2021. aastal –3,5%-le 2022. aastal) peaks eelarvetasakaalu näitaja alanema 2023. aastal –3,7%-le. Prognoosi kohaselt paraneb eelarvetasakaal 2024. aastal ja vähemal määral 2025. aastal veelgi, nii et ettevaateperioodi lõpus on see –2,6% SKPst, mis on pandeemiaeelsest tasemest (–0,6%) siiski tunduvalt allpool. Pärast järsku kasvu 2020. aastal peaks euroala valitsussektori koguvõlg ettevaateperioodil vähenema ja moodustama 2025. aastal 88% SKPst, mis ületab siiski pandeemiaeelset taset (84%). Võla vähenemine on peamiselt tingitud kasvu-/intressimäärade positiivsest vahest, mis tulenes SKP nominaalkasvust ja mis täielikult korvab püsiva, ehkki väheneva esmase puudujäägi mõju. 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on eelarvetasakaalu prognoosi korrigeeritud 2022. aastaks ülespoole ja 2023. aastaks märkimisväärselt allapoole. 2024. aasta prognoos jääb samaks. Üldjoontes kajastavad need korrektsioonid tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi muutusi, mis on tingitud eespool kirjeldatud teguritest. Võla ja SKP suhtarvu on kogu ettevaateperioodiks allapoole korrigeeritud, võttes peamiselt arvesse 2021. aasta baasefekte ning kasvu-/intressimäärade vahe mõnevõrra soodsamaid prognoose.

3 Hinnad ja kulud

ÜTHI-inflatsioon peaks olema 2022. aastal keskmiselt 8,4% ning aeglustuma seejärel 2023. aastal 6,3%ni, 2024. aastal 3,4%ni ja 2025. aastal 2,3%ni. Koguinflatsiooni selline areng kajastab kõigi põhikomponentide aastaste kasvumäärade langust erineval määral (vt joonis 6). Eelkõige pidurdub 2023. aasta jooksul järsult energiahindade inflatsioon, aeglustades märkimisväärselt koguinflatsiooni, mis peaks alanema 10%-lt 2022. aasta lõpus 3,6 %-le 2023. aasta viimases kvartalis. Energiahindade inflatsioon on siiski jätkuvalt oluline tegur koguinflatsioonis, mis ületab 2024. aastal märgatavalt EKP seatud inflatsioonieesmärki.

Lühiajalise inflatsiooniväljavaatega on endiselt seotud suur ebakindlus. ÜTHI-inflatsioon peaks sellegipoolest püsima lähikuudel äärmiselt hoogne ja aeglustuma seejärel 2023. aasta jooksul pidevalt. Sellele aitavad kaasa energiahindadest tulenevad baasefektid, tõususurve leevenemine ja valitsuste võetavad meetmed (vt joonis 5). Koguinflatsiooni järsk kiirenemine 2022. aastal kajastab energia- ja toiduainehindade ulatuslikku tõusu, tööstuskaupade (v.a energia) hindade järsku kasvu tarneahela häirete püsiva mõju tingimustes ning teenindussektori kontaktimahuka osa taasavanemisest tulenevat jätkuvat tõusumõju teenuste hindadele. See laiapõhjaline hinnakasv peegeldab tootjahindades kajastuvate energia- ja muude sisendikulude erakordset kasvu ning kuni 2022. aasta keskpaigani püsinud endiselt üsna suurt nõudlust. ÜTHI-inflatsioon peaks 2023. aastal aeglustuma peamiselt energiakomponendi järsu languse tõttu. See omakorda kajastab negatiivseid baasefekte, mis mõjutavad peamiselt kütusehindu. Aeglustumisele aitab kaasa ka turuootustel põhinev naftahinna eeldatav langus, samal ajal kui elektri- ja gaasihinnad peaksid eelduste kohaselt esialgu veelgi jõuliselt kerkima ning andma seejärel samuti aeglustumisse oma panuse.^[11] Niigi kiire toiduainehindade inflatsioon hoogustub eelolevatel kuudel tõenäoliselt veelgi. Selle põhjuseks on toidutoormehindade varasemast kallinemisest, energiahindadest ja muudest sisendikuludest tingitud jätkuvalt tugev tõususurve, mida võimendavad euro odavnemise viitajaga mõju ja palkade, sealhulgas miinimumpalkade tõus. Sedamööda, kuidas see kulusurve alaneb, peaks toiduainehindade inflatsioon hakkama 2023. aastal aeglustuma. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks olema kiireim aastavahetuse paiku ja seejärel hoogustuva palgakasvu ja aegamisi alaneva tõususurve keskkonnas üksnes vähehaaval aeglustuma. Teenuste inflatsioonis peaks hinnasurve olema püsivam kui tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioonis.

Joonis 5

Euroala ÜTHI-inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

Gaasi- ja elektrihindadel peaks koguinflatsioonile olema pikemaajaline mõju. Selle põhjusteks on hulgihindade mõju hilisem ülekandumine mõnes euroala riigis ja eelarvepoliitilised toetusmeetmed, mis küll aeglustavad inflatsiooni lühiajaliselt, kuid süvendavad selle püsivust ülejäänud ettevaateperioodil. Ehkki transpordikütuse komponendi mõju inflatsioonile on eeldatavalt negatiivne juba alates 2023. aasta keskpaigast, peaksid elektri ja gaasi tarbijahinnad hulgihindade hiljutisest järsust langusest hoolimata avaldama 2025. aastal jätkuvalt positiivset mõju. Mõnes riigis kandub hulgihindade mõju jaehindadele üle suhteliselt kiiresti, vaid mõne kuu jooksul, teistes riikides võib see aga võtta märksa kauem aega (24 kuud või enam). Need erinevused on seotud riikide jaeturgude toimimise ja hinnakujundusega, näiteks reguleeritud ja reguleerimata tariifide osakaaluga, tähtajaliste või paindlike töölepingutega ja fikseeritud hindade keskmise kehtivusajaga. Mõne riigi puhul viitab mõju tavapärane hilisem avaldumine ka sellele, et hulgihindade varasemad muutused ei ole veel täielikult üle kandunud. Samal ajal võib jaeturgudel ja hinnakujunduses toimuvate muutuste järgi arvata, et mõju ülekandumine on hakanud mõnes riigis toimuma varasemast mõnevõrra kiiremini. Ettevaateperioodil mängivad inflatsiooniväljavaates olulist rolli ka kõrgete energiahindade ja kiire inflatsiooni kompenseerimiseks võetud eelarvemeetmed. Hinnangute kohaselt pidurdasid need 2022. aastal ÜTHI-koguinflatsiooni 1,1 protsendipunkti võrra ja peaksid 2023. aastal seda veelgi pärssima 0,5 protsendipunkti võrra. Seejärel avaldab aga nende meetmete lõpetamine inflatsioonile tõenäoliselt märkimisväärset tõususurvet, mis ulatub 2024. aastal 0,7 protsendipunktini ja 2025. aastal 0,4 protsendipunktini.^[12]

Rohepööret toetavad eelarvemeetmed avaldavad inflatsiooniväljavaatele vähest tõusumõju.^[13] Nende meetmete mõju ÜTHI-inflatsioonile peaks ettevaateperioodi igal aastal olema ligikaudu 0,1 protsendipunkti. Varem on heitkoguste hindade tõus ELi heitkogustega kauplemise süsteemis kergitanud ka elektri hulgihindu.^[14] Futuurihindadele (vt infokast 1) tuginedes peaks nende mõju ÜTHI-koguinflatsioonile jääma ettevaateperioodil siiski väheseks.

Kooskõlas toidutoormehindu käsitlevate eeldustega peaks ÜTHI toiduainehindade inflatsioon ettevaateperioodi viimastel aastatel aeglustuma. Toiduainehindade inflatsiooni pidurdumisel mängib olulist rolli ka energiahindade aeglustumine, arvestades energiasisendi kulude kiirest kasvust tulenevat lähiajal endiselt valitsevat hinnatõususurvet. Põllumajandustootjate hinnad peaksid ettevaateperioodil aegamisi alanema ja püsima rekordiliselt kõrgel tasemel, mis ületab ka septembri ettevaates prognoositud taset. Selle tulemusel peaks toiduainehindade inflatsioon olema 2025. aastal varasemast keskmisest tasemest veidi kiirem, ulatudes 2,3%ni.

Pakkumispoolsete kitsaskohtade ja tõususurve leevenedes peaks ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustuma, ent jääma siiski kiire palgakasvu tõttu varasemaga võrreldes kõrgeks. Eeldatav aeglustumine 2023. aasta 4,2%-lt 2025. aastal 2,4%-le kajastab pakkumispoolsetest kitsaskohtadest tingitud tõusumõju taandumist, majanduse taasavanemist, majanduskasvu pidurdumise viitajaga mõju ja kõrgemate energiahindade kaudse mõju mõningat leevenemist. Samal ajal kajastab ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) alanemine 2025. aastal keskmiselt 2,4%-le euro odavnemise viitajaga mõju, pingelisi tööturutingimusi ja inflatsioonikompensatsiooni mõju palkadele.

Joonis 6

Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks

(aastane muutus protsendipunktides)

Palgakasv peaks olema kiire kogu ettevaateperioodi jooksul. Palgakasv mõõdetuna töötaja kohta makstava hüvitisena peaks kiirenema 4,5%-lt 2022. aastal 5,2%-le 2023. aastal ning aeglustuma seejärel inflatsioonimäära alanemise mõjul 2024. aastal 4,5%-le ja 2025. aastal 3,9%-le. Palgad peaksid kasvama varasemast keskmisest märksa kiiremini, kajastades vastupidavaid tööturge, miinimumpalga tõusu ja inflatsioonihüvitist. Septembri ettevaatega võrreldes on palgakasvu prognoosi 2022.–2024. aastaks ülespoole korrigeeritud tingituna peamiselt suuremast inflatsioonikompensatsioonist. Samal ajal peaksid reaalpalgad 2022. ja 2023. aastal siiski vähenema ning ülejäänud ettevaateperioodi jooksul osaliselt taastuma. Tööjõu ühikukulude kasv peaks 2023. aastal veelgi kiirenema. Selle põhjusteks on palgakasvu oodatav edasine hoogustumine ja tööviljakuse vähenemine majanduslanguse järel töötajate hoidmise keskkonnas. Seejärel peaks tööjõu ühikukulude kasv aeglustuma, kuna palgakasv pidurdub ja tööviljakuse kasv jätkub kooskõlas majandusaktiivsuse oodatava elavnemisega.

Impordihindade aastakasv on 2022. aastal hoogustunud, kuid peaks 2023. aastal järsult aeglustuma ja püsima ettevaateperioodi viimasel kahel aastal üldjoontes muutumatuna. 2023. aastal peaks aastane kasvumäär järsult alanema kooskõlas nafta- ja muu toorme hindade eeldatava langusega ning imporditud sisendite tarnehäirete leevenemisega.

EKP ekspertide 2022. aasta septembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi korrigeeritud 2022. aastaks 0,3 protsendipunkti, 2023. aastaks 0,8 protsendipunkti ja 2024. aastaks 1,1 protsendipunkti võrra ülespoole. Korrigeerimine kajastab hiljutisi oodatust kõrgemaid näitajaid, tõususurve tugevuse ja püsivuse ümberhindamist (sh toiduainesektori sisendikulude kasv) ja selle mõju ülekandumist ning palgakasvu väljavaate ülespoole korrigeerimist. 2022. aasta septembri ettevaate järel eelkõige energiahindade tõusu vähendamiseks võetud uutest eelarvemeetmetest tingitud langusmõju on 2023. aastal 0,7 protsendipunkti, mis kaalub osaliselt üles eespool nimetatud mõningase tõusumõju. 2024. aastal on aga nende meetmete lõpetamisest tingitud panus koguinflatsiooni ülespoole korrigeerimisse 0,5 protsendipunkti. Energiatoorme hindade eelduste allapoole korrigeerimine, nõrgem kasvuväljavaade, pakkumispoolsete kitsaskohtade kiirem leevenemine ja euro hiljutine kallinemine tasakaalustavad koguinflatsiooni ülespoole korrigeerimist vaid osaliselt.

Infokast 4
Tundlikkusanalüüs: energiahindade alternatiivsed arengusuunad

Võttes arvesse energiahindade edasise arenguga seotud suurt ebakindlust, hinnatakse mitmes tundlikkusanalüüsis alternatiivsete arengusuundade mehaanilist mõju võrreldes põhistsenaariumiga. Energiatoorme hindade praegust suurt volatiilsust silmas pidades vaadeldakse käesolevas infokastis kõigepealt lühiajalist inflatsiooniväljavaadet ohustavaid riske, mis tulenevad energiatoorme hindade võimalikest erakordselt suurtest muutustest. Seejärel hinnatakse energiahindade mõningate alternatiivsete arengusuundade mõju SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile kogu ettevaateperioodil.

Nafta- ja eelkõige gaasihindade praegune suur volatiilsus on oluliselt suurendanud inflatsiooniväljavaatega seotud ebakindlust väga lühikeses vaates. Selline suur lühiajaline kõikumine ei kajastu tavaliselt optsioonidest tuletatud futuurihindade jaotuses (vt allpool). Üks võimalus lühiajalise tundlikkuse hindamiseks on arvestada nafta- ja gaasihindade lühiajaliste kõikumiste ülem- ja alampiiri ning tuletada lähiaja inflatsiooniprognoos selliste vahemike põhjal. Siinses tundlikkusanalüüsis on naftahinna vahemikuks kehtestatud 60–120 USA dollarit barreli kohta ja gaasi hulgihinna vahemikuks 50–200 eurot MWh kohta. Need hinnad, mis eeldatavalt kehtivad 2022. aasta detsembrist 2023. aasta märtsini, sisestatakse energiavõrranditesse (kütuse, elektri- ja gaasihinna kohta), mida EKP eksperdid kasutavad lühiajalise inflatsiooni prognoosimiseks. Põhistsenaariumiga võrreldes kiirendaks nafta- ja gaasihindade eeldatav maksimaalne tõus ÜTHI-koguinflatsiooni 2022. aasta viimases kvartalis 0,2 protsendipunkti ja 2023. aasta esimeses kvartalis 1,0 protsendipunkti võrra. Nafta- ja gaasihindade eeldataval maksimaalsel langusel oleks sümmeetriline mõju, mis aeglustaks koguinflatsiooni 2022. aasta viimases kvartalis 0,2 protsendipunkti ja 2023. aasta esimeses kvartalis 1,0 protsendipunkti võrra.

Joonis

ÜTHI-inflatsiooni lühiajalised alternatiivsed arengusuunad

(aastane muutus protsentides)

Energiahindade alternatiivsed arengusuunad kogu ettevaateperioodiks tuletatakse optsioonidest tuletatud naftahinnast, gaasihindade hiljutistest prognoosivigadest ja püsivhindade arengu alusel. Alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud naftahinna optsioonidest tuletatud neutraalsetest tihedustest seisuga 23. november 2022 (selle kuupäeva seisuga on koostatud 2022. aasta detsembri ettevaate tehnilised eeldused). Selline jaotus näitab mõningat kallutatust allapoole. Kuna gaasihindade võrreldavad jaotused puuduvad, on nende alternatiivsed arengusuunad tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis põhineb gaasifutuurihindade hiljutistel prognoosivigadel. Ühtlasi lähtutakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul püsivhindade eeldusest.

Nende alternatiivsete suundumuste mõju hinnatakse ettevaates kasutatud eurosüsteemi ja EKP ekspertide makromajanduslike mudelite alusel. Järgmises tabelis on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju SKP reaalkasvule ja inflatsioonile. Tulemused näitavad, et suurimad positiivsed kõrvalekalded ÜTHI-inflatsiooni põhiprognoosist tekivad 75. protsentiili puhul aastatel 2023–2025, mis viitab sellele, et ÜTHI-inflatsioon võib olla 0,5–0,6 protsendipunkti võrra kõrgem. Püsivhindade arengul põhineva stsenaariumi kohaselt peaks mõju aastatel 2023–2024 olema väiksem, kuid ÜTHI-inflatsiooni puhul võib täheldada samalaadset ülespoole suunatud kõrvalekallet 2025. aastal. 25. protsentiilil põhineva stsenaariumi korral seevastu aeglustub ÜTHI-inflatsioon 2023.–2024. aastal 0,8–0,9 protsendipunkti ja 2025. aastal 0,6 protsendipunkti võrra. Mõju SKP reaalkasvule on 2024. ja 2025. aastal 75. protsentiili puhul ja püsivhindade eelduse korral –0,1 protsendipunkti, kuid 25. protsentiilil põhineva suuna korral peaks kasv olema 2024. aastal 0,2 protsendipunkti võrra ja 2025. aastal 0,1 protsendipunkti võrra kiirem.

Tabel

Energiahinna alternatiivsete arengusuundade mõju

Infokast 5
Teiste institutsioonide prognoosid

Euroala majandusarengu kohta on avaldanud prognoose nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka erasektori asutused. Kuna kõnealused prognoosid koostati eri ajal, siis ei saa neid omavahel ega ka eurosüsteemi ekspertide ettevaatega otseselt võrrelda. Lisaks kasutatakse eelarvepoliitikat, finantsturge ja euroalaväliseid muutujaid, sh naftahinda ja muid toormehindu käsitlevate eelduste väljatöötamisel erinevaid meetodeid. Samuti esineb prognoosides erinevusi andmete korrigeerimisel tööpäevade arvu järgi.

Tabel

Euroala SKP reaalkasvu ja ÜTHI-inflatsiooni hiljutiste prognooside võrdlus

(aastane muutus protsentides)

Eurosüsteemi ekspertide 2022. aasta detsembri ettevaates jäävad nii SKP kasvu kui ka inflatsiooniprognoosid kogu ettevaateperioodil teiste institutsioonide prognooside ülemisse väärtusvahemikku või sellest kõrgemale tasemele. Majanduskasvu prognoos on EKP ekspertidel 2022. aastal teiste institutsioonide prognoosidest veidi kiirem (mis võib olla tingitud aasta esimese kolme kvartali andmete viimasest ülespoole korrigeerimisest). 2023. ja 2025. aasta ettevaated on kooskõlas teiste institutsioonide prognoosidega. Eurosüsteemi ekspertide 2024. aasta ettevaates prognoositud näitaja on aga teiste omaga võrreldes kõrgeim. Inflatsiooni puhul on eurosüsteemi ekspertide ettevaade kooskõlas teiste institutsioonide prognoosidega 2022. ja 2023. aasta kohta, 2024. ja 2025. aasta ettevaated jäävad aga teiste institutsioonide prognooside ülemisse väärtusvahemikku või sellest kõrgemale tasemele.