Kaks korda aastas avaldatav teave euro võltsimise kohta

2005. aasta esimesel poolel kõrvaldati ringlusest 293 000 võltsitud euro pangatähte. See näitaja on üsna samasugune nagu eelmise aasta teisel poolel, mil avastati 287 000 võltsingut, kuid väiksem kui 2004. aasta esimesel poolel, mil ringlusest kõrvaldati 307 000 võltsitud pangatähte. Neid andmeid vaadeldes tuleks siiski silmas pidada ringluses olevate ehtsate pangatähtede arvu (ligikaudu 9 miljardit).

Järgnev tabel annab ülevaate võltsitud pangatähtede jaotusest nimiväärtuse järgi:

Võltsijad on alati eelistanud 50-euroseid pangatähti ning see suundumus süvenes veelgi 2005. aasta esimesel poolel, mil need moodustasid võltsingutest 62%. Võltsitud 20- ja 100-euroste pangatähtede arv on vastavalt väiksem.

Suurem osa (97%) ringluses olevaist võltsinguist avastati ootuspäraselt euroalal. 2% leiti euroalavälistest ELi liikmesriikidest ning 1% ülejäänud maailmast.

Avalikkus võib usaldada euro pangatähtede kvaliteeti ja turvaelemente. Eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja euroala 12 liikmesriigi keskpangad soovitavad üldsusel siiski olla jätkuvalt tähelepanelik võimalike võltsingute suhtes. Enamikku neist – isegi väga hästi võltsitud pangatähti – saab siiski ehtsatest hõlpsalt eristada. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse eurosüsteemi teabematerjalides ja EKP kodulehel^[1]. Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teisega, mille ehtsuses ollakse kindel.

Võltsimisvastases võitluses teeb eurosüsteem tihedat koostööd Europoli, Interpoli ja Euroopa Komisjoniga (vastutab võltsitud euro münte käsitleva teabe levitamise eest) ning siseriiklike politseiasutustega. Kõigil, kes kahtlustavad, et nende kätte on sattunud võltsitud pangatäht, palutakse see üle anda politseile, edastades võimalikult palju teavet võltsingu päritolu kohta, või oma riigi keskpangale, kui see on siseriikliku tava kohaselt lubatud.